| Lääne maavalitsus uuris Läänemaa kohalikes omavalitsustes välja antud ehituslubade õiguspärasust ja leidis neis puudusi. Pole välistatud, et mõnel juhul võivad ehitusloaga seotud isikud loa seetõttu vaidlustada, vahendas Vikerraadio. | |||||
| Kahekteistkümnes Läänemaa omavalitsuses tehtud uuringu kohaselt olid 13 juhul puudused sel määral olulised, et maavanem tegi ettepaneku viia haldusaktid seadusega vastavusse. Kokku uuriti 247 ehitusluba. Puudusi oli rohkem kui 13-s loas, aga kergemat laadi puudustele juhtis maavanem lihtsalt omavalitsuste tähelepanu.
„Need puudused, mille osas tehti ettepanek, ei olnud võib-olla sel määral olulised, et avalikke huve rikuksid sellisel määral, et maavanem oleks pidanud oluliseks pöörduda kohtusse nende kõrvaldamiseks,“ rääkis Vikerraadiole Lääne maavalitsuse õigusnõunik Mihkel Roos. „Küll aga need tähendavad kohalike omavalitsuste jaoks seda, et tuleks viia läbi uuesti kas osa menetlustoiminguid või kõik menetlustoimingud selleks, et tagada kõige olulisemate ehitusloa menetluse põhimõtete järgimine. Ja eelkõige on peetud silmas menetlusosaliste kaasamist, nende ärakuulamist, menetlustoimingute dokumenteerimist ja vähestel juhtudel oli ka sisulisi vastuolusid detailplaneeringutega.“ Roos tõi näiteks ühe juhtumi. Ehitusloa toimikust oli välja jäänud see, et oleks üldse käsitletud või hinnatud ühe menetlusosalise vastuväiteid, mis esitati ehitusloa taotlusele. „Need vastuväited sisaldasid endas mitmeid argumente, mille põhjal menetlusosaline leidis, et seda ehitusluba ei tohiks sellisel kujul välja anda, aga paraku ehitusloa väljaandmise haldusaktis ei olnud neid üldse käsitletud,“ rääkis Roos. Küsimusele, kas oli ka selliseid juhtumeid, mille puhul võib mõni ehitusloa menetlusosaline ehitusloa vaidlustada, vastas Roos: „Ei ole sugugi välistatud, et mõnel isikul, kui ta on menetlusosaline või oleks pidanud olema menetlusosaline, keda see ehitusluba puudutab, võib olla õigus seda vaidlustada. See sõltub mitmest asjaolust. Eelkõige tuleb arvestada muidugi sellega, et ehitusloa välja andmisest võib olla möödunud aega. Sõltuvalt sellest, millal isik sai sellest ehitusloast teada, võib tal olla jätkuvalt kaebeõigus või võib ka kaebetähtaeg olla ületatud, aga igal juhul ei saa välistada, et selline õigus mõnel isikul võib olla.“ Millistes Läänemaa omavalitsustes rikkumisi leiti, seda Roos täpsustada ei soovinud. „Tegelikult leiti läbivalt probleeme kõikides omavalitsustes,“ ütles ta. Ehituslubade menetlemisel tekkivate probleemide üheks võimalikuks põhjuseks nimetas Roos omavalitsuste ebapiisavat haldussuutlikkust. „Väga võimalik, et vead võisid põhiliselt tuleneda haldussuutlikkuse küsimusest. Kui ametnik peab tegelema näiteks mitme ülesandega, või teine võimalus, et ei ole ka vaidlustusi olnud, neid kogemusi, negatiivseid kogemusi sealhulgas, ehk ei ole olnud, mille kaudu tegelikult võiks kvaliteet paraneda, siis me näemegi selliseid puudusi,“ rääkis Roos. Kas on ka asi selles, et omavalitsustel ei ole raha, et palgata endale vastava ala spetsialisti? „Väga võimalik, et see on põhjus,“ vastas Roos. |
