| Meie Maa, 14.05.2013
Saaremaa Omavalitsuste Liidu esindajad külastasid aprillis Gotlandi regiooni, et tutvuda haldusreformi läbi teinud piirkonnaga, vahetada kogemusi planeerimise ja arenduse, Läänemere strateegia elluviimise ja keskkonnahoiu küsimustes. |
|||||
| Gotlandi regioon asub saarel, nagu ka Saare maakond, seega on neil Saaremaaga sarnased ajaloolised ja geograafilised tingimused. Gotlandi saar ja Visby linn asuvad strateegiliselt ja geograafiliselt väga heas asukohas – umbes 100 kilomeetri kaugusel Rootsi mandrist ja 130 kilomeetri kaugusel Eesti rannikust.
Haldusreformi alustati Gotlandil 1952. aastal, kui 92 kommuunist jäi järele 14. 1970. aastal toimus uus haldusreform, mille tulemusena jäi järele üks omavalitsus, kommuun. Gotland on isevalitsev piirkond alates 1997. aastast, mis tähendab, et nad vastutavad ise oma arengu ja kasvu eest. Gotland osaleb mitmes rahvusvahelises koostöös, näiteks B7, millest võtavad osa ka Saaremaa ja Hiiumaa. Aastal 2008 võeti vastu uus regionaalse arengu programm “Gotlandi visioon 2025”, mille järgi on Gotland Läänemere regiooni kõige loomingulisem ja maagilisem koht, mida kirjeldab elu lähedus ja jätkusuutlikkus. Aastaks 2025 peaks Gotland olema oma 65 000 elanikuga Rootsi riigi tulutoovaim osa ja loomulik kohtumispaik Läänemere regioonis, pakkudes elanikele parimat tervishoidu ja heaolu Rootsis; maailmatasemel saareline regioon, mis puudutab looduse ja kliima temaatikat. Juba praegu on Gotlandil hästi käima läinud konverentsiturism, mille krooniks on kord aastas toimuv Almedaleni nädal oma 1500 erineva üritusega. Gotlandi saarel elab 57 300 inimest, neist umbes 23 000 Visby linnas. Visbys asub Läänemeremaade kirjanike ja tõlkijate keskus, kus vahetevahel viibivad ka Eesti kirjanikud. Lena Pasternak, keskuse direktor, tutvustas ametnikele pikalt ja põhjalikult keskuse tegevusi, rahastamisallikaid ja tulevikuplaane. Tuuleenergia katab kuni 40% saare elektrivajadusest. Kasutatakse palju alternatiivkütte vahendeid – biogaasi, päikesepaneele jms. Gotland on viis aastat tootnud biogaasi ja on esimene piirkond Euroopas, kes kasutab biogaasi bussitranspordis, ühes piimafarmis ja eraettevõtetes. Gotlandil on ulatuslik kivi- ja tsemenditööstus. Aastas toodetakse seal üle miljoni tonni tsementi. Gotlandil on väga hea kvaliteediga kivi, mida kasutatakse kogu Rootsis. Gotlandi aluspõhi on Saaremaa omaga sama – mõlema aluspõhja moodustab ligi 400 kilomeetri pikkune astangute vöönd – Siluri klint. See on ulatuslik astang, mis saab alguse Gotlandi saarelt, kulgeb läbi Läänemere, tõuseb maapinnale Saaremaa läänerannikul, kulgeb edasi piki Saaremaa põhjarannikut üle Muhu ja väikesaarte mandrile, kus kerkib Läänemaal Saluvere Salumäe astanguna ning mattub seejärel Kesk-Eestis Devoni setete alla. Seega on Gotlandi loodus vägagi sarnane Saaremaa loodusele. Gotlandi turunduses keskendutakse päikesele ja merele, unikaalsele loodusele, kultuuripärandile, ajaloole ja toidule. Enamik nendest märksõnadest on vägagi omased ka Saaremaale. Lisaks kohtumistele Gotlandi regiooni esindajatega oli Saaremaa Omavalitsuste Liidu ametnikel hea meel kohtuda Gotlandil elava väliseestlase Riina Noodaperaga, kes on Eesti Vabariigi aukonsul Gotlandil. Aukonsul tutvustas Gotlandi elu tavaelaniku seisukohast ja rääkis Gotlandi põllumajandusest, hariduskorraldusest ja turismist. Omavalitsustöötajate reisi rahastati Nordic-Baltic-Mobility programmist. Viktoria Bubukin Saaremaa Omavalitsuste Liidu projekti assistent |
