Suurvalda ootab suur tulevik (Maaleht, arvamus)

Tõnu Ploompuu, Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi lektor

On ilmne, et Põhja-Läänemaa suurvald võtab pidurid nii mõneltki väga suure arenguperspektiiviga seni kalevi all ootavalt ettevõtmiselt.

Kui senine konn-mättal-hoiakutest tingitud hangunud mittemidagitegemine ühiste jõupingutustega kõrvaldada, tekivad kujuneval suurvallal kiiresti avarad võimalused nii tootvate töökohtade loomiseks kui ka suurvalla sissetulekute kordades kasvamiseks elaniku kohta.

Piirkonna arengu väga suur potentsiaal paikneb maapõues. Siinsed maavarad võimaldavad toota hinnalisi haruldasi metalle, kontsentreerida energeetilist ressurssi ja kõrvalsaadusena pakkuda turule lihtsamaid keemiakaupu.

 Elu jääb kiduma

Mis kõige olulisem – tootmise rajamisel pole vaja suuri väliseid energeetilisi ressursse, kõike saab kohalikust maavarast seda mitmekesiselt ja säästlikult kasutades.

Seni pole ettevõtjad ja investeerijad üritanudki sealseid diktüoneemaargilliidi varusid kasutusele võtta, teades väikevaldade ametnike tõrjuvat hoiakut. Mäetaguse vallas kulus kümmekond aastat, enne kui saadi kohalik võim piisavalt nõusse juba tuntud tehnoloogiaga kaevanduse arendamiseks uutele aladele. Umbusk, mis on väikevalla ametnikel uute tehnoloogiate vastu, summutab globaalseid trende tunnetavate teadlaste ja ettevõtjate tegutsemissoovi juba eos.

Väikevaldade arenguvõimetuse heaks näiteks töökohtade loomisel ja taristu arendamisel on Ess-sooga toimunu Võrumaal.

Sarnane oli Nõo väikevalda Lagujale kavandatud piirkondlikult tähtsa ettevõtte saatus. Ja Laguja küla ning ümbruskonna eluks vajalikud taristud kiduvad senini.

Esialgse küsitluse kohaselt on suurvallas kaevanduse rajamise poolt 82% elanikest. Vastased on koondunud suures osas ääremaale, üksikuid mürkrohelisi ja stagnaaegseid fosforiidisõdalasi suurvalla kesksemates piirkondades on taristu kiire aregu võimalused suutnud edukalt neutraliseerida.

Suurvallas on õnnelikult teostumas see, mis Virumaa väärtuse – fosforiidi – rakendamisel rahva hüvanguks jäi kunagi saavutamata halva teavitustöö ja kaasamise tõttu.

Hea näide olemas

Põhja-Läänemaa suurvallale on heaks eeskujuks Island. Veel poole sajandi eest Euroopa ääremaa ühest vaesemast piirkonnast on saanud maailma rikkuselt viies riik. Sealsetele tühermaadele rajatud alumiiniumitööstus on suurendanud majanduse käivet, muutnud majanduse struktuuri tunduvalt edumeelsemaks.

Islandi plastilisem juhtimisstiil on edukalt võimaldanud kokkuleppele jõuda ja kaasata kohalikke juhte ääremaade ellu perspektiivikate arengusüstide tegemisse.