Meedias on palju kordi haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kritiseerides kõlanud väide, et Riigikohus on sedastanud klausli, et 1 aasta enne valimisi ei saa valimissüsteemis muudatusi teha. Antud juhul on silmas peetud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuli 2002. aasta lahendit nr 3-4-1-7-02, millega tunnistati 27. märtsil 2002 vastu võetud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus põhiseadusevastaseks osas, mis ei võimaldanud kodanike valimisliitude osalemist kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Nimelt osutatud lahendi punktis 27 on märgitud järgmist: “Põhiseadus ei sätesta otsesõnalist keeldu teha valimisreeglistikus olulisi muudatusi vahetult enne valimisi. Kolleegium ei pea aga demokraatlikuks selliseid vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks. Valimisseadus peab tagama demokraatia ja teenima sel viisil üldist hüvangut.”.
Oluline on, et reform on riigis ühetaoline ja selle tulemusel ei toimu ühe või teise partei valimismanipulatsiooni. Eelnõuga ei kavandata valimisreeglistikus olulisi muudatusi, vaid juhindutakse kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtliku ühinemise tarbeks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud reeglitest, sätestades mõned erisused eelnõu §-s 5. Kohaliku omavalitsuse volikogud teostavad eelnõu alusel kõiki kehtivas kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud valimistoiminguid, välja arvatud volikogu liikmete arvu määramine, mis fikseeritakse Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise määrusega selliselt, et volikogu koosseisu liikmete arv määratakse vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud volikogu liikmete miinimumarvule, lähtuvalt elanike arvust moodustatavas kohaliku omavalitsuse üksuses. Teiseks eelnõuga kavandatavaks erisuseks on see, et analoogselt kehtiva kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega moodustavad liituvad kohaliku omavalitsuse üksuse volikogud valimisringkonnad konsensuslikult, arvestades kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatut. Erisuseks on aga see, et kokkuleppele mittejõudmisel moodustatakse valla või linna territooriumil üks valimisringkond. Eelduslikult suudavad kohaliku omavalitsuse üksused valla või linna huvides siiski kokku leppida optimaalse lahenduse ning sunniviisil ühe valimisringkonna moodustamine kõne alla ei tule.
Rõhutame, et eelnõu eesmärgiks ei ole poliitilise profiidi lõikamine ja poliitilise jõu kasuks valimissüsteemi muutmine. Eelnõu eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse üksuste majanduslik toimetulek ja avalike teenuste ühtlane tase kogu Eesti territooriumil läbi omavalitsuste tugevdamise ja kohaliku demokraatia arendamise, luues sellega eeldused piirkonna tasakaalustatud arenguks.