sõnul püüab riik anda -idele raha kasutamiseks vabamad käed, aga lepped on rasked tulema.
Pea iga katsega on kaasas käinud kriitika, et kohalike (-ide) tulude ja finantsvõime on liialt tagaplaanil. Eile riigikogus menetlusse võetud eelnõule järgneb sel kevadel veel kaks paketti seadusemuudatusi – kui esimeses on muu hulgas kirjas -ide uued ülesanded, siis teises käsitletakse nende rahastamist. Uute kohustustena lisandub -idele näiteks ettevõtluse arendamine ja ühistranspordi korraldamine. Iga uue ülesande täitmiseks on ette nähtud ka rahalised vahendid, lubas .
Riigi range kontroll
Kohalike rahastamise muutmine edenedes ei tähenda ulatuslikku seaduste muutmist, vaid poliitilisi kokkuleppeid ja eelarvestrateegia menetlemise ajal, tõdes Aas. „Oleme [valitsuses] kokku leppinud, et otsime võimalusi tasandusfondi suurendamiseks ning lisame -ide rahastamismudelisse ääremaastumist ja arvestava komponendi, mis saab tulla täiendavate vahendite arvelt. Me ei taha kelleltki midagi ära võtta,” selgitas ta. „Valitsuse positsioon on olnud, et otsime lisavahendeid. Aga need on seotud eelarve läbirääkimistega. Eelarvestrateegia koostamine on alanud, see lõpeb aprillis ja -ide tulubaas lahendatakse eelarvestrateegia käigus.”
Tänavu saavad -id toetusfondi kaudu üle 290 miljoni ja tasandusfondi kaudu 76 miljonit eurot. Toetusfond on mõeldud konkreetseteks kuludeks ning üle poole sellest peab kuluma põhikooliõpetajate palgaks. Aas nõustus, et line toetus -idele on läinud üsna rangeks. „Riik paneb igale summale alati sildi juurde, milleks seda raha tohib kasutada,” tõdes Aas. „Otsime võimalusi, kuidas otsustusvabadust suurendada, aga läbirääkimised käivad valdkonnapõhiselt. Need pole lihtsad, sest valdkondade arengu eest vastutavad ministeeriumid tahavad alati üsna kiivalt näha, kuhu see raha läheb.”
„Kui kohalikule ikka väga täpselt ette ei kirjuta, milleks raha kasutada, siis lähebki raha valesse kohta. Tehakse munitsipaalmeediat või linnapanka,” tõi Aas näiteks Tallinna linna.