Kui varem oli plaan haldusreform lõpule viia 2018. aastal, siis läinud nädalal otsustas valitsus, et ühinemised tuleb ära teha juba 2017. aasta oktoobris toimuvateks kohalikeks valimisteks.
Esialgse ajakava kohaselt oli omavalitsuste omaalgatuslik ühinemisprotsess planeeritud 2017. aasta sügiseks ning sellele pidid 2018. aasta alguses järgnema valitsuse algatatud ühinemised. Uue ajakava kohaselt lõpevad nii volikogude kui valitsuse algatatud ühinemised üheaegselt korraliste valimistega 2017. aasta sügisel. Varasema ajakava kohta tuli palju kriitikat, et viia läbi kahed järjestikused volikogude valimised vaid aastase vahega ei tundu mõistlik.
Valitsus otsustas vabatahtliku ühinemisprotsessi tuua poole aasta võrra ettepoole ehk ühineda soovivad vallad peavad taotluse ühinemiseks esitama 2017. aasta alguseks. Seejärel on valitsusel üle poole aasta aega, et omal algatusel mitte ühinemisprotsessi alustanud, kuid kriteeriumidele mitte vastavad omavalitsused omavahel ühendada või mõnele juba kriteeriumeid täitvale omavalitsusele juurde liita.
Valitsuses lepiti kokku, et uute kohalike omavalitsuste minimaalne elanike arv on 5000. Tegemist on minimaalse, mitte optimaalse suurusega. Ekspertide hinnangul hakkab 5000 elanikust ilmnema kohaliku omavalitsuse võimekus pakkuda inimestele piisava valikuvõimalusega teenuseid, koostada investeeringuid võimaldavat eelarvet ning võtta tööle kompetentsemaid spetsialiste.
Paljude ekspertide hinnangul peaksid ühinemisjärgsed omavalitsused uue kvaliteedi saavutamiseks kujunema oluliselt suuremateks, aga kui paljudes piirkondades see õnnestub, selgub juba ühinemise käigus. Valitsuse eesmärgiks on miinimumkriteeriumidest suuremate, reeglina vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste kujunemine ühinemiste käigus.
Üksikutel põhjendatud juhtudel võib ette tulla ka ühinemiserandeid, kuid need ei rakendu automaatselt, vaid igal üksikul juhul tuleb erandi vajadust põhjendada, selgitades, kuidas ühinemata jättes on võimalik tagada kohalike teenuste kvaliteet ja mitmekesisus ning valitsusel selle põhjal otsustada erandite rakendamine.
Valitsus kiitis heaks tingimused, mida kriteeriumidele mittevastavad omavalitsused peavad täitma, et saaks kaaluda erandit rakendamist:
- Hajaasustuse erand – kahe kuni kolme omavalitsusüksuse ühinemisel tekib piirkond, mis moodustab geograafiliselt ja demograafiliselt loogilise terviku, on pindalaga vähemalt 900 km2 ja seal elab vähemalt 3500 inimest.
- Arvukate osapooltega ühinemise erand – kui ühinevad vähemalt neli kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud KOVi ja nende elanike arv on vähemalt 3500 elanikku. Näiteks Setomaa.
- Mereliste saarvaldade erand – Eestis on merelisteks saarvaldadeks Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi saar. Saared on eriolukorras, sest maismaal oleva omavalitsusega ühinedes oleks siiski takistatud ühtse teenuspiirkonna moodustumine uues omavalitsuses.
Valitsuse liikmed kiitsid heaks ka ühinemistoetuse kahekordistamise neile omavalitsustele, kelle ühinemisel moodustub üle 5000 elanikuga uus omavalitsusüksus. Kriteeriumitele vastava ühinemise puhul annab riik igale ühinevale KOVile ühinemistoetust ühe elaniku kohta 100 eurot, kuid mitte rohkem kui 800 000 eurot ja mitte vähem kui 300 000 eurot.
Lisaks ühinemistoetuste suurendamisele pikendatakse perioodi, mil riik kompenseerib ühinemisest tuleneva võimaliku riigieelarveliste toetuste vähenemise 8-le aastale ning suurendatakse/ kahekordistatakse ka ühinemise tõttu ametist lahkuvate omavalitsusjuhtide (linnapead, vallavanemad ja volikogu esimehed) lahkumishüvitist juhul, kui nad ei osutu tagasivalituks..
Riigihalduse minister sai valitsuselt ülesande esitada haldusreformi raamseaduse eelnõu 2016. aasta esimeses kvartalis.