| Paari nädala eest Viljandi järve ääres peetud Sakala mängude tantsupeol jäid pealtvaatajatel paljud platsile moodustatud mustrid nägemata, sest üritust finantseerinud omavalitsuste liit ei pidanud rahanappusele viidates võimalikuks sinna piisava kõrgusega tribüüne rentida.
Samuti ei leitud võimalust tuua peolistele, kellest suurem osa olid lapsed, välikäimlate juurde kätepesu- ja joogivee tsisterni. Samal ajal leidub tegevusi, mille eelarve lubab rahaga märksa vabamalt ümber käia.
Nimelt eraldas siseministeerium hiljuti omavalitsuste liidule 7828 eurot, et motiveerida siinseid valla- ja linnajuhte isekeskis kiiresti ära otsustama, kuhu peaks pärast haldusreformi elluviimist jääma uued vallakeskused. Seejuures pole öeldud, mille peale võib summa kulutada.
Nii ongi liit eelolevaks teisipäevaks broneerinud Pärnus tegutsevasse populaarsesse Estonia tervisekeskusesse konverentsiruumi ja hotellitoad, et maha pidada esimene tõmbekeskuste seminar. Ühtlasi sisaldab pakett kaht toitlustuskorda, üht kohvipausi ning võimalust õhtul nautida mullivanne ja aurusaunu.
28 inimest
Esialgse hinnapakkumise kohaselt tuleb teenuse eest välja käia 1800 eurot, kuid summa lõplik suurus selgub kohapeal, sest see sõltub osalejate täpsest arvust. Eilseks oli oma tulekust teada andnud 28 inimest.
Ettevõtmise kogukulu pole selle inimeste hulga peale just üle mõistuse suur. Ometi võiks Viljandis sama summa eest konverentsiruumi koos toitlustamisega rentida kolmeks-neljaks päevaks.
Seda, miks otsustati ootamatult sülle kukkunud rahaga toetada just Pärnu, mitte mõne Viljandimaa turismitalu või hotelli tegevust, põhjendas omavalitsuste liidu tegevjuht Jaan Looga sooviga teha koostööd Pärnumaa kolleegidega, kes pistavad plaanitava haldusreformi asjus rinda samalaadsete probleemidega nagu viljandimaalased. Selleks olevat Pärnumaa kolleegid terveks päevaks diskussioonis osalema palutud.
Omavalitsuste liidu esimees ja Paistu vallavanem Ene Saar lisas omalt poolt, et raskete ja ohtralt vaidlusi tingivate teemade puhul ongi mõistlik otsustajad üheskoos kodust kaugemale sõidutada, sest nii on neil hõlpsam teemale keskenduda. Ja kui seda juba teha, siis pole tema arvates sobilik osalejaid pärast pikka ja väsitavat tööpäeva õhtuhämaruses koduteele sundida. «Ka omavalitsuste juhid on inimesed.»
Ei lähe mõnulema
Ene Saare sõnul on ekslik arvata, et valdade ja linnade juhid tikuvad maksumaksja raha eest sauna- ja veekeskusesse mõnulema. «Selline teemapüstitus tundub mulle pigem skandaali kakkumisena. Minu teada pannakse termid õhtul kell kümme kinni, aga tööpäev kestab vähemalt poole üheksani ja mõni meist peab veel pärast sedagi kokkuvõtteid tegema jääma.»
Seminari korraldamisest üle jääva rahaga tasustab omavalitsuste liit tõmbekeskusteteemaliste uuringute ja ettekannete tegijaid, näiteks statistik Mihkel Servinski tööd. Samuti kavatsetakse kompensatsiooni maksta nendele maavalitsuse töötajatele, kes otsuse langetamisse oma panuse annavad, kuid kellele see pole osa põhitööst.
Jaan Looga rõhutas, et tellitavaid analüüse pole vaja üksnes selleks, et hõlbustada tõmbekeskuste valimist, vaid ka uue maakondliku arengukava koostamiseks. «Seega me üritame ikkagi raha mõistlikult kasutada, lüües mitu kärbest ühe hoobiga.»
Regionaalminister Siim Kiisleri plaani kohaselt peavad maakonnad lähikuudel ise ära otsustama, millised on nende territooriumil keskused, mille külge võiks 2017. aastal pookida neid ümbritsevad vallad.
Kokkuvõttes peaks kavandatava muudatuse tulemusena Eestisse praeguse 226 omavalitsuse asemel jääma 30—50 valda ja linna, millest igaühes on vähemalt 10 000 elanikku. Kas reform ka tegelikult ära tehakse, sõltub juba võimumängudest Toompeal.
SELGITUS
Jaan Looga,
Viljandimaa omavalitsuste liidu tegevjuht
Keegi ei ole piiranguid pannud, kuidas seda raha võib kasutada. Võib-olla mõne teise maakonna inimesed sõidavad näiteks Soome, et vaadata, kuidas seal on haldusreformi tehtud. See on igaühe enda otsustada ja sõltub sellest, kuidas kulu suudetakse ära põhjendada. |
