Suhtumine kavandatavasse haldusreformi on positiivne nii linnas kui külas

Hiljuti avalikustatud Turu-uuringute AS küsitlus suhtumisest kavandatavasse haldusreformi näitas mitte ainult seda, et üldiselt on Eesti elanike seas plaanitava reformi toetajaid kaks korda rohkem kui vastaseid. Pooldajad olid selges enamuses ka kõigis olulistes gruppides eraldi võetuna.
Kui lugeda toetusena kokku vastusevariandid “toetan” ja “pigem toetan” ning vastu olemiseks “ei toeta” ja “pigem ei toeta”, kujunesid tulemused eri gruppides järgmiseks:
Mehed 55:22
Naised 49:24
Eestlane 57:25
Muu rahvus 40:19
Tallinn 49:15
Põhja-Eesti 44:25
Ida-Virumaa 48:37
Lääne-Eesti 59:22
Kesk-Eesti 50:35
Lõuna-Eesti 60:23
Ettevõtja, juht 59:27
Oskustööline 52:21
Pensionär 42:27
Põhiharidus 50:24
Keskharidus 49:24
Kõrgharidus 61:19
Maakonnakeskus 60:16
Muu linn, alev 60:18
Küla 51:36

Seega on toetus haldusreformile kõige suurem maakonnakeskustes ning teistes väiksemates linnades ja alevikes. Huvitav on, et ka külade rahvas toetab seda isegi enam kui näiteks pealinlased. Eriti kõrge on reformi toetamise valmidus Lõuna- ja Lääne-Eestis, ettevõtjate ja juhtide ning kõrgharidusega inimeste seas.