Raino Poom
/…/
Loetlesite terve rea muutusi, mida Euroopas oleks vaja teha. Kas need kehtivad ka väikese ja avatud majandusega Eesti jaoks, kui pidada silmas tuleviku kasvu kindlustamist?
Vastus on absoluutselt, ühemõtteliselt, täielikult, vastuvaidlematult jah.
Esimene nõuanne, mida annaksin, on reformid. Teine oleks reformid. Ja kolmas nõuanne, arvake nüüd ära, algab r-iga ja lõppeb d-ga!
Ja ma ei ütleks, et see kehtib ka Eesti kohta. Ma ütleks, et see kehtib eriti Eesti kohta. Reform peab olema eluviis! Reform peab olema mõtteviis! Reform peab olema DNA-s! Reform peab käima iga päev! Kogu rahvas peab reforme kui konstanti embama, sest Eesti-sugune väikese ja avatud majandusega riik on tagasilangustest palju haavatavam kui näiteks Prantsusmaa, mis on aegade jooksul tohutult rikkust akumuleerinud.
Väikesed avatud majandused nagu Eesti või Slovakkia peavad olema kogu aeg juhtimas, mitte sörkima teiste sabas. Samuti peavad nad olema väga-väga teadmistepõhised, teenustepõhised. Ja kasutama endi konkurentsieelist, milleks saavad olla talendid.
Niisugused riigid peavad eriti reforme edendama, väikeseid reforme, suuri reforme, dramaatilisi reforme. Aga samal ajal reformima ka reforme.
Poliitikutel on teatav kalduvus öelda, et kaks aastat tagasi tegime maksureformi ja seega ei pea me makse enam kümme aastat reformima. Vale! Kogu aeg tuleb küsida: kas süsteem töötab, kas ta vajab kohendamist?
Raimo, maailm ei seisa paigal! Eesti-sugune riik ei saa öelda maailmale, mida teha. Eesti-sugune riik peab vaatama, mis maailmas toimub, et sellest parim välja sõeluda. Ses mõttes tuleb olla senisest paindlikum ja väledam.