Otsustati haldusreformi viimased lahtised otsad

Valitsus otsustas tänasel istungil, et viimast nelja lahtiseks jäänud ühinemisettepanekut senisel kujul lõpuni ei viida. Otsuse järgi ei puuduta valitsuse algatatud ühendamine Keila linna ning erand tehakse kolmele omavalitsusele, kus jääb elanikke alla 5000.

„Viimasel korral jäi valitsuses lahtiseks neli ühinemisettepanekut ning saatsime need piirkondlikele komisjonidele uuesti hindamiseks. Piirkondlikud komisjonid kaalusid ettepanekuid valitsuse seniste otsuste põhjal uuesti ning leiti, et valitsus võiks kaaluda tehtud ühinemisettepanekutest loobumist ning seda me ka tegime,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Riigikohus ütles, detsembris, et valitsusel on haldusreformi otsuseid tehes kaalutlusõigus ning sellest oleme me järjepidevalt ka lähtunud. Kogu protsessi jooksul on valitsus kõikide omavalitsuste puhul analüüsinud erinevaid argumente ja jõudnud pikalt ning põhjalikult kaalutledes tänaste otsusteni.“

Ühinemismenetlus lõpetati:

  • Haljala valla ja Vihula valla (Haljala vald, 4389 elanikku) ühendamiseks Rakvere valla ja Sõmeru vallaga (Rakvere vald, 5583 elanikku)
  • Nõo valla (4170 elanikku) ühendamiseks Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu vallaga (Elva vald, 14 688 elanikku)
  • Keila linna (9861 elanikku) ühendamiseks Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma vallaga (Lääne-Harju vald, 12 950 elanikku)
  • Luunja valla (4251 elanikku) liitmiseks Tartu linna ja Tähtvere vallaga (Tartu linn, 99 503 elanikku).

Ühinemismenetlust jätkati:

  • Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla ühendamiseks. Määrati moodustuva omavalitsuse nimeks Lääne-Harju vald.
  • Tähtvere valla liitmiseks Tartu linnaga. Määrati moodustuva omavalitsuse nimeks Tartu linn.

Otsuse järgi jääb alles 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda.

Kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlused omaalgatuslikeks ühinemisteks tuli esitada maavanemale hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Seejärel tegi valitsus veebruaris ühinemisettepaneku kõikidele omavalitsustele, kes aasta alguseks ei jõudnud ühinemise osas kokkuleppele või ei täitnud haldusreformi 5000 elaniku kriteeriumi. Ettepanek puudutas 104 omavalitsust, kellest ettepanekuga nõustus 39 ja ei nõustunud 65 omavalitsust.

Haldusreformi eesmärk on selliste omavalitsuste moodustamine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Omavalitsuste piiride ja nimede muudatused jõustuvad pärast kohalike valimiste tulemuste väljakuulutamist oktoobris 2017.

Küsitletutest üle 76 protsendi toetab Setomaa valla moodustamist

Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga elanikud toetasid ülekaalukalt Setomaa valla moodustamist. Sellest tulenevalt teeb riigihalduse minister valitsusele ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks.

„Mul on hea meel, et nii suur hulk inimesi tuli kaasa minu algatusega viia Setomaal läbi küsitlus – hääletamas käis lausa üle 57 protsendi inimestest. Küsitluse tulemus näitab selgelt kohalike elanike arvamust ning osavõtjate hulk tegi haldusreformi küsitluste rekordi. Aktiivne osavõtt haldusreformi küsimuses näitab, et elanikud tähtsustavad väga oma kultuurilist eripära. Tänan kõiki neid, kes pidasid küsitlust oluliseks ja võtsid sellest osa,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Nüüd on küsitluse tulemus selge ja teen selle põhjal valitsusele ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks.“ Loe edasi »

Paiklik rahvas saa üldä uma arvamisõ Setomaa vallast

1024px-Setomaa_piiripostSetomaa inemise saasõ teedä anda, kas na tahtva vai ei taha Meremäe, Mikitämäe ja Verska valla ni Luhamaa nulga ütte köütmist Setomaa vallast.

“Ma kutsu õka seo kandi inemist ossa võtma. Õga inemise arvamine om tähtsä: midä inäp om vastajit, tuuvõrra om parõmb tulõmus,” ütel riigihaldusõ ministri Mihhail Korb. “Valitsus taht teedä, midä paiklik rahvas arvas, õt tetä kõgõ parõmb otsus.” Loe edasi »

Kohalik rahvas saab avaldada arvamust Setomaa tuleviku kohta

1024px-Setomaa_piiripostAjaloolise Setomaa elanikud saavad küsitlusel avaldada arvamust, kas nad toetavad või ei toeta Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks.

„Kutsun piirkonna iga elanikku küsitlusel osalema. Iga inimese arvamus on oluline: mida rohkem on küsitlusele vastajaid, seda kaalukam on tulemus,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Valitsus tahab parima otsuse tegemiseks teada, mida kohalik rahvas arvab.“ Loe edasi »

Kuidas valida uue valla või linna nime

Kadri-Teller Sepp, rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik

Käimasolev omavalitsuste reform toob mitmeid muutusi, enamasti seisab ees ka uue valla uue nime omaksvõtt. Praegu on läbirääkimised mitmel pool üsna pingestatud järgus, vaieldakse ka nime ümber. Keerulisi teemasid on väga palju, aga valla nimi on sümbol ning sümbolid on inimeste jaoks olulised. Vallanimesid on muudetud kõigi suurte halduskorralduslike muudatuste käigus, nii suurema ettevalmistusega kui juhuslikumalt. Tõsi, suuri nimemuudatusi toimub harva. Eesti kohanimekorralduse lähtekohaks on  põliste kohanimede kaitse ja seeläbi Eesti keele ja kultuuri hoidmine. Kohanime väärtustamine aitab hoida koha identiteeti ning selle kohaga seotud inimeste identiteeti. Nimede lugu on üldiselt pikk ning nimesid ei või suvaliselt muuta: need mõjutavad meie koha- ja enesetunnetust. Nimi on seega väga tähtis, kuid sellest ei peaks saama võimu taotlemise vahend ega pant. Uute vallanimede valimise suurima probleemina võib välja tuua soovi taktikalistel põhjustel loobuda vanadest väärtuslikest nimedest ning panna uuele vallale uus (kunst)nimi.

Hea vallanime otsingul on hea läbi käia kohanimeuurijate soovitatud valikuteekond:

  1. Kihelkondade ja vanade valdade nimed
  2. Vallakeskuse nimed
  3. Silmapaistev (loodus)nimi ühinevate valdade territooriumilt
  4. Maakonnanimi ilmakaarega
  5. Uudisnimi
  6. Liituvate valdade ühendnimi (sidekriipsuga)

Loe edasi »

Kuula raadiosaadet ootustest haldusreformile Lääne-Nigula näitel

mikrofon

Kes ei sattunud eile õigel ajal raadiot kuulama, saab Vikerraadio veebist järelkuulata saadet, kus palju haldusreformi puutuvaid teemasid on rahulikult lahti räägitud.

Esmaspäevase “Reporteritunni” intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas. Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Saate autor on Arp Müller.

Saade on järelkuulatav veebis aadressil http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritund/saated/16e3deb4-a3af-4f1a-9455-9a1c9eb578bf/reporteritund-ootused-haldusreformile-laane-nigula-naitel

Üksteist Saaremaa omavalitsust allkirjastasid ühinemislepingu

Täna andsid Kuressaare raekojas pidulikult ühinemislepingule allkirjad kümne Saaremaa valla ja Kuressaare linna omavalitsusjuhid.  uhinemislepingu-allkirjastamine

„See leping on oluline Saaremaa jaoks, kuid samuti ka kogu Eesti jaoks,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb allkirjastamise tseremoonial. „Olete üks eeskujulik vald, kes jõudis täna olulisse punkti. Teised linnad ja vallad saavad teist eeskuju võtta. Olen kindel, et olete õigel teel ja toimite õigesti.“

Pindalalt on sündiv vald Eesti suurim – ühinevate omavalitsuste kogupindala on 2579 ruutkilomeetrit. Kokku elas ühinevates omavalitsustes rahvastikuregistri järgi tänavu septembri algul 31 204 inimest.

Üheks vallaks ühinevad lepingu järgi Lääne-Saare vald, Salme vald, Torgu vald, Kihelkonna vald, Mustjala vald, Leisi vald, Orisaare vald, Valjala vald, Laimjala vald ja Pihtla vald ning Kuressaare linn.

Kokku on üle Eesti praegu lisaks juba otsustatud ühinemistele läbirääkimised käimas enam kui 40 piirkonnas umbes 140 valla ja linna vahel. Aega omaalgatuslikuks ühinemiseks on omavalitsustel kuni selle aasta lõpuni.

Loe edasi »

Haldusreform ja iseotsustamine külades

Sotsioloog Ivi Proos ja inimgeograaf Rivo Noorkõiv arutlevad, kuidas haldusreform ja kohalike omavalitsuste ühinemine mõjutab (küla)kogukondi ning millised võimalused on kogukondadel ühinemistel kaasa rääkida. Mis mõjutavad inimeste suhtumist valdade ja linnade ühinemistesse, miks on inimeste hoiakud ühinemise suhtes kriitilised ja kõige olulisem, mis saab edasi, pärast seda kui omavalitsuste juhid on ühinemislepingud allkirjastanud.

Viimane kord arutasime ühinemiste temaatikat Külaliikumise Kodukant Harjumaa organisatsiooni haldusreformi foorumil Kiisal. Kodukant korraldab sellel sügisel haldusreformi arutelusid kõikides maakondades ja rõhuasetus on sellel, kuidas kogukonnad saavad tõhusamalt kaasa rääkida kohalikus elus ning oma ideedega elu paremaks muutmisse panustada.

Ühinemisprotsess eeldab, et kohaliku elu teemad arutatakse kogukonnas läbi ja enne lõpliku ühinemise otsustamist viiakse kohustusliku elemendina läbi elanike arvamuse väljaselgitamine. Samas, küsitluste tulemused ei ole volikogudele ühinemisotsuse tegemisel siduvad, ehk siis volikogud ei pea vallaelanike arvamusega arvestama. Seega toimub elanike küsitluse läbi kogukondade suhtumise ärakuulamine, mille põhjalt volikogudel tuleb kaalutused otsustamisel teha. Loe edasi »

Sügisene haldusreformi infokiri

Valminud on järjekordne haldusreformi infokiri. Sügisese infokirja teemad on:

  • Jüri Raidla: haldusreform on põhiseaduspärane
  • Haldusreformi toetavad seadusemuudatused
  • Omavalitsuste tulubaasi muudatuste ettepanekud
  • Kohanimevaliku põhimõtted
  • Ühinemisläbirääkimiste vahekokkuvõte
  • Kodukant: külade hääl kuuldavaks!

Infokirja saate lugeda siit

Head lugemist!

Vallad ja linnad saavad suurema rolli kohaliku arengu suunamisel

Riigihalduse minister Arto Aas esitas kooskõlastamiseks haldusreformi toetavate seadusemuudatuste eelnõud, millega antakse valdadele ja linnadele senisest suurem osa piirkondliku arengu suunamisel.

“Haldusreformiga tahame saavutada selle, et omavalitsused pakuksid üle Eesti võrreldavalt häid avalikke teenuseid,” ütles riigihalduse minister Arto Aas. “Lisaks anname linnadele ja valdadele rohkem võimalusi omavahel koostööd teha ja ettevõtlust arendada. Oleme valinud suuna, mis muudab vallad ja linnad tugevamaks ja toetab ühtlasemat piirkondlikku arengut.“

kohanimed-mnt-silt

Loe edasi »