LEMBIT KRUUSE Viljandi maavanem, IRL
Kui suurlinnades on maavalitsuste roll kohaliku elu kujundamisel jäänud tugevate omavalitsuste varju, siis mujal on nende ülesannete proportsioon oluliselt suurem. Olgu selleks ühistranspordi korraldamine, maakondlike arengute vedamine vm. Riigi kohalolu maakondades maavalitsuste kaudu on kohapealsete inimeste jaoks märgilise tähendusega. See loob ühtse maakondliku identiteedi, mida omavalitsus(ed) üksi vedada ei suuda.
Kui aga maakondliku mõõtmega omavalitsus hakkab realiseeruma, siis on loomulikult otstarbekas maksimaalne otsustamisõigus loovutada talle ning riigile jätta järelevalvega seonduvad funktsioonid.
Tänased võimalused. Halduskorralduse puhul on praegu arutelu keskmes omavalitsuste moodustamine tõmbekeskuste ümber. See tähendab eeskätt nende 60 punkti ümber koonduvate piirkondade jõulisemaid arenguvõimalusi. Inimeste arv maapiirkonnas on vähenenud. Arenenud riikide taseme saavutamiseks peame omavalitsuste lisaväärtust suurendama eelkõige tänaste võimaluste ehk jõukohasema haldusmudeliga. Praegu räägimegi omavalitsuste kaotamise asemel omavalitsuste dubleerivate funktsioonide lõpetamisest ning mõistlikest ümberkorraldustest. Eesmärk on koguda teatud teenuste osutamine maakondlikult ühtse juhtimise alla, mis aitaks edasi liikuda.
Igapäevast elu ja tegevust silmas pidades on administratiivpiirid oma tähtsuse minetanud. Seda just inimese ja omavalitsuse suhtes, kus lasteaia, kooli, töö asukoht ja vaba aja veetmise võimalused sageli ei kattu elukohaga. Samas on loogiline, et omavalitsus suudaks pakkuda seal elavale inimesele terviklahendust.
Võimekamad omavalitsused. Omavalitsuste ühinemisel tekib uus sünergia just piirkonnas ühise eesmärgi nimel koos tegutsedes. Suuremaks omavalitsuseks ühinenud väiksemad ja suuremad tõmbekeskused on tulevikus võimelised rohkem ülesandeid täitma. Olgu selleks siis küttepiirkondade või koolivõrgu korraldamine, sotsiaalteenuste lisandumine või muu. Seni vabatahtlikult ühinenudomavalitsuste haldusvõimekuse kasv on eelöeldu tõestuseks.
Minister Kiisleri pakutud tõmbekeskuste mudel on neid asjaolusid arvestades igati sobiv suund. Tõmbekeskuste reform sellisel kujul on aga minu hinnangul alles vaheetapp teel ühtsele maakondlikule kontseptsioonile. Kuid hetkel on see inimestele vastuvõetavam.