Andres Einmann
Keskkonnaministeerium ja kultuuriministeerium ei kooskõlastanud regionaalminister Siim Kiisleri (IRL) kooskõlastusringile saadetud omavalitsusreformi eelnõu, reformi saatuse otsustab järgmine valitsus.
Majandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Ülejäänud ministeeriumid jätsid tähtajaks vastamata, millega loetakse eelnõu nende poolt automaatselt kooskõlastatuks.
Omavalitsusreformi saatuse otsustab järgmine valitsus, mis astub ametisse eile tagasiastumispalve esitanud Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi juhitava valitsuse asemele.
Kiisleri sõnul asusid omavalitsusreformi eelnõule seisukoha andnud Reformierakonna ministrite juhitavad ministeeriumid seisukohale, et reformi läbiviimine pole vajalik.
«Neist Reformierakonna ministrite kirjadest on näha, et vastuste koostajatel napib omavalitsuslikku kompetentsi. Kümme aastat kasutusel olnud klišeed piiride joonistamisest ja piisava analüüsi puudumisest kuni selleni välja, et reformis ei arvestata piisavalt raamatukogundusega, on juba halenaljakad,» märkis ta.
Kiisleri sõnul pole omavalitsuste korrastamisest pääsu, ja seda näitab küsitlustes ka elanikkonna tugev toetus. «Kui järgmine valitsus otsustab seda mitte teha, kerkib see nii ehk naa juba poole aasta pärast uuesti üles järgmiste riigikogu valimiste ühe olulise teemana,» lausus ta.
Eelnõu kooskõlastamata jätnud keskkonnaministeerium asus seisukohale, et esitatud eelnõuga ei lahendata probleeme, vaid pigem tekitatakse neid juurde. Ministeeriumi hinnangul tooks omavalitsusreform kaasa ääremaastumise ning teenuste ja töökohtade koondumise suurtesse keskustesse, millega kaasneb väiksemate kohtade väljasuremine.
Oravaparteisse kuuluv kultuuriminister Urve Tiidus märkis eelnõule lisatud arvamuses, et eelnõuga muudetakse sunni meetodil kohalike omavalitsuste territoriaalseid piire, kuid täiesti tähelepanuta on jäänud kohaliku elu kvaliteedi parandamine inimestele pakutavate teenuste kvaliteedi parandamisega.
«Kohalike omavalitsuste liitumine peaks olema vabatahtlik. Reform ei saa piirduda vaid omavalitsuspiiride nihutamisega, vaid sellega peab kaasnema kohaliku omavalitsuse korralduslike küsimuste analüüs ja vastava õigusliku regulatsiooni väljatöötamine. See eelnõu ei kajasta omavalitsuslike ülesannete, nende finantseerimise, riigi ja kohaliku omavalitsuse vahekorra ning kohalike omavalitsuste koostöö küsimusi,» märkis ta.
Kultuuriministri sõnul ei saa nõustuda ka näiteks Narva-Jõesuu paigutamisega Vaivara valla tõmbekeskuseks, sest see ei vasta reaalsele olukorrale.
«Ida-Virumaa kontekstis, kus eestikeelne elanikkond elab peamiselt valdades ja venekeelne peaasjalikult linnades, muudab reform piirkonna asjaajamistasandil veelgi enam venekeelsemaks,» märkis ta.
Majandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusega. Minister Juhan Parts (IRL) tegi ettepaneku tuua seletuskirjas selgemini välja maakondlike arenduskeskuste võimalik roll ümberkorralduste protsessis.
«Arenduskeskused saaksid pakkuda ühinevatele omavalitsustele lisaks nõustamisele ka vajadusel aktiivset eestvedamist ning erapooletut vahendajarolli. Samuti peaksid ettevõtluskeskkonna arendamise puhul olema lisaks omavalitsusliitudele käsitletud ka maakondlikud arenduskeskused,» kirjutas Parts.
Kiisler saatis jaanuaris ministeeriumidele kooskõlastusringile omavalitsusreformi korralduse seaduse eelnõu, mille järgi jääb Eestisse pärast 2017. aasta kohalikke valimisi alles kuni 63 tõmbekeskuste ümber moodustatavat omavalitsust.