Mida arvab uus omavalitsusjuht (Virumaa Teataja)

Annes Naan (54, Vihula vallavanem, pärit Sakussaare külast, alates 2011. aastast Vihula Valla Veevärk OÜ juhatuse liige)
Millisena näete oma linna/valda kümne aasta pärast?

Kui riik ei otsusta kasutada jõudu valdade ühendamiseks, siis võiks ka kümne aasta pärast sellel kohal asuda Vihula vald. Igal juhul ise kellegi rüppe tormama ei hakka … Kui üldse rääkida kellegagi ühinemisest, siis võiks esimeses järjekorras selleks olla Rakvere linn, sest väga palju Rakvere linna kodanikke kasutavad meie valda suvel puhkamiseks.

Mis on teie linna/vallaelaniku suurim mure?

Suurim mure on vahest sesoonsus – püsielanike arv on kordades väiksem kui vallaelanike arv suvisel kõrghooajal. Suveelanikke tuleb rohkem kaasa haarata valla tegemistesse.

Mis on teie linna/valla suurim uhkus?

Kindlasti on selleks Lahemaa rahvuspark oma looduse ja mõisatega. Aga ka Võsu rand, mida annab palju atraktiivsemaks muuta.

Kaido Veski (32, Kunda linnavolikogu esimees, põline rannavirulane, Kiviõli 1. keskkooli informaatikaõpetaja)

Millisena näete oma linna/valda kümne aasta pärast?

Nägemus Kundast on põhjalikult lahti kirjutatud meie arengukavas. See on päris värske dokument ja meie tegevuse peamine alus. Kindlasti on selleks ajaks minu nägemuses koostöö ümberkaudsete naabritega oluliselt tihedam – ühiselt korraldatud teenused, teostatud projektid jne. Kas see tähendab omavalitsuste ühendamist? Mitte ilmtingimata.

Mis on teie valla/linnaelaniku suurim mure?

Muresid on palju, kuid ilmselt on toasoe ja selle hind see, mis kõiki, olenemata vanusest või sotsiaalsest positsioonist, puudutab. Tuleb ausalt tunnistada – selles valdkonnas on asjad aastate jooksul mitme kandi pealt viltu kiskunud. Seda sasipundart tuleb lihtsalt sirge seljaga otsast harutama hakata – ega siis Kunda mingi kummaline ja nukker erand ei ole, kindlasti on ka siin võimalik asjad korda sättida.

Mis on teie linna/valla suurim uhkus?

Meie inimesed, võrratu loodus ja tööstustraditsioonid – nende omavaheline sümbioos on unikaalne.

Rauno Võrno (33, Vinni vallavolikogu esimees, pärit Kehalast, töötab projektijuhina tõlke- ja trükiagentuuris Imagoline OÜ)

Millisena näete oma linna/valda kümne aasta pärast?

Näen Vinni valda jätkuvalt edumeelse ja toimetuleva vallana. Mis puutub ühinemisse, siis enne tuleb selgeks teha, milline on omavalitsuste tulubaas ja eelarve. Seni jätkame koostööd oma naabrite ja teiste omavalitsustega.

Mis on teie linna/vallaelaniku suurim mure?

Kõige tähtsam on töökohtade olemasolu. Et ei peaks võõrsil tööl käima. Teine suur murekoht maainimese jaoks on elutähtsate teenuste kaugenemine – ühistranspordi kättesaadavus, arstiabi, päästeteenuse kaugenemine, maalt kaovad ka apteegid-poed jpm.

Mis on teie linna/valla suurim uhkus?

Vinni valla suurim uhkus on tegijad inimesed. Meil on Vinni-Pajusti gümnaasium, head haridust andev kõrgel tasemel maagümnaasium, väga head sportimisvõimalused. Uhkust võime tunda ka korras rahvamajade, klubide ja raamatukogude ning tegutsevate külaseltside üle, uhkust tunneme ka Eesti vanima kirjandusauhinna üle.

Aide Veinjärv (53, Vihula vallavolikogu esimees, pärit Karepalt, eraettevõtja – tegeleb loomakasvatusega)

Millisena näete oma linna/valda kümne aasta pärast?

Praegu ei oska nii kaugele küll ennustada, aga loodan, et rannaäärsed külad muutuvad veel kaunimaks ja ka elanikke tuleb juurde. Sellepärast ma eriti ei poolda valdade ühinemist, sest see tooks kaasa siit püsielanike lahkumise, sest kõik hakkab koonduma keskustesse.

Mis on teie linna/vallaelaniku suurim mure?

Vallaelaniku suur mure on see, et suvel on palju inimesi, palju võimalusi, aga talvisel perioodil rahvast vähe ja siis on vaikelu. Et valla territoorium on küllalt suur ja asustus hajali, on probleemiks ka ühistransport.

Mis on teie linna/valla suurim uhkus?

Meie valla uhkuseks on taastatud ja toimivad kaunid mõisad ning pikk mereäär, kus on ilusad supelrannad.

Ene Preem (47, Väike-Maarja vallavolikogu esimees, pärit Rakkest, töötas viimati Väike-Maarja valla arendus-ettevõtlusnõunikuna, tegutseb eraettevõtjana)

Millisena näete oma linna/valda kümne aasta pärast?

Kümne aasta pärast on praegune Väike-Maarja vald Lääne-Virumaa lõunaosa sõlmpunkt ja Väike-Maarja alevik Pandivere valla keskus. Seega jääb sellesse perioodi ühinemine ümberkaudsete valdadega (Tamsalu, Rakke ja Laekvere) ehk PAIKi tegevuspiirkonna liitumine üheks vallaks.

Mis on teie linna/vallaelaniku suurim mure?

Kindlasti ei ole Käru või Pikevere küla elanike mure sama, mis on Väike-Maarja aleviku elanikel, aga kui üldistada, siis on üheks probleemiks halb transpordiühendus vallakeskusega.

Mis on teie linna/valla suurim uhkus?

Väike-Maarja vald võib uhkust tunda vaatamisväärsuste ja väärt tegude üle, mille taga on meie vallas elanud või elavad inimesed. Seega on valla suurim uhkus siinsed inimesed.

Eerik Lumiste (44, Laekvere vallavolikogu esimees, pärit Vändra metsast Pärnumaalt, töötanud aastaid Lääne-Viru maavalitsuses peaspetsialistina, tegevusalaks on maaga seotud toimingud)

Millisena näete oma linna/valda kümne aasta pärast?

Minu kindel soov on, et meie vald oleks alles ja rahvast elaks siin rohkem. Seda ei suuda me üksi tagada, muutuma peab ka riigi poliitika. Hävitada, lammutada, likvideerida on väga lihtne, aga luua, hoida – see ei ole kerge ülesanne. Praegune regionaalpoliitika tähendab tänase ministri jaoks elu säilitamist maakonnakeskustes. Meie jaoks ei oleks hea lahendus teiste valdadega ühinemine. Avinurme sobib ainult Venevere piirkonna inimestele ja Väike-Maarja jääb meist kaugele.

Mis on teie linna/vallavallaelaniku suurim mure?

Laekvere elanike suureks mureks on edaspidi vesi ja küte. Vald on senini Laekvere aleviku elanikke toetanud sellega, et on neid teenuseid vahendanud, sest ühistuid loodud ei ole. Samal viisil enam jätkata ei saa ning inimesed peavad ise hakkama saama.

Mis on teie linna/valla suurim uhkus?

Valla uhkus on meie inimesed, kes tegutsevad kas Muuga mõisas, Laekvere põllukividest hoonetes, Arukse lasketiirus, Paasvere või Venevere seltsimajas, Kissa ja Rohu pargis, ning loomulikult Baruto.

Enno Eilo (48, Rakke vallavolikogu esimees, pärit Rakkest, töötab samas sporditöö korraldajana)

Millisena näete oma linna/valda kümne aasta pärast?

Arvan, et mingil hetkel sunnitakse otseselt valdu liituma, kaudselt seda tegelikult juba tehakse. Praegusel kujul meie maakonnale pakutu minule ei meeldi. Kui nähakse tõmbekeskuste süsteemi, peaks selle kujunemiseks looma ka mingi eelduse, näiteks teede-, kergliiklusteede võrgustiku, transpordikorralduse, arvestada tuleks piirkonna elanike tegevuse, harjumuste ning isegi huvide ja traditsioonidega.

Mis on teie linna/vallavallaelaniku suurim mure?

Väga raske on hinnata, mis on kellegi jaoks suur mure. Ühe jaoks on mure tasuva töökoha leidmine, teise jaoks pole see probleem. Mõne jaoks on probleem hoopis korraliku töölise leidmine. Kellegi jaoks on suur mure, kuidas jõuda 18 kilomeetri kaugusele vallakeskusesse või 62 kilomeetri kaugusele maakonnakeskusesse, aga riigi arvates on normaalne, kui perearst on 32 kilomeetri kaugusel.

Mis on teie linna/valla suurim uhkus?

Mulle on jäänud ammustest aegadest meelde ühe ratturi ütlus, kes tuli Rakkesse rattamaratonile: “Olen sõitnud paar korda Rakkest läbi ja arvasin, et Rakke on mingi tolmune küla keset riiki. Tänasest aga tean, et siin on võrratu maastik ja nii palju toredaid ning abivalmis inimesi.” Ja mina arvan täpselt sama.

Olav Kreen (47, Viru-Nigula vallavolikogu esimees, pärit Viru-Nigula lähedalt Nugeri külast, on talupidaja ning kohaliku põllumajandusettevõtte OÜ Rabaveere Farm juhatuse liige)

Millisena näete oma linna/valda kümne aasta pärast?

Usun, et elu läheb paremaks. Selle nimel on vaja ikka edasi pingutada. Võimalike ühinemiste teemal ei pea praegu õigeks spekuleerida, aga usun, et halduskorralduse teemadega saab ka see volikogu koosseis kindlasti tõsiselt vaeva näha.

Mis on teie linna/vallaelaniku suurim mure?

Eks kõikidel meie vallaelanikel on oma probleemid. On aga mitu ühist teemat, mis vajaksid olulisemalt suuremat riigi ja omavalitsuse vahendite panustamist. Ühe elaniku kohta on meie vallas oluliselt rohkem teid kui tiheda asustusega kohtades. Nii on ligipääs keskusest kaugemal asuvatele kohtadele väga oluline. Kuid kindlasti ei saa alahinnata muret arstiabi kättesaadavuse või õpilaste erivajaduste rahuldamise pärast.

Mis on teie linna/valla suurim uhkus?

Meil on aktiivsed külaseltsid ja tegusad inimesed. Juba üks Eesti vanimaid teadaolevaid asustuse kohti Lammasmäe on meie valla territooriumil. Suhteliselt väikesel territooriumil on koos katoliku kabeli varemed, EELK kirik ja maausuliste hiis. Nii on koos olemise ja koos tegutsemise pisikut siin ikka edasi kantud. Kohalikud puidu-, põllumajandus- ja turismiettevõtted on meie elu positiivne pool.

Vardo Arusaar (58, Tamsalu vallavolikogu esimees, viimased 15 aastat töötanud Tamsalu gümnaasiumi direktorina)

Millisena näete oma valda kümne aasta pärast?

See visioon kujuneb volikogu töö käigus, mina ainuisikuliselt ei saa selle üle otsustada. Volikogu liikmed on saanud mandaadi rahvalt ning see tähendab ka nende arvamusega arvestamist.