Kuuekümne vallaga Eestimaa sündi takistavad vanad karid (EPL)

Rein Sikk

Regionaalminister Siim Kiisler naeratas eile suure suuga. Ta saabus õnnelikuna pressikonverentsile, kus tal oli üle tüki aja näidata midagi vägagi reaalset, peaaegu käegakatsutavat tulemust haldusreformi edenemisest. Samal ajal kostab Virust, Võrust ja Järvast proteste kohalike arvamuste arvestamatajätmise pärast.

Projekt „Tõmbekeskuste Eesti” peaks õnnestumise korral nelja aasta pärast alles jätma umbes 60 omavalitsust. Mis on tõmbekeskus, otsustavad omavalitsused ja maakonnad ise, teatas minister Kiisler.

Ühtlasi on võimalik tulemus – u 60 omavalitsust – sama, mis 2002. aastal Reformierakonna õhitud haldusreformil, mida vedas toonane siseminister Tarmo Loodus. Praegugi on teel karid. Kõigepealt kohapealne soovimatus või oskamatus kokku leppida. Või poleregionaalministri büroo suutnud pikast ponnistamisest hoolimata kõikjal selgeks teha, mis on tõmbekeskus ja kuidas praegune reform käima peaks.

Hea tulemus

Pressikonverentsil on seinal kaart, millel esile toodud 52 praeguseks väidetavasti maakondades kokku lepitud tõmbekeskust, mille ümber peaks hakkama ühinemine käima. Harjumaa, kus toimub selleteemaline põhjalik uuring, sai ajapikendust.

„Kõige tähtsam on see, et see on maakondades kokku lepitud tulemus ja minu hinnangul on see hea tulemus,” ütles Kiisler. Need pressiteate abiga üle Eesti levinud sõnad tekitasid näiteks Lääne-Virus hämmastust ja õlgade kehitamist. „Lääne-Virumaa puhul ei saa kindlasti väita, et see on maakondades kokkulepitud, kuna kokkulepe peaks tähendama, et omavalitsused ja maavalitsus on ühisel seisukohal,” teatas omavalitsusliidu tegevdirektor Sven Hõbemägi.

Liit nimelt leidis, et praeguses 15 omavalitsusega maakonnas on 14 tõmbekeskust, sealhulgas ka Ulvi küla. Põhjendusi oli neli lehekülge. Maavalitsusest teele läinud ja ministri selja taha kaardile jõudnud ettepanekus on keskusi seitse, neile lisandus Ida-Viru Avinurme kui läänepoolsete virulaste jaoks oluline paik.

„Kahes maakonnas – Järvamaal ja Võrumaal – ei esitanud omavalitsusliit maavanemale üldse oma seisukohta,” anti pressikonverentsil teada. Taas hämmastus kohtadel. Järva omavalitsused saatsid ju maavanemale kaheleheküljelise kirja, protestides neile arusaamatu tõmbekeskuste süsteemi vastu. Maavalitsuse abiga jõudis ministri kaardile aga neli keskust.

Võrumaalt läks maavanemale teele kaheksa dokumenti kümnel lehel, sealhulgas ka Setomaa valdade ühisavaldus ühtse Seto valla moodustamise sooviga. Viimast ministeeriumi kaardil näha pole. Samuti ei väljendu maavalitsuse abiga kaardile jõudnus kõigi valdade seisukohad.

Kokkuvõtlikult näeb reform kaardil kena välja, toeks ka Turu-uuringute AS-i maikuine uurimus, et 52% Eesti elanikkonnast toetabhaldusreformi. Ühtlasi on õhus hulgaliselt küsimusi, ka kurjustamist kõigi arvamuste arvestamata jätmise pärast.

Õnneks on haldusreformi juures karisid siiski praegu vähem kui aastataguses vaikelus.