Riigihalduse minister Arto Aas esitab valitsusele ettepanekud, kuidas muuta haldusreformi järel kohalike omavalitsuste rahastamist.
“Soovime, et üle Eesti oleks olemas võimalused heal tasemel avalikke teenuseid pakkuda,” ütles riigihalduse minister Arto Aas. “Selle juures tuleb arvestada, et teatud kohalike teenuste kulud on suuremad tagamaadel väljaspool keskusi. Nii leevendame ääremaastumist, mis on praeguse valitsuse üks suur eesmärk.”
Kavandatavate muudatustega saaks Aasa sõnul 2026. aastaks suurendada ääremaaliste, hõreda asustuse ja väiksemate tuludega omavalitsuste sissetulekuid rohkem kui 100 miljoni euro võrra.
Tasandusfondi kujundamisel tuleks edaspidi arvestada, et omavalitsustel, mille elanikud paiknevad hajusalt, kulub avalike teenuste osutamiseks rohkem raha. Edaspidi hakatakse neile ka tasandusfondist selle võrra rohkem raha andma. Tagamaade suuremaid kulusid arvestava meetme kaudu on kavas jaotada aastas 33 miljonit eurot. Ühtlasi peaks tasandusfond senisest rohkem toetama suurema laste ja noorte osakaaluga piirkondi, kuna noortega seotud kulude osatähtsus on aastate jooksul tõusnud. Riigi eelarvestrateegiaga on kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks arvestatud 2019. aastaks 15 miljonit eurot ja 2020. aastaks 25 miljonit eurot.
Riigihalduse minister teeb valitsusele ettepaneku suurendada füüsilise isiku tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa aastatel 2019–2023 järk-järgult praeguselt 11,6 protsendilt 0,53 protsendipunkti võrra 12,13 protsendile. Sellega taastataks omavalitsustele minev üksikisiku tulumaksu osa 2009. aasta tasemel ja kõigi omavalitsuste tulumaksulaekumine kasvaks 4,6 protsenti. Aastaks 2026 saaksid omavalitsused 65 miljonit eurot rohkem ning sellest pool läheks keskmise ja väiksema tuluga valdadele ja linnadele.
Valdade ja linnade võimekuse ühtlustamiseks tuleks järk-järgult muuta füüsilise isiku tulumaksu jaotamist, nii et aastal 2026 jaguneks selle omavalitsustele ette nähtud osast 60 protsenti vastavalt nende elanike arvule. Ülejäänud 40 protsenti maksutulust jaguneks nagu praegu, maksumaksjate elukoha järgi. Osa vaesemate piirkondade põhitulud kasvaks elaniku kohta 20 protsenti või rohkemgi. Ühegi linna ega valla tulud võrreldes eelmise aastaga ei väheneks.
Muudatuse rakendamine järk-järgult tähendaks, et ümberjaotus tehtaks maksutulu juurdekasvu arvel. Nii oleks elanike arvu järgi jaotatava üksikisiku tulumaksu osa 2019. aastal 8 protsenti ja see kasvaks igal aastal jõudes 2026. aastaks 60 protsendile. Prognoosi järgi suurendaks see väiksemate tuludega omavalitsuste sissetulekuid kokku täiendavalt 55 miljonit eurot. Muudatuse eesmärk on tagada elanikele avalikud teenused kõikjal sarnasel tasemel hoolimata elukohast.
Lisaks tuleks omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks muuta maamaks kohalikuks maksuks, nii et kohalik omavalitsus saaks seada seadusega ette nähtud piires maksumäärasid ning otsustada maksuvabastuste üle.
Riigihalduse minister Arto Aas tutvustab ettepanekuid valitsuse kabinetinõupidamisel. Juhul kui valitsus ettepanekutele oma põhimõttelise heakskiidu annab, arutab rahandusministeerium täpsemad tingimused omavalitsustega läbi ja esitab järgmise aasta jooksul muudatuste jõustamiseks vajalikud eelnõud. Uus rahastamise kord saaks hakata kehtima 2019. aasta alguses.
Tasandusfond on igal aastal riigieelarves ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga kohalikele omavalitsustele. Tasandusfondi eesmärk on ühtlustada nende võimalusi avalike teenuste osutamisel. Tasandusfondi kaudu jaotatavate vahendite kasutamise üle otsustavad toetust saavad omavalitsused ise.
Vaata ka: