Eilsel Võrumaa omavalitsusjuhtide kohtumisel siseministeeriumi omavalitsusreformi projektijuhi Sulev Valneriga jäi kõlama soov panna mitu kehva omavalitsust kokku, et saada üks kobedam tükk. Omavalitsusjuhid erilist optimismi ei ilmutanud.
Laias laastus taandub kõik küsimusele, et kas nii-ütelda sitast on võimalik saia teha. Vabariigi Valitsuse esindajad, kes praegu mööda maad ringi käivad, jutlustavad, et on küll. Omavalitsusjuhid seda juttu ei usu.
Pealtnäha on omavalitsusreformi jutt ilus: paneme aga vallad kokku, küll siis hakkavad asjad paremuse poole liikuma. Argumendiks ühinemisele on väide, et praeguses olukorras, kus omavalitsusi on palju, ei ole asjad eriti hästi. Omavalitsuste ühinemist olevat soovitatud isegi Brüsselist – väitega, et väiksed omavalitsused ei saa neile pandud ülesannetega hakkama.
Mis Brüsselisse puutub, siis tõenäoliselt pole kauge Brüsseli esindajad Eestis käinud ja lähemalt asjaga tutvunud, muidu teaksid nad, et Eestis on omavalitsustest kõige raskemas olukorras neist kõige suurem – Tallinna linn. Tallinna raskuste põhjus on see, et linna juhid on nii-öelda valest erakonnast, mistõttu Tallinnale „käru keeramiseks” ei ole põlatud ära isegi seaduse muutmist. On kurbnaljakas, et Tallinna-vastaste seaduste algatajad on samast erakonnast, mille esindajad praegu nii entusiastlikult räägivad, kui toredad asjad on suured omavalitsused. Et mis poolest? Et oleks Tallinna kõrval rohkem neid, keda kottida või?
Igal juhul juhtis Meremäe vallavanem Rein Järvelill eile Võrus tähelepanu õigele asjale – nimelt saab suur omavalitsus Eestis kõige rohkem vatti. Õigus on ka Kalvi Kõval, kes rääkis, et väikses Rõuges on asjad nii ettevõtluse kui ka töökohtadega paremad kui mitu korda suuremas Võru linnas, väike Haanja aga annab Võru linnale silmad ette eurotoetuste hankimisega.
Kui asjad on niigi hästi, siis milleks hästi toimivat asja muuta? Võib-olla polegi asjad omavalitsustes nii halvad, nagu paistavad, ja reformi võib reformi pärast tegemata jätta?
27 Aprill 2013