Juba 15 aastat on eestlased näinud haldusreformi kavasid – kunagise regionaalministri Peep Aru oma, kunagise siseministri Tarmo Looduse oma, kunagise regionaalministri Toivo Asmeri oma. Praegu ringleb regionaalminister Siim Kiisleri (IRL) 62 tõmbekeskuse kaart. Aga midagi ei muutu.
«Haldusterritoriaalne reform on muutunud pigem sõna «reform» paroodiaks,» tõdesid eilse Postimehe arvamusküljel ettevõtja Raivo Vare, vandeadvokaat Jüri Raidla ja majandusteadlane Jaak Leimann (kõik kolm on pidanud 1990. aastatel ministriametit – toim).
Pangad on samal ajal ilma suurema kisa ja kärata haldusreformi sisuliselt ellu viinud. Ning seda mitte ainult oma tegevusvaldkonnas, sest arvestades, et pangad on majanduse vereringe, mõjutavad nad kogu ühiskonna toimimist.
Minister hoiab silma peal
Panganduses toimib lihtne äriloogika: kontor ja pangaautomaat jäävad alles sinna, kus käivad kliendid. Lühikese avaliku hädakisa kontori või automaadi sulgemisel kannatavad pangad ära. Elu ja inimeste harjumused on läinud loogilist teed pidi – 98 protsenti pangatehinguist tehakse internetis ning sularahaga arveldamine näitab langustrendi.
Eesti suurimal pangal Swedbankil oli kuus aastat tagasi 94 pangakontorit. Praegu on neid 50 ja elu pole kontorite sulgemise tõttu seisma jäänud. Suurt draamat ei ole järgnenud ka sularahaautomaatide vähendamisele ligi saja võrra. Neid on 468 asemel 387.
Kui vaadata tõmbekeskustena asulaid, kus töötab veel pangakontor, oleks Eesti kaardil vaid paarkümmend kohalikku omavalitsust.
«Meie teeme oma otsuseid klientide käitumise järgi – kui kontoreid või masinaid kasutatakse üha vähem ning eelistatakse mugavusteenuseid nagu neti- ja mobiilipank, siis teeme ka vastavad muudatused,» selgitab Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.
Regionaalminister Siim Kiisler ütleb, et tal on olnud pea kaks aastat pankade kaardid laual. «Väga suures osas langevad mummud meie ja nende kaartidel kokku,» tõdeb ta.
«Äriühingud peavad tegema ratsionaalseid otsuseid, mis lähtuvad tegelikust elust ja inimeste tegelikust liikumisest. Ettevõtjatelt me ju nõuame, et nad tõstaksid efektiivsust ja viljakust – sama peame nõudma ka kohalikelt omavalitsustelt. Inimesed on oma valikud ammu teinud ja nad käivad teisi radu kui 1991. aastal.»
Pangad käivad riigist selgelt ees. SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juhi Eerika Vaikmäe-Koidu sõnul on pank tulevikku silmas pidades ärilisi otsuseid võrrelnud tõmbekeskuste kaardiga. «Seoses sellega pole me aga oma plaane korrigeerinud,» ütleb ta.
Riigibuss ja pangabuss
Aastavahetuse ETV «Tujurikkujas» naerutas rahvast sketš riigibussist. Riigibussi idee ei ole vaid nali või utoopia, sellest on poliitilistes ringkondades räägitud juba aastaid.
Swedbank pani aga pangabussi käima juba aastaid tagasi. See põikab sisse ka vähetuntud küladesse. Pangatöötajad vaatavad bussi marsruuti koostades, kui palju ja kes kusagil elab (kas on neid, kes pangateenuseid vajavad), kui lähedal on pangakontorid ja -automaadid ning kuidas liigub ühistransport.
SEB vastas suurkonkurendile postipankadega, mis asuvad Eesti Posti postkontorites. Viimased on juba võtnud ajuti kanda ka riigi teenuseid – näiteks euro tuleku ajal sai seal kroone vahetada või elektrituru avanemisel lepinguid sõlmida.
«Mõistagi oleme avatud kõikidele pakkumistele, kuidas saaksime postkontoritele lisafunktsioone,» kinnitab Eesti Posti juhatuse liige Mait Sooaru. «Kuidas riik saab ja kavatseb kodanikele erinevaid riigiteenuseid pakkuda – kas elektrooniliselt või on vaja ka füüsilisi punkte –, võib-olla on mõistlik teenust osta mõnelt vahendajalt nagu Eesti Post.»
Swedbank andis üksikutel juhtudel kohalike elanike ja poliitikute survele järele ning jättis mõnes maakohas tööle pangaautomaadid, mida äriliselt poleks klientide nappuse tõttu mõistlik pidada. Kuid sel juhul toetavad panku vallad.
Saaremaa valla Kärla keskuses töötab pangaautomaat, mille pidamiseks vald iga kuu maksab. Vallavanem Tiina Luks näeb statistikast, et automaat leiab uhkesti tarvitamist.
«Kärla sööklas on meil vaid sularahamaksed, sest kaardimakseterminali pole mõtet sinna muretseda ning ka koolilastele on hea vahel taskurahaks sularaha anda, et nad poest endale maiustusi osta saaksid,» räägib ta. «Igal juhul praegu pole automaadi säilitamine küsimärgi all.»
Luks on haldusreformi pooldaja ja valmis kohe alustama valdade liitmist. «Meie hakkame oma asja ajama ega oota, mida riik teeb,» on vallajuht tegutsemistahet täis.
Ühe naabri, Saaremaa suurema valla Kaarmaga on ühinemisprotsess juba käima läinud, nendega tahab liituda ka Lümanda. Luks ei vaidle vastu ka Saaremaast ühe suurvalla tegemise mõttele.
Rõuge vallavanem Tiit Toots riigi teises otsas Võrumaal seevastu ei toeta haldusreformi tulihingeliselt. Ta jätaks valla piirid muutmata, kuid teeb naabritega koostööd.
Ministeeriumide koostöö
Rõuges töötab piirkonna ainus pangautomaat. «Vald panustab igakuiselt, et oma inimesed saaksid automaati kasutada – see ei ole suur summa, alla 500 euro kuus,» selgitab vallavanem. Rõuge automaati kasutavad ka naabervaldade Haanja ja Varstu elanikud – järgmise automaadini Võrru oleks neil pikem maa sõita.
Üks sellistest naabritest on Haanja valla elanik Sulev Valner, kes veab omavalitsusreformi projektijuhina tõmbekeskuste kava regionaalministri juures.
«Poliitilist kokkulepet haldusreformiks veel pole, aga avalikus retoorikas kostab sellele üha enam poolthääli,» lausub ta. «Peale Reformierakonna ütlevad kõik, et haldusreformi on vaja, ka sotsid, kes peavad Kiisleri kava halvaks, aga reformi vajadust tunnistavad.»
Kiisler ja Valner pole ainsad, kes kaardil valdu liidavad. Sarnaseid kaarte joonistavad ka haridusministeerium ja sotsiaalministeerium. Esimene neist teeb gümnaasiumivõrgu ägedalt kirutud kokkutõmbamise plaane, teine tahab koondada perearste suurematesse tervisekeskustesse, mida euroraha toel ehitama asutakse.
«Igal pool heidetakse ette, kas riigi vasak käsi teab, mida parem teeb,» tõdeb Valner.
Vist esimest korda haldusreformikavade ajaloos üritatakse nüüd erinevates ministeeriumides joonistatud kaarte omavahel klappima panna. Eesti-tuuridel käivad Valner ja haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis juba sagedasti koos.
Küsimusele, kuidas poliitiliste kokkulepetega seis hetkel on, otsib regionaalminister Kiisler mõne hetke õigeid sõnu ja lausub siis: «Kui tuleb uus valitsus, siis tulevad uued võimalused.»