Tõmbekeskustele kriips peale (Harju Elu)

Ülo Russak

Uus valitsuskoalitsioon regionaalministri ametikoha säilitamist vajalikuks ei pi­danud. Kas haldusreform, mida isegi president nimetas linnade ja valdade päeval refrääniks Eesti tegemata­jätmiste laulus, on nüüd valitsuse poolt külmutatud?

Vastab siseministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet.

Kes tegeleb nüüd regionaal­poliitikaga riiklikul tasemel?

Regionaalpoliitikaga tegele­vad kõik valdkondlikud minis­teeriumid oma valdkonna polii­tikate kujundamisel, seniseid re­gionaalministri ülesandeid täi­dab siseminister.

Kas haldusreform on uue koa­litsiooni poolt peatatud?

Haldusreformi ei ole kindlasti peatatud. Reformierakonna ja uue siseministri põhimõte hal­dusreformist kõneldes on alati olnud vabatahtlikkus ja omava­litsuste poolne tahe. Eesmärk on tekitada omavalitsuste vahel dis­kussiooni, mille tulemusel toimu­vad liitumised ja muutused hal­duskorralduses.

Kas tõmbekeskuste idee on endiselt jõus? Kui pole, siis kui palju raha ja tööaega riiklikul tasemel sellele kulutati?

Koalitsioonilepingus on kirjas tegevused omavalitsusreformi ettevalmistamisel. Tõmbekeskus-tel põhineva eelnõu edasi me­netlemist ei ole kavas. Tõmbekes-kuste eelnõu ettevalmistamisele kulutati riiklikul tasemel 30 000 eurot. Selle summa eraldas Riigi­kogu 2013. aasta eelarves sisemi­nisteeriumile, see sisaldas nii projektijuhi aastapalka kui ka tegevuskulusid, sh arutelude korraldamine, esitlusmaterjalide koostamine.

Mida ütleb koalitsioonilepe haldusreformi kohta?

Koalitsioonilepingus on kir­jas: “Töötame 2015. aastaks väl­ja omavalitsusreformi kava, mille eesmärk on üheselt määratleda: a. millisel tasandil täidetakse milliseid ülesandeid; b. kuidas kujuneb nende ülesannete ellu­viimiseks vajalik rahastamine; c. näeme omavalitsusreformi olu­lise eesmärgina omavalitsuste maakondliku taseme koostöö sü­vendamist”.