Soome hakkab väikevaldu kaotama (Pärnu Postimees)

Teet Roosaar

Eestist tunduvalt jõukam Soome kavatseb alla 20 000 elanikuga omavalitsused kaotada, kui väikevallad vabatahtlikult ei liitu, on peaminister Jyrki Katainen valmis nende tahte vastaselt talitama.
Üle 20 000 elaniku on Soome praegusest 320 omavalitsusest ainult 56s. Alla tuhande elanikuga valdasid on 5,4 miljoni elanikuga riigis 15. Uusi omavalitsusi, mis hõlmavad terve “töölkäimispiirkonna”, peaks tekkima umbes 70.

Alustati tervisekeskustest

Omavalitsuste ülesanded Soomes on lähedased Eesti omadega, suurim erinevus on koos naaberomavalitsustega tervishoiu eest hoolitsemine. Eestis algas hiiliv omavalitsusreform koolidest, Soomes ei lubatud 2005. aastast tervisekeskusi alla 20 000 elanikuga omavalitsuses pidada.

Ligi kaks kolmandikku Soome omavalitsuste tuludest tuleb kinnisvaramaksust ja füüsiliste isikute tulumaksust. Peale selle saavad vallad 25–30 protsenti juriidiliste isikute tulumaksust ja riigitoetust. Omavalitsused on Eestiga võrreldes tugevamad ja selline populism, millega IRL Eestis kodualuse maa maksu kaotades omavalitsuste tulubaasi kallale läks, poleks seal tõenäoliselt läbi läinud.

Riik näeb omavalitsusi Soomes partneritena, kuid tahab, et nende teenuste kvaliteet oleks kogu riigis tagatud. Keskne küsimus on samasugune nagu Eestis: omavalitsus peab olema majanduslikult piisavalt tugev, et oma ülesannetega hakkama saada.

Tugevaid omavalitsusi on kergem moodustada Soome lõuna- ja lääneosas, kus elab rohkem inimesi. “Suurlinnad tõmbavad, maakohad kaotavad elanikke, eriti riigi põhja- ja idaosas,” ütles Soome rahandusministeeriumi nõunik Anu Hernesmaa.

Hernesmaa sõnade järgi tuleb Soomel elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna kahanemisega arvestada. Kuigi maksumaksjaid jääb vähemaks, ootavad elanikud, et omavalitsuste teenuste kvaliteet oleks kõikjal riigis ühtlane.

Parlamendis tulised vaidlused

Soome parlamendis käivad tulised vaidlused kohalike omavalitsuste struktuuri seaduse ümber, mis loodetakse vastu võtta enne suvepuhkust. Maakeskpartei (Soome Keskerakond) ja põlissoomlased üritavad seaduse vastuvõtmist takistada, Kokoomus, sotsiaaldemokraadid, Rootsi Rahvapartei jt koalitsiooni liikmed seda läbi suruda.

Eelnõus peituvad tulevased omavalitsuse kriteeriumid: vähemalt 20 000 elanikku, ühtne “töölkäimispiirkond”, vähemalt 80 protsenti töökohtadest sama omavalitsuse piirides, kooli igas vanusegrupis vähemalt 50 õpilast jne. Hõreda asustuse, rootsikeelsete kodanike õiguste ja saamide kultuuriliste ning keeleliste õiguste tõttu võib valitsus küll erandeid teha, aga kellele ta neid teeb, on veel lahtine.

Kriteeriumidele mittevastavad omavalitsused peavad novembriks läbi viima enda hindamise ja tegema ettepanekud, kuidas jätkata. Kui valitsus leiab, et omavalitsus pole oma ülesannete täitmiseks piisavalt tugev, kuid ei soovi olukorda muuta, võib ta valla sundliita.

Hernesmaa jutu järgi käib parlamendis debatt selle ümber, kui kaugele omavalitsuste tahte vastaselt tohib minna. “Ühed ütlevad, et see on põhiseadusvastane, kui parlament otsustab,” lausus ta.

Hernesmaa rääkis, et esialgu soovib vaid viiendik Soome omavalitsustest kellegagi ühineda. “Aga nad on pool Soome elanikkonnast,” rõhutas ta. “Ülejäänud leiavad, et aega on analüüsimiseks liiga vähe antud. Nad ütlevad, et praegu on majanduslik olukord hea ja nad võivad ühineda, kui see läheb halvemaks.”

Hernesmaa kolleeg Eeva Mäenpää lisas, et ühineda on soovinud väiksemad omavalitsused linna ümber. “Novembri lõpus on rohkem infot. Tehakse analüüse ja pärast seda otsustatakse,” ütles ta.

Ühtset retsepti pole

Hernesmaa ja Mäenpää kõnelesid, et kõige meelsamini soovivad suurlinnad ümberkaudsete rikkamate omavalitsuste arvel laieneda. “Jutuks on olnud, et Tampere ümber võib ühineda 20 omavalitsust,” tõi Mäenpää näite.

Ühtset retsepti, kas maakonnas võiks olla üks või neli-viis tõmbekeskust, soomlastel pakkuda pole. Hõreda asustusega Põhja-Soomes võib see olla tõenäolisem, rikkamates regioonides on pigem oht, et mõni vaesem vald võib äärealale üksi jääda. Valitsus kaarte joonistama ei hakka, kõik on omavalitsuste endi kokku leppida.

Siiski ei küsita enamikult omavalitsustelt vastust küsimusele “kas”, vaid “kuidas”. Hernesmaa andmetel ei täida 140 omavalitsust 320st kriteeriumi, et vähemalt 80 protsenti töökohtadest oleks sama omavalitsuse piirides. Kui nende elanike arv jääb alla 20 000, on raske põhjendada, et omavalitsus on elujõuline.

Eestis on omavalitsusreformi üks lähtepunkt, et tõmbekeskus võiks asuda vähemalt pooletunnise autosõidu kaugusel. Soomes sellist kriteeriumi pole, kõige olulisem on vähemalt 20 000 inimest omavalitsuses.

“Hõreda asustusega aladel on seda 20 000 väga raske saavutada. Seal on erandid tõenäolisemad,” tõdes Mäenpää.

Samuti pole ei Soomes ega Eestis eraldi kriteeriumidena sätestatud tööealiste elanike osakaalu ja vanuselisi näitajaid. Demograafilised prognoosid on küll reforme põhjendavates dokumentides, ent iga omavalitsus peab ise nendega arvestama.

Koolide sulgemine sõltub lastest

Küsimusele, kas omavalitsus, millel pole igas vanusegrupis vähemalt 50 õpilast, peab kooli sulgema, vastas Mäenpää: “Koolide sulgemine ei sõltu mitte ühinemisest, vaid elanike arvust. Valla majanduslik seis võib pärast ühinemist parem olla.”

Soome läänerannikul on omavalitsusi, kus enamik inimesi räägib rootsi keeles ja osa vanemaid inimesi ei oskagi soome keelt. Üks selliseid omavalitsusi on näiteks Pärnu sõpruslinna Vaasat ümbritsev Mustasaari vald.

Omavalitsusreform lubab Mustasaari-sugustele valdadele teha rootsikeelsete elanike kaitseks vähemalt 20 000 elanikuga reeglist erandi.

“Aga see ei tule automaatselt, iga piirkonna kohta otsustatakse eraldi, kas see on põhjendatud. Vaasas on samuti palju rootsikeelseid elanikke, nad jäävad mitmekeelseks nagunii,” selgitas Hernesmaa.

Ühinemise tõttu ei tohi rootsi- ja saamikeelsete kodanike õigused kannatada. Kahe riigikeelega Soomes on rootsikeelsetel kodanikel päris palju õigusi, kui nende osakaal ületab omavalitsuses kuus protsenti. Need õigused on aga ainult rootslaste, mitte teiste rahvuste jaoks.

Veerandil valdadest napib raha

Rahandusministeeriumis töötavate Hernesmaa ja Mäenpää hinnangul pole ligikaudu üheksakümnel omavalitsusel 320st piisavalt raha, et oma ülesannetega hakkama saada ja investeerida. Olukord halveneb: mai lõpu seisuga oli negatiivne aastane varu kaheksakümnel, eelmise aasta lõpus kolmekümne kolmel omavalitsusel.

“Osa valdu, mis olid tõsises kriisis, ühines aasta alguses. Praegu on neid neli, aga paljud on piiri peal ja aasta lõpus võib neid olla juba kümmekond,” kõneles Hernesmaa.

Ühinevate omavalitsuste tugevdamiseks jagab Soome riik ühinemistoetusi, mida võib kasutada ühinemiskuludeks, uue omavalitsuse teenuste arendamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks ning majanduse elavdamiseks.

Toetused sõltuvad ühinevate omavalitsuste arvust ja nende tulevasest elanikkonnast, stimuleerides liituma võimalikult suuremaks omavalitsuseks.

Kahe valla liitudes alla 20 000 elanikuga omavalitsuseks makstakse kaks miljonit eurot ehk 200 eurot inimese kohta. Kui elanikke on 20 000 – 50 000, on toetus kolm, kui 50 000 – 80 000, kolm ja pool, kui üle 80 000, siis neli miljonit eurot.

Mida rohkem omavalitsusi liitub, seda suuremaks toetus tõuseb. Peale selle on valitsus valmis andma 150 eurot elaniku kohta majanduskriisis omavalitsustele, kui nad kellegagi ühinevad. Maksimaalne lisatoetus on miljon eurot ühinemise kohta.

Nagu näha, on rikkal riigil hoobasid, millega protsesse suunata. Ent omavalitsusi, mis vabatahtlikult ei ühine ja liiga nõrgaks jäävad, ollakse valmis vägisi liitma.

Samal ajal valmistatakse ette kohaliku omavalitsuse seaduse muudatusi, et täpsustada omavalitsuse ülesandeid, tema tulubaasi ja teisi kohaliku elu korraldamiseks vajalikke üksikasju.

Uued parlamendivalimised on Soomes 2015. aasta aprillis, kohalike volikogude valimised 2016. aasta oktoobris. Reformidega tahetakse ühele poole jõuda järgmise aasta lõpuks, et seadused 2015. aasta algusest jõustada.

Ajakirjaniku reisikulud tasus Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

Soome uus omavalitsus

* Vähemalt 20 000 elanikku.

* Võimeline kõiki omavalitsuse ülesandeid täitma.

* Moodustab ühtse “töölkäimispiirkonna”, vähemalt 80% töökohtadest on sama omavalitsuse piirides.

* Kooli igas vanusegrupis vähemalt 50 õpilast.