Pressiteade nr 141, 7. märts 2009
1. Seaduse olemusest
Rahvaliidu väide
„Rahvaliidu hinnangul näitab 5. märtsil avalikustatud regionaalminister Siim Kiisleri haldusreformi-kava, et ministril ei ole tegelikku soovi haldusreformi läbiviimiseks. Seda kinnitab asjaolu, et regionaalminister jätab uue seadusega jõusse sätte, mille kohaselt valitsus ei saa omavalitsusi liita üks aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi.”
Siseministeeriumi kommentaar
Haldusreformi läbiviimisel ehk valdade ja linnade liitmisel võetakse aluseks kavandatav haldusterritoriaalse korralduse reformi seadus, mitte Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 8 lõige 1, millele Rahvaliidu teates on viidatud. ETHS § 8 lõikes 1 tõepoolest sätestatakse, et Vabariigi Valitsus algatab korraldusega haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise mitte hiljem kui üks aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi. Eelnõu näol on tegemist aga eriseadusega, milles on sätestatud erikord haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Eelnõus ei sisaldu haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluses viidet ETHS § 8 lõikele 1, seetõttu ei saa nimetatud säte ka reformi läbi viies kohalduda.
Siseministeerium juhib tähelepanu, et kui Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses on sätestatud üldised alused, milline on Eesti territoorium, millistest haldus- ja asutusüksustest ta koosneb, kuidas kaardistatakse haldusüksuste piirid, kuidas määratakse haldus- või asutusüksuse nimi, liik ning kuidas üksikjuhtumil toimub omavalitsusüksuste ühinemine, siis eelnõu räägib konkreetsest, ühekordsest laiamahulisest haldusterritoriaalse korralduse reformist, mille tulemuseks on toimivate kohaliku omavalitsuse üksuste loomine üle Eesti.
2. Plaani sisust
Rahvaliidu väide:
„Rahvaliidu hinnangul vajab Eesti haldusreformi, kuid regionaalminister Siim Kiisler esitas järjekordselt plaani, mida pole sisuliselt olemas. “Regionaalministri järjekordne haldusreformi-kava esitamine viitab sellele, et tema tegelik soov on avalikkusele tõestada oma tegevuse tulemuslikkust,” ütles Eestimaa Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember.”
Siseministeeriumi kommentaar
Regionaalministri soov on tõsta kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkust ja tagada kodanikele paremad avalikud teenused. Plaani sisulised põhjendused on pikemalt esitatud eelnõu seletuskirjas. Eelnõu ja seda selgitavate materjalidega saab tutvuda aadressil http://www.siseministeerium.ee/haldusreformi-materjalid
3. Kahest reformikavast
Rahvaliidu väide:
„Rahvaliit ootab Isamaa ja Res Publica Liidult (IRL) avalikku selgitust, milline on erakonna nägemus haldusreformist. Praeguseks on IRL-i ministrid esitanud kaks vastukäivat reformikava. Jääb arusaamatuks, kas ministrid esitavad enda isiklikke või erakonna seisukohti.”
Siseministeeriumi kommentaar
Rahvaliidu poolt tõenäoliselt silmas peetud eelmise regionaalministri ideed lähtusid täiendava teise tasandi kohaliku omavalitsuse juurutamise kavatsusest. Kahetasandilist omavalitsust ei näe aga ette Eesti põhiseadus, lisaks ei ole see Eesti väiksust arvestades majanduslikel kaalutlustel otstarbekas. Väikeste kohaliku omavalitsuse üksuste toimetulekuprobleemi saab lahendada efektiivsemalt omavalitsusi liitmise kaudu tugevdades, mitte kohaliku omavalitsuse üksuste vastutust kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisel kahe erineva tasandi vahel hägustades.
4. Kohaliku omavalitsuse üksuse jagunemisest
Rahvaliidu väide
„Vastuolulisus väljendub ka omavalitsuste jagunemise võimaldamise sätestamises, millest võib järeldada, et Kiisler näeb reformi vaid ajutisena. “Esitletud eelnõu võimaldab liidetud omavalitsustel jaguneda pärast 2013. aastat. Sellise tähtaja määratlemine näitab, et regionaalminister teostab reformi vaid neljaks aastaks,” sõnas Lember. “Tundub, et ministril puudub pikaajaline nägemus ning esitletud reformi eesmärk on pelgalt avalik tähelepanu.”
Siseministeeriumi kommentaar
Põhiseaduse § 156 esimese lõigu teine lause näeb ette võimaluse, et lisaks ühinemisele võib kohaliku omavalitsuse üksus ka jaguneda. Seetõttu tundub kaheldav sätestada seadustega määramata ajaks absoluutne piirang kohaliku omavalitsuse üksuste jagunemisele. Pealegi tuleb ka jagunemise puhul silmas pidada ETHS-s toodud argumente (§ 7 lõige 5) ning lõpliku seisukoha jagunemise põhjendatusele saab anda Vabariigi Valitsus.
5. Seaduse jõustumise ajast
Rahvaliidu väide:
„Segadus tekkib ka seaduse jõustumisel, kuna regionaalministri eelnõu kohaselt hakkab uus kord kehtima kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevale järgnevast päevast. Seadus peab jõustuma kogu riigis samal ajal. Valimistulemuste lõplikud väljakuulutamised võivad toimuvad erinevatel päevadel. Seega hakkaks seadus kehtima igas omavalitsuses ise ajal.” –
Siseministeeriumi kommentaar
Arusaamatuks jääb väide, justkui ei jõustuks seadus kogu riigis samal ajal. Haldusterritoriaalse korralduse reformi seadus jõustub ühtsetel alustel järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse alusel hakatakse konkreetseid valdade ja linnade liitmisi ette valmistama. Haldusterritoriaalse korralduse muudatuse rakendumisel (silmas on peetud päeva, millal valdade ja linnade liitmised jõustuvad) kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval on juhindutud kehtiva ETHS § 10 lõikest 2, mis kasutab sama sõnastust. Valimistulemuste lõplikud väljakuulutamised võivadki toimuda erinevatel päevadel. Uue volikogu liikmete volitused ei alga enne valimistulemuste väljakuulutamist. Nimelt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 16 lõike 4 kohaselt volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.
Anne-Maarja Olei
Pressinõunik
tel: 6125032; 53329079