Iisaku vallavolikogu otsustas teha liitumisettepaneku kuuele vallale, et moodustada ligemale 7500 elanikuga omavalitsus, mis vastaks riigi ettekujutusele võimekast kohaliku elu korraldajast.
Iisaku vallavolikogu otsustas neljapäeval algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmise ning teha ettepaneku Mäetaguse, Illuka, Alajõe, Lohusuu, Avinurme ja Tudulinna vallavolikogule moodustada ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus. Ühtlasi kutsuti Iisaku valla seisukohtade väljatöötamiseks ja ühinemisläbirääkimiste pidamiseks ellu komisjon.
“Kõik kohalolnud kümme volikogu liiget olid otsuse poolt. See on varem läbi räägitud -välguna selgest taevast ei tule midagi. Nüüd algavad ametlikud konsultatsioonid,” ütles volikogu esimees Priit Palmet ajalehes Põhjarannik.
Kutsututel on aega kaks kuud vastata, kas nad on nõus läbirääkimiste laua taha istuma või mitte. “Liitumislepingu endani läheb veel tükk aega. Riik pole ka veel seadusemuudatusi teinud. Käisin paar päeva tagasi kohtumisel, kus minister neid asju selgitas -uute omavalitsuste moodustamise kriteeriumid peaksid novembri lõpuks paika saama,” rääkis Palmet.
Kindlus puudub
Samal istungil lükati tagasi Alajõe vallavolikogu liitumisettepanek. “Keeldusime sellest ja kutsusime neid vastu. Pole mõtet läbi rääkida 3000 elanikuga valla moodustamiseks, kui on teada, et uutes omavalitsustes peab olema vähemalt 5000 elanikku. Seitsme valla liitumise puhul tekiks 7500 elanikuga omavalitsus,” selgitas Palmet.
Iisaku volikogujuhi sõnul ei saa kaugeltki kindel olla, et kõik kutsutud omavalitsused liitumisega soostuvad. “Servade suhtes me väga optimistlikud ei ole,” rääkis Palmet, kes pidas tõenäolisemaks Iisaku, Alajõe, Illuka ja Mäetaguse kooslust. “Nende valdadega on kontaktid olnud tõsisemad ja ühiseid väärtusi tundub olevat rohkem.”
Iisaku vallavolikogu vastuvõetud otsuses seisab, et kohalike omavalitsuste vabatahtlik liitumine peab põhinema väljakujunenud kultuuri- ja majanduskoostööl ning elanikkonna ühtekuuluvustundel. Haldusterritoriaalsete muudatuste aluseks on võetud regioonipõhine koostöö, mis on välja kujunenud lõunaregiooni omavalitsuste ja nende asutatud organisatsioonide, näiteks MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda kaudu.
Kuna Iisaku on naabrusvaldadele oluliste teenuste osutaja – siin on gümnaasium, huvikool, spordikeskus, hooldekodu, perearst, rahvamaja, muuseum jm -, otsustati olla ühinemiste algatamisel aktiivne osapool. Positiivne ühinemisotsus võimaldab moodustada 2017. aasta sügisel omavalitsusüksuse, mille elanike arv on 7345 ja pindala 1764 ruutkilomeetrit.
Naabrid peavad aru
Mäetaguse vallavolikogu esimees Veljo Kingsep ütles, et Iisaku kutse ei tulnud üllatusena.
“Lähemate naabritega oleme sel teemal natukene suhelnud ja see ei ole üllatav, et Iisaku otsa lahti tegi. See, kuidas läbirääkimised edasi lähevad, oleneb sellest, millised tingimused seab riik haldusreformi läbiviimiseks. Igal juhul ettevalmistusi me teeme.”
Mäetaguse vallavolikogu koguneb 29. oktoobril ja selle istungi päevakorras Iisaku äsja tehtud ettepanekut ei ole. Kõige varem saab Mäetaguse otsus tulla novembris, märkis Kingsep.
Illuka vallavolikogu võib oma seisukoha kujundada varem.
“Istung toimub esmaspäeval ja päevakorras on Alajõe liitumisettepanek [Alajõe volikogu tegi liitumisettepaneku Iisakule ja Illukale oktoobri esimesel nädalal – toim.]. Kui volikogu liikmed on nõus, arutame jooksvalt ka Iisaku kutset,” märkis volikogu esimees Paul Kesküla.