Kas Harjumaal polegi oma nägemust tõmbekeskuste osas?(Harju Elu)

15. augustiks pidid regionaalministri Siim Kiisleri laual olema kõikide maakondade ettepanekud tõmbekeskuste osas. Oma ettepanekuid ei esitanud Harju-, Järva- ja Võrumaa. Kas Harjumaal polegi oma nägemust tõmbekeskuste osas?
VELLO TAMM Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) tegevjuht

Kui kevadel see küsimus püstitati, arutasime HOLis omavalitsusjuhtidega tõmbekeskuste probleemi ja ühiselt otsustati tellida ka vastavasisuline uuring ruumiliste uuringute keskuselt Hendrikson ja Ko-lt. Ühine arvamus oli, et kuna Harjumaa on elanike arvult tunduvalt suurem teistest Eesti maakondadest, siis ootame ära uuringu tulemused ning taotleme regionaalministrilt ajapikendust. Sellega nõustuti. Analüüs, ka tõmbekeskuste osas, valmib septembri keskel. 26. septembril tuleme omavalitsusjuhtidega uuesti kokku, et tõmbekeskustega seonduvaid probleeme arutada. Ja võimalusel ka mingile otsusele jõuda. Novembri keskel, peale kohalikeomavalitsuste valimisi, kohtume omavalitsusliidritega taas. Seejärel esitame koos teadlaste ja Harju maavalitsusega ühise nägemuse. Teine küsimuste ring on muidugi see, et esmalt peaks valitsev koalitsioon endale selgeks tegema, kas haldusreformi ikka tahetakse. Suur hulk inimesi erinevates maakondades töötab haldusreformi nimel, kulutatakse raha uuringutele, aga tulemus võib olla jälle “null”. Selle pärast peaks valitsus ja riigikogu esmajoones seadus(t)ega sätestama, millised on omavalitsuse ülesanded, kuidas hakkab toimima rahastamine. Piiride ühendamine on kõige lihtsam. Nii nagu lapsele nime panek. Aga last tuleb ka kasvatada. Jaomavalitsused peavad arenema.

Kas Harjumaale jääb 3, 8, või 13 omavalitsust, sellel väga tundlikul teemal me ei spekuleeri. Ka ei ole meile ministeeriumist selle kohta midagi ette öeldud. Nii et ootame ära ühise arutelu tulemused.