Intervjuu ajalehes Saarte Hääl
Valitsus on võtnud endale eesmärgiks teha omavalitsuskorralduses üks korralik reform. Selline, mille põhjal tekkivad omavalitsused oleksid jätkusuutlikud ka kahekümne aasta pärast.
“Me peame oma omavalitsused muutma tugevamaks ja võimekamaks. Läbi liitumiste on seda kõige mõttekam teha,” ütleb riigihaldusminister Arto Aas. Mõned nädalad tagasi Saaremaal käinud Aas ütles, et saarlasi tuleb entusiasmi eest kiita.
Millistele tingimustele peaks üks tulevane omavalitsus vastama?
Praegu töötame neid tingimusi välja ja toimuvad tulised arutelud. Eesmärk on see, et omavalitsused oleksid võimekamad ja nad suudaksid pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid ning maapiirkondade konkurentsivõime kasvaks.
Kõigepealt tahame septembris kahekordistada ühine-mistoetusi. Tõenäoliselt suurendada ka sotsiaalseid garantiisid vallajuhtidele, kes jäävad tööta ühinemise käigus. Sellega suudame võtta pingeid maha ja see oleks selline positiivne pool, millega ühinemisi innustada. Lisaks suudame riigi poolt tagada ühinejatele ka nõusta-misteenuse. Maavalitsustes on ka selline inimene tööl, kes aitab liitumisi korraldada.
Novembrikuuks peab meil olema haldusreformi seaduseelnõu valmis. Selle aasta lõpuks peaks meil olema ühinemise põhikriteeriumid teada. Siis saab teha veel kaasamist, avalikke arutelusid ja järgmise aasta jaanipäevaks peab olema seadus parlamendis vastu võetud. 2017. aasta oktoobris on kohalike omavalitsuste valimised ning sel hetkel võiks lõppeda omaalgatuslik ühinemisvoor. Valdadel on kindlasti omaalgatuslikult kergem, mugavam ja loogilisem ühineda, kui seda teha valitsuse käsul.
Kuidas leitakse kriteeriumid või numbrid, mille alusel ühinemisvajadus selgub? Et alla mingit rahvaarvu numbrit peab ühinema ja üle selle on kõik hästi?
Me oleme hästi palju uurinud omavalitsuste võimekust. Uuringuid on teinud Tartu ülikool, on teinud Praxis ja Riigikontroll, kuid omavalitsuste suutlikkus taandub ikkagi elanike arvule. Miinimum piir oleks umbes 4500-5000. Miks selline suurus?
Skandinaaviamaades on pandud sihiks 20 000 elanikku omavalitsuse kohta. Lätlased panid 5000, Taanis oli 20 000, Soomes on ka suuremad numbrid. Eestis on meil hästi hajali asustus. Me peame jälgima ka seda, et geograafiliselt ei läheks omavalitsused liiga suureks, siis kaob parema teenuse pakkumise mõte ära.
Mida veel tuleks hinnata?
Hinnata tuleb kindlasti ka omavalitsustes töötavate inimeste pädevust ja kompetentsi. Mikrovaldades töötab tihti kolm inimest, kes peavad olema kompetentsed 20-nes eluvaldkonnas, alates planeerimisest ja lõpetades lastekaitsega. Reaalselt ei ole see võimalik. Suuremates omavalitsustes on võimalik hoida ka tööl pädevaid inimesi. Eestis on üldiselt inimeste põud. Ei ole elanikke, rääkimata pädevatest töötajatest.
See on üks pool. Teine pool on see, kas omavalitsustel on piisavalt võimekust ja inimesi, et hoida seal üleval koole, hooldekodusid, arendada edasi esmatasandi tervisekeskust, kus on perearstid ja muud sellised teenused olemas. See kõik nõuab piisavalt kliendi- ja tulubaasi. Paraku on meil praegu valdu, kus on 200-300 inimest. See on lihtsalt liiga väike, et seal kõigega hakkama saada.
Mis saab nendest valdadest, kes ei taha ühineda?
Paratamatult jõuame ühel ajal selleni, et äärealale jääb väikseid valdu, mis ei ole võimelised oma eesmärke täitma, ja siis tulebki need seaduse alusel teistega liita. See on kindlasti keeruline ja ei pruugi meeldida ühelegi osapoolele. Nii liidetavale kui ka sellele, kes liitub. Ega seal häid lahendusi ole, see on keeruline reform.
Reformierakond on alati pooldanud rangelt vabatahtlikku ühinemist. Pigem oli IRL see, kes tahtis ühinemist. Nüüd räägib ka Reformierakond, et lõppude lõpuks tuleb vallad kasvõi vägisi kokku panna. Kus ja millal selline arusaamine kohale jõudis?
Seisukohad on ajas muutunud. Iga aasta toob tarkust ja kogemusi juurde. Reformierakond eelistab jätkuvalt, et omavalitsused liituksid ise. Paratamatult me näeme, et rahvastiku prognoosis on toimumas suuri muutusi. Meil on täna omavalitsusi, kus elanike arv on vähenenud 20-30%, mõnel pool 50%.See prognoos on kahjuks suhteliselt tume ka tulevikuks ja aastaks 2040 mõni omavalitsus kaotab jätkuvalt 20-30% inimestest. Kui vaadata, kas tänapäeva omavalitsus-struktuur on jätkusuutlik, siis vastus on, et paraku ta seda ei ole. Me peame tõmbama kuskile joone vahele ja ütlema -mehed, 2017 sügis on tõepoolest see hetk, kus valitsus peab sekkuma!
Millised on vallavanematele plaanitavad garantiid?
Praegu on väga tõsiselt laual ettepanek, et neile vallavanematele ja volikogu esimeestele, kes kaotavad töö, makstakse ühe aasta palk. Täna on see määr kuus kuud. Eelkõige neile, kes on pikka aega olnud vallajuhid. Loodetavasti võtab see teatud pingeid maha. Aasta on selline päris hea määr. Nad on selle ära teeninud ja meie saame oma reformiga edasi minna. Praegu on meil selline ettepanek. Me ei räägi siin eripensionist või mingitest teistest hüvedest, vaid me räägime palgarahast. Milline on rahva suhtumine sellesse, et võiks nagu midagi teha?
Positiivne. Uuringute järgi 70% rahvastikust toetab haldusreformi läbiviimist ja ka vallajuhtide seas suhtutakse sellesse pigem positiivselt. Nad saavad aru küll, et seda kummi ei ole enam võimalik väga pikalt venitada.
Kas linnade staatuse allesjätmine on ka teema?
On küll teema. Meil on selliseid linnu, mis ei taha ümberkaudse omavalitsusega liituda, kuna nad kaotaksid oma linna staatuse. Me tahaksime tekitada sellise võimaluse, et kui ühinenud omavalitsuses pooled elanikud elavad linnas, siis see omavalitsus võib ka säilitada linna staatuse.
Kas eelistatakse võimalikult suurt omavalitsust või peaasi, et saaks lihtsalt 5000 piiri täis?
Ekspertide analüüside kohaselt on oluline üle saada sellest miinimumist. Tõenäoliselt maakonna kohta 3-4 omavalitsust on täitsa optimaalne. Võib-olla ka vähem nagu näiteks Saaremaal. Mulle see initsiatiiv meeldib, et Saaremaa idenditeet on nagu üks. Tänases plaanis ei hakka keegi ütlema, et te ei tohi teha Saaremaale ühte valda. Kui kohapealsed inimesed siin arvavad, et see on hea mõte, siis jumala pärast, andku aga minna.
Kas mõnele vallale võib olla liitumine ülekohtune? Kõigil ei lähe ju kehvasti, vaatamata sellele, et inimesi vallas on alla 5000.
Kogu reformi eesmärk on see, et elanike jaoks muutub midagi paremaks. Me ei tee seda reformi vallajuhtide pärast või mingi linnukese pärast kuskil koalitsioonilepingus. Kui kuskil kohapeal kõik objektiivsed põhjused näitavad, et haldusreformi ei ole vaja ja ühinemine on kahjulik, siis tuleb sellega arvestada.
Samas on mul väga raske objektiivsete põhjuste järgi panna kahtluse alla neid uuringuid, mis näitavad, kuidas alla 1000 elanikuga omavalitsused ei suuda oma ülesandeid tänapäeval enam täita. Võib-olla ongi kahekümne aastaga harjutud, et omavalitsuses on kättesaadavad mingi väike käputäis teenuseid. Elu on nii paika loksunud, aga me tahame ikkagi teha reformi, millega vaatame 20 aastat ettepoole.