Umbes kuu aega tagasi tulid Eesti esindajad Euroopa ülemkogult tagasi heade uudistega – Eesti oli välja võidelnud endale suurema protsendi järgmisest eurorahade perioodist ning kokku on meil kasutada järgmise seitsme aasta jooksul umbes 4,6 miljardit eurot. Mida siiamaani väga avalikult ei räägita, on aga see, et Euroopa Komisjon on võtnud seisukoha, et osa sellest rahast ei saa kasutada enne, kui kohalike omavalitsuste reform on tehtud. Kuid just seda rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk Eesti Päevalehele selgelt kinnitas.

Eelmise aasta novembris saatis Euroopa Komisjon Eestile kirja soovitustega, kuidas järgmise perioodi miljardeid kasutama võiks hakata. Kohas, kus räägitakse kohalike omavalitsuste teenuste arendamisest, sotsiaalsetest tagatistest ja arengust, seisab ka selline müstiline soovitus: „Struktuurifondide vahendite eraldamisele peaks eelnema struktuurireform, mis võimaldab kohalikul tasandil paremini osutada kvaliteetseid teenuseid.”

Suurus pole kriteeriumiks

Seda, et kasutatakse sõna „peaks” ja eelnevates lõikudes nimetatakse, et tegemist pole konkreetselt eeltingimusega, vaid soovitusega, oleks vaja lahti seletada. Kuna ka rahandusministeeriumi ametnikud ei saanud väga täpselt aru, kas see tähendab siis seda, et osa rahast ei ole võimalik hakata kasutama enne avalike teenuste reformi, küsiti komisjoni käest täpsustust. Eesti Päevalehele teadaolevalt laekuski eelmisel nädalal sellele vastuseks e-kiri, mis üldjoontes kinnitas komisjoni seisukohta: kui teenuste reformi ei tehta, siis osa eurorahast n-ö lahti ei lähe.

Komisjon ei pööra tähelepanu omavalitsuste suurustele, vaid sellele, et teatud teenused peaksid olema tagatud. „Igasugune investeering põhineb eeldusel, et rahastamise tulemusena saavutatakse oluline arenguhüpe toetatavas valdkonnas,” kinnitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson Eesti Päevalehele. „Euroopa Komisjoni jaoks on oluline, et struktuurivahenditest tehtavad investeeringud aitaksid lahendada Eesti ees seisvaid olulisi probleeme ning oleksid jätkusuutlikud,” selgitas Höövelson diplomaatiliselt, miks taoline nõue kirja pandi.

Höövelson pööras tähelepanu ka sellele, et tegelikult tegi Euroopa Komisjon juba eelmisel aastal Eestile konkreetse soovituse parandada omavalitsuste rahanduslikku jätkusuutlikkust ja tõhustada teenuste osutamist kohalikul tasandil, pakkudes omavalitsustele tugevamaid ühinemis- ja koostööstiimuleid. Eestile anti kokku viis soovitust. „Selle soovituse kiitis heaks Euroopa Liidu nõukogu ehk kõigi 27 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid, sealhulgas Eesti peaminister. Vastuseks sellele ja teistele soovitustele esitab Eesti valitsus aprilli lõpuks reformikava, kus on muhulgas ära näidatud soovituste alusel tehtud muutused,” ütles ta.

Stiimul ühinemisteks

Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk nentis, et tõepoolest käsitletakse seoses euroraha kasutamisega teenuste kvaliteedi parandamist nii kohalikul kui riigi tasandil. „Selle järgi ei avane omavalitsuste osutatavate teenuste rahastus enne, kui on kokku lepitud ülesannete jaotus keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel,” ütles ta, kuid lisas, et alati on olnud raha saamise eelduseks võimekus ning nii see ka jääb. „Liitmisi ei saa keegi dikteerida, kuid investeeringud arengule kaasaaitamiseks võivad omavalitsustele olla üheks stiimuliks. Samas pole eelpositsioonis seatud tingimuseks kohalike omavalitsuste arvu muutmist.”

Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Märt Loite kinnitas, et läbirääkimised käivad ja Eesti peab komisjonile vastama, kuid et kohalike omavalitsuste korraldus „ei ole eeltingimuseks”. „Komisjon on soovitanud raha suunata kohaliku tasandi teenuste kvaliteedi arendamisele ning luua stiimuleid vabatahtlikuks ühinemiseks või koostööks, mis on olnud ka valitsuse kindel suund,” ütles ta ning rõhutas, et lõplikud kokkulepped sõlmitakse sügisel.

Ükskõik, kuidas Eesti komisjonile vastab, on komisjon võtnud suuna, et teatud teenuseid tuleb arendada ainult kohtades, mis on jätkusuutlikud. Kui eelmise eelarveperioodi jooksul anti võimalus omavalitsustel taotleda eurotoetusi umbes 1,2 miljardi euro ulatuses, siis uuel perioodil saavad raha ainult sellele kriteeriumile vastavad omavalitsused. Võrdluseks võib tuua näiteks gümnaasiumivõrgu muutmise – regionaalministri ja haridusminister Jaak Aaviksoo koostöös valminud dokument lubas kandideerida väga konkreetselt ainult omavalitsustel, kus on teatud arv õpilasi. Ehk siis tegelikkuses on võimalik taolise „diskrimineerimise” käigus sisuliselt toetada omavalitsuste ühinemist.

Kui suur summa on löögi all?

Rahandusministeeriumi andmetel maksti 2007–2012 KOV-dele välja 500 miljonit eurot. „Kokku on perioodi 2007–2013 vahenditest (mida kasutatakse 2015. aastani) otseselt kohalikele omavalitsustele suunatud toetusmeetmete Euroopa raha suurus u 850 miljonit eurot, millele lisaks rahastatakse teistest meetmetest KOV-dele suunatud üksikprojekte (näiteks Tartu ümbersõit, Ülemiste liiklussõlm ja Tallinna trammiteed),” selgitas rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Mailin Aasmäe.

Kõige ehedam näide rahast, mis võiks jääda nii-öelda kinni, on kohalike teenuste arendamise meetmest makstud toetus – 2007.–2013. aastal on selleks mõeldud 144 miljonit eurot. Samas on kohalikel omavalitsustel olnud kasutada ka 425 miljoni euro ulatuses veemajanduse infrastruktuuri arendamise raha, 100 miljonit piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks jne.

Teenused või piirid

Harjumaa omavalitsuste liidu juht, Kose vallavanem Vello Jõgisoo lõpetab parasjagu pikka protsessi, mille tulemusel liituvad Kose ja Kõue vald. Ta teab omast käest, kui keeruline see protsess on. Ka tema hinnangul peavad omavalitsusjuhid aru saama, et väiksena ei suuda nad kõiki neid teenuseid pakkuda, mida omavalitsustelt nõutakse ja mida inimesed vajavad.

„Me näeme seda ju omavalitsustes ise ka, et üksi ei suuda väga hästi kõike teha,” rääkis ta. „Ka meil Kose ja Kõue liitumise puhul – üks inimene peab olema lastekaitsespetsialist, noorsootöötaja, haridusspetsialist ja pagan teab, mis veel. Sa võid talle maksta ka miljon eurot palka, aga ta lihtsalt ei jõua kõike seda teha. Seetõttu tulebki ühineda.”

Poolteist nädalat tagasi uue tegevuskavaga välja tulnud regionaalminister Siim Kiisler selgitas, et tõmbekeskuste ümber koondumine peakski teenuste pakkumist parandama, just nagu Euroopa Komisjon soovib.

„Kui KOV-d muutuvad tugevamaks ja ka suuremaks, saavad nad seniste „universaalsete” ametnike asemel palgata erinevaid spetsialiste. Üks inimene ei pea enam tegelema lastekaitse, sotsiaalhoolekande ja haridusküsimustega, vaid igale valdkonnale saab keskenduda oma ala spetsialist,” ütles ta.