Sel nädalal rääkis ETV “Foorum” haldusreformist. Stuudios olid riigihalduse minister Arto Aas, Jüri Ratas (Keskerakond), Siim Kiisler (IRL) ja Henn Põlluaas (EKRE). Oma arvamuse lisasid eksperdid Külli Taro ja Rivo Noorkõiv.
Saadet saab järgi vaadata ETV kodulehelt
http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/foorum/saated/4ab259b2-5610-47b3-95a7-4928b669849e/foorum
Homme ehk reedel, 6.11 kell 11 toimub Rahandusministeeriumis pressibriifing haldusreformi teemadel, kus lisaks riigihalduse ministrile Arto Aasale on kohal ekspertkomisjoni liikmed Mikk Lõhmus ja Georg Sootla, kes tutvustavad ekspertide peamisi kokkulepitud soovitusi haldusreformiks ning Mihkel Laan firmast Cumulus Consulting, kes viis septembris-oktoobris läbi haldusreformi avalikud aruteluseminarid kõigis maakondades.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed (täna ca 3200 ettevõtet üle Eesti) on aastaid rõhutanud vajadust viia Eestis läbi põhimõtteline halduskorraldust puudutav reform, ütleb koja juhatuse esimehe Toomas Lumani allkirjaga kiri, mis on saadetud riigihalduse ministrile ja koalitsiooniparteide esimeestele.
Kirjas tõdetakse, et erinevatest aspektidest on omavalitsuste killustatuses probleeme näinud nii välisinvestorid kui ka ettevõtjad, kelle tegevus toimub füüsiliselt mitmete omavalitsuste territooriumil. Laiema probleemina on ettevõtjad tõstatanud ka tänase omavalitsuste vähese ettevõtlusmotivatsiooni (soov ettevõtluse ja töökohtade arendamisele kaasa aidata).
„Eelnevast lähtudes peame täna äärmiselt oluliseks liikuda haldusreformi ettevalmistamisel varasemalt kokkulepitud ajagraafikus ning panustada ühiselt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide saavutamisse, et haldusreformiga jõutakse reaalsete tulemusteni. Oluline on seejuures ka avalikult selgitada ettevalmistusprotsessi kulgu ning näidata ülesse laiaulatuslikku ja erakondadeülest tahet haldusreformi läbiviimiseks. Tegemist on Eesti arengu jaoks ühe tähtsaima protsessiga ning sellele vastav peab olema ka töö intensiivsus,“ öeldakse kirjas.
Kaubanduskoda nõustub, et omavalitsuste ühinemise põhikriteeriumina tuleb lähtuda elanike arvul põhinevast kriteeriumist ja et ekspertide poolt pakutud kriteerium – 5000 elanikku – on tingimus, millest alates on tõenäoliselt võimalik tagada omavalitsuse põhiteenuste kvaliteetne osutamine ja investeerimisvõimekus. Tõdetakse, et ettevõtjate poolt on tõstatatud küsimusi, kas eesmärk ei peaks olema veelgi suuremate omavalitsuste tekkimine, aga arvestada tuleb, et tegemist on minimaalse omavalitsuse suurusega ning ühinemissüsteem ei takista ka kordades suuremate omavalitsuste moodustamist, vaid peaks seda soodustama.
Samas peab koda oluliseks, et nii ühinemistoetuste, kui tulubaasiga seonduvate muudatuste läbi oleks tagatud omavalitsuste motiveerimine ka suuremate omavalitsuste moodustamiseks. Kindlasti ei tohi tekkida olukorda, kus ka oluliselt suuremate kui 5000 elanikuga omavalitsuste moodustamine või tegutsemine muutub ebasoodsamaks või keerukamaks.
Kaubanduskoda toetab seisukohta, et elanike arvul põhineva kriteeriumi osas erandite tegemine peab olema võimalikult vähene. Sellest lähtuvalt saab lugeda põhjendatuks vaid olemasolevatele merelistele saarvaldadele erandi võimaldamist. Erandid, mis põhinevad pindalal või olemasolevate liitumisläbirääkimiste faktil on koja hinnangul põhjendamatud ja ebaefektiivsed, mistõttu tuleks neist pigem loobuda.
Koda toetab ühinemistoetuste suurendamise kava omavalitsuste vabatahtliku liitumise puhul. Kavandatud ühinemistoetuste suurendamine on koja hinnangul piisav, et katta ära ühinemistega seotud investeerimisvajadused ning tagada omavalitsusjuhtidele piisavad sotsiaalsed garantiid. Siiski tuleks kokkulepped fikseerida ka toetuse väljamaksmise eeldusena ning nende täitmist hiljem kontrollida sh võimalusega osa toetuse summast tagasi nõuda, kui kokkulepitud investeeringuid ellu ei viidud.
Kaubanduskoda on jätkuvalt seisukohal, et haldusreformi tulemusena peab suurenema oluliselt omavalitsuste motivatsioon ja võimekus ettevõtluskeskkonda arendada ning toetada töökohtade loomist omavalitsuse territooriumil. Täna on see paljudel juhtudel puudulik, sest puuduvad motivatsioon, võimekus kui ka tahtmine.
Üldistatuna võib öelda, et ettevõtluskeskkonna arendamise tagamiseks on vajalik pöörata tähelepanu kolmele asjaolule – ettevõtluskeskkonna arendamine peab olema seadusest tulenevalt omavalitsuse või omavalitsuste ühenduste ülesanne; omavalitsustel peavad olema oskused ja võimekus, kuidas ettevõtluskeskkonda arendada; ning kolmandaks, ka selge finantsiline motivatsioon panustada töökohtade ja ettevõtluskeskkonna arendamisse. Esimene neist on võimalik lahendada läbi seaduse täiendamise selgesõnalise kohustusega. Teine on saavutatav läbi omavalitsuste suurenemise, tulubaasi laienemise ning võimekuse paranemise. Kolmanda eesmärgi, motivatsiooni tekitamiseks, on vajalik, nii rahvusvahelise kogemuse kui ka mitmete omavalitsusjuhtide hinnangul, seada omavalitsuse tulubaas otsesesse sõltuvusse töökohtadest omavalitsuse territooriumil. Ideaalis võiks pärast, kuni viieaastase üleminekuaja lõppu, laekuda kuni pool omavalitsuse tulubaasist töökohtade alusel ning teine pool elukohtade alusel. Samas tuleb kindlasti muuta ka tänast nn tasandusfondi süsteemi, mis mõjub tulubaasi kasvatamisele demotiveerivalt.
Tehnilised küsimused, mis tuleb lahendada seoses töökohapõhise tulubaasi loomisega on koja hinnangul hõlpsasti ületatavad, ega kujuta endast halduskoormuse kasvu (nt kuidas fikseerida liikuvad töökohad, kodustöötamine jne).
Suunates omavalitsusi enam ettevõtluskeskkonna arendamisele, on siiski oluline meeles pidada, et tegemist on majanduskeskkonnale pikaajalist positiivset mõju avaldava meetmega, millel võivad küll olla mõnedele omavalitsustele ka negatiivsed mõjud, kuid koja hinnangul on see arvestades eesmärki siiski vähene. Arvestades, et omavalitsused muutuvad reformi tulemusena suuremaks, on tõenäoline, et võimekus ettevõtluskeskkonda arendada tekib potentsiaalset kõikides omavalitsustes, kui selleks tagada ka motiveerivad hoovad.
Täiendavalt peab kaubanduskoda oluliseks rõhutada, et omavalitsuste omavaheline koostöö peab muutuma reformi tulemusena sisukamaks ning laialdasemaks kui täna. Samuti tuleb analüüsida võimalusi, kuidas omavalitsused saaksid paremini ära kasutada juba keskvalitsuse tasandil loodud tugistruktuure ja teenuseid nt hangete korraldamine ühiselt, IT haldus ja arendamine, taristu arendamine jne. Selliste võimaluste loomisega väheneks ressursi dubleerimine ning paraneks teenuste kvaliteet.
Vajalik on ilmselt ka kohalike maksude süsteemi põhjalikum analüüs, mille käigus tuleb leida vastus, kas tänasele kujul kohalike maksude süsteem ennast üldse õigustab või mitte. Seda tuleb hinnata nii tulude seisukohalt kui ka maksu administreerimise koormuse osas. Väheoluline ei ole ka maksusüsteemi lihtsuse eesmärgi saavutamine kogu riigi tasemel, mida kindlasti ei toeta omavalitsustele kohalike maksude määramise võimaluste juurde loomine. Seda arvestades, on koja hinnangul ennatlik pakkuda kontseptsiooni eelnõus välja ühe maksubaasi suurendava meetmena turisti maksu kehtestamise võimalust. Kohalike maksude süsteemi tuleb analüüsida kogumis ning koos muudatusega, millega panna omavalitsuse tulubaas sõltuvusse ka töötajate asukohast. Kui tulubaas muutub sõltuvaks omavalitsuse territooriumil tegutsevate majutusteenuste osutajate käekäigust (tööandjatest) ning sellega kaasnevate teenuste osutamisest, on tõenäoline, et kaob vajadus ka täiendavate tuluallikate leidmiseks, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoda.
Rahvusraamatukogus toimunud teabepäeval “Haldusreformi mõju raamatukogudele” jäi kõlama, et raamatukogude ees seisvad väljakutsed ei sõltu niivõrd haldusreformist, vaid on olenevalt demograafilistest muutustest ja inimeste lugemisharjumuste muutumisest üsna samasugused nii reformi järel kui kõigis praegustes valdades, kus reeglina on ka mitu raamatukogu. Ühinenud valdades toimunud raamatukogude viimise ühe juhtimise alla nimetati nii esinejate poolt kui kommentaarides saalist selgelt hästi toimivaks lahenduseks, millega Tapal ja Kosel on hästi toime tuldud. See ei pea olema tingimata kõigi teiste puhul ainuõige, aga on üks täiesti sobiv mudel. Tapa valla üldisest positiivsest ühinemiskogemusest ja ühise juhtimisega raamatukogude toimimisest rääkis vallavanem Alari Kirt (ettekande slaidid siin: Tapa 10 aastat kooselu) ning ühinenud Kose valla ühise juhtimisega raamatukogudest vallavanem Merle Pussak (slaidid: Raamatukogud-uhinenud-vallas_Kose 03.11.2015).
Haldusreformi laiapõhjaline ekspertkomisjon on alates maikuust pidanud seitse koosolekut. Kuna komisjoni kuulub küllalt erinevate vaadetega inimesi eri elualadelt, siis ühisosa leidmine pole alati kerge, aga järgnevalt refereerime vahekokkuvõtet komisjoni ühisseisukohtadest, mille pani kokku ekspertkomisjoni liige, Lääne-Nigula vallavanem ja TTÜ õppejõud Mikk Lõhmus.
KOV reformi eesmärgid
Eksperdid pidasid oluliseks:
Lähtudes eeltoodust sõnastati reformi eesmärkidena:
Tuleviku kohaliku omavalitsuse üksuste kujundamine
Reformi territoriaalses käsitluses peab otsuste tegemisel olema võimalik paindlikkus ja „rätsepatöö.“ Reformi planeerimisel ei tohi kinni jääda tänaste omavalitsusüksuste ja maakondade piiridesse.
Ideaalvormis kujutaks omavalitsus endast keskust koos oma tagamaaga. Samas on Eesti asustussüsteem selline, et teatud piirkondades on mitu võrdväärset keskust või jäävad teatud piirkonnad keskusest liiga kaugele.
Rõngasvaldade osas oldi seisukohal, et need tuleks üldjuhul keskusomavalitsusega ühendada. Seejuures ei toetatud mõtet liita keskusasulaga suuremaid linnu st Tallinna, Tartut, Pärnut jt ümbritsevad KOV üksused.
Komisjoni seisukoht:
Kriteeriumid
Komisjon tõdes, et ei ole olemas ideaalset KOV suurust- omavalitsuse poolt tagatavate põhiteenuste osutamise mudelid ja majandamiseks optimaalsed kliendibaasid on väga erinevad. Samuti on keeruline KOV suutlikkust siduda erinevate juhtimisstruktuuris olevate ametikohtade olemasoluga, nõuda saaks vaid teatud kindlaid baaskompetentse. Seega kujutab komisjoni poolt KOV suuruse kohta esitatud ettepanek kompromissi erinevate põhiteenuste osutamise optimaalsete teenuspiirkondade ja kliendibaaside, ametnike kompetentsivajaduse, kohaliku demokraatia toimimise ning finantssuutlikkuse vahel.
Komisjon lähtus KOV miinimumsuuruse ettepaneku määramisel prof Georg Sootla ja Kersten Kattai (Tallinna Ülikool), Veiko Sepp (Tartu Ülikool RAKE), Rivo Noorkõivu (OÜ Geomedia) ja Sulev Liiviku (Rahandusministeerium) poolt koostatud ekspertarvamusest.
Komisjoni hinnangul eeldaks KOV pädevuses olevate teenuste osutamise, finantssuutlikkuse ja spetsialistide palkamise võimekusest ning kohaliku demokraatia tagamisest lähtuv kriteerium KOV üksusi elanike arvuga alates 3500… 5000.
Komisjoni seisukoht:
valdava enamusega oli ekspertide poolt soovitatava kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvu miinimumsuuruseks 5000 inimest.
Erandid
Komisjon oli seisukohal, et erandid arutatakse üksikkaasustena ja valdav osa KOVidest peavad vastama kehtestatud 5000 elaniku miinimumkriteeriumile. Erandid ei rakendu üldkorras, vaid iga erandi tegemist tuleb igal üksikul juhul eraldi taotleda ja põhjendada. Eksperdid ei pidanud õigustatuks erandina kultuurilisi põhjuseid, kuna võimalikud kultuurilistel alustel tehtavad erandid on kaetud hajaasustuse või saarvaldade erandiga.
Lisaks saarvaldade erandile toimus pikem arutelu nn hajaasustuse kriteeriumi kohta. Minimaalne suurus 3500 elanikku tuleks arvesse nendes piirkondades, kus asustussüsteemi iseärasuste (hajaasustus) tõttu kujuneksid 5000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused territoriaalselt liiga suureks. Arutelu tulemus leiti, et selleks piiriks on 900 km2
Komisjoni seisukoht:
KOV koostöö (ühisasutused, omavalitsusliidud)
Komisjon on seisukohal, et KOV piirkondliku ja valdkondliku koostöö alane õigusruum vajab korrastamist. Komisjon lähtus ettepanekute tegemisel Mikk Lõhmuse (Tallinna Tehnikaülikool) ja Neeme Suure ettepanekutest ja ekspertkomisjoni liikmete arvamusest.
Komisjon ei ole jõudnud üksmeelele piirkondliku koostöö (horisontaalset koordineerimist võimaldav ühendasutus) sisustamise osas. Komisjoni liikmete valdav enamus oli seisukohal, et reformi tulemusel ei tohi tekitada kahetasandilist omavalitsust sh piirkondliku koostöö raames ei saa vastu võtta piirkonna KOV üksustele otsekohalduvaid õigusakte. Samuti oli komisjoni liikmete valdav enamus seisukohal, et piirkondliku koostöö korraldamisel ei tohi suureneda avaliku sektori teenistujate arv. Piirkondliku koostöö teema arutelu komisjonis jätkatakse- teemadeks piirkondliku arengustrateegia roll strateegiadokumentide süsteemis, koostöös täidetavad ülesanded (piirkondlikud MAKid KOV piirkondliku koostööinstitutsiooni alluvusse, ühistransport jms) ning piirkondliku koostöö täpne institutsionaalne korraldus.
Komisjoni seisukoht:
KOVide rahastamine
Komisjon kuulas ära Sulev Liiviku ettepanekud ja teeb ettepaneku kaaluda järgmiste KOV rahastamist puudutavaid ettepanekute rakendamist:
Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et kogu kavandatav reform ei anna piisavat tulemust, kui ei hinnata omavalitsuste tulude piisavust ülesannete täitmiseks. Reformi käigus tuleb seda teha ja vajaduse ilmnemisel omavalitsuste tulubaasi küsimustega edasi tegeleda.
Ühinemistoetuste suurendamine
Komisjon toetab seisukohta, et ühinemistoetuse tõstmiseks muudetakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadust, millega tõstetakse toetus ühineva valla elaniku kohta kahekordseks (50 eurolt 100 eurole), tõstes samaaegselt alampiiri 300 000 euroni ja ülempiiri 800 000 euroni iga ühineva omavalitsuse kohta. Moodustuva KOVi elanike arvu 3000-5000 vahemikus määratakse nn koefitsient 1,0 ja 2,0 vahel lineaarselt sõltuvalt elanike arvust.
Komisjoni seisukoht:
Ühinemistoetuse maksimummäära on õige rakendada siis, kui ühinev KOV üksus täidab 5000 elaniku kriteeriumi. Seega alles siis, kui ühinemise tulemusel moodustub kriteeriumile vastav (s.o rohkem kui 5000 elanikuga) KOV, suureneks kahekordseks pearaha määr, samuti määratleda valem ühinemistoetuse arvutamiseks iga ühinemisjuhtumi tarvis.
Haldusreformi ekspertkomisjoni kuuluvad: riigihalduse minister Arto Aas, Jüri Võigemast (Eesti Linnade Liit), Märt Moll (Eesti Maaomavalitsuste Liit), Külli Taro (Eesti Koostöö Kogu), Rivo Noorkõiv (OÜ Geomedia), Veiko Sepp (Tartu Ülikool RAKE), Mikk Lõhmus (Tallinna Tehnikaülikool, Lääne-Nigula Vallavalitsus), Airi Mikli (Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakond), Neeme Suur (Lääne maavanem), Margus Sarapuu (Riigikantselei strateegiadirektor), Georg Sootla (Tallinna Ülikool), Katrin Pihor (Praxise majanduspoliitika programmijuht), Rein Ahas (Tartu Ülikool), Mihkel Juhkami (Rakvere linnapea/ Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit), Rait Maruste (endine Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees), Kaia Sarnet (Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler), Väino Tõemets (Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja), Sulev Liivik (Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja), Kalle Küttis (Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht), Rait Kuuse (Sotsiaalministeeriumi asekantsler).
Kuus Kagu-Tartumaa ja kaks Põlvamaa valda kaaluvad, kas tasuks leivad ühte kappi panna. Üheskoos leitakse, et parem on olla haldusreformis aktiivne pool kui hiljem leppida teiste tehtud otsustega, kirjutab Tartu Postimees.
Esimesele kokkusaamisele kuu aega tagasi Võnnus kogunesid Mäksa, Luunja, Meeksi, Võnnu ja Ahja valla esindajad. Kutsututest jäid tol korral tulemata Piirissaare ja Haaslava.
Otsustati, et nõupidamistele tuleb kaasata ka Vastse-Kuuste vald. Uus kokkusaamine on kavas 4. novembril.
Põlvamaa Ahja vallavanem Peeter Sibul märkis, et volikogu on juba mõnda aega arutanud, kas liituda naabermaakonnas asuva Võnnu vallaga.
Nii otsustati hiljuti korraldada kodanike seas rahvaküsitlus. Osales umbes 10 protsenti hääleõiguslikest kodanikest ehk kokku üle 80 inimese. Neist 66 protsenti oli liitumise poolt, kinnitas vallavanem. Küsiti ka nõusolekut liituda Mooste ja Põlva vallaga aga nende variantide pooldajaid oli vähem.
Et aga Ahja ja Võnnu vald ei anna Sibula sõnutsi ka kahe peale kokku 5000 elanikku, nagu riik keskmise valla suuruseks soovitab, siis tuleb vaadata liitumisvõimalusi laiemalt. Ahja vallas on nimelt veidi üle tuhande elaniku, Võnnu vallas umbes sama palju.
Kuna seadus näeb ette piirnevate valdade liitumist, siis kutsuti laua ümber teisigi naabreid. «Oli kaks tundi tõsist arutelu. Keegi uksi ei paugutanud,» kirjeldas Sibul kohtumist.
Iisaku vallavolikogu otsustas teha liitumisettepaneku kuuele vallale, et moodustada ligemale 7500 elanikuga omavalitsus, mis vastaks riigi ettekujutusele võimekast kohaliku elu korraldajast.
Iisaku vallavolikogu otsustas neljapäeval algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmise ning teha ettepaneku Mäetaguse, Illuka, Alajõe, Lohusuu, Avinurme ja Tudulinna vallavolikogule moodustada ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus. Ühtlasi kutsuti Iisaku valla seisukohtade väljatöötamiseks ja ühinemisläbirääkimiste pidamiseks ellu komisjon.
“Kõik kohalolnud kümme volikogu liiget olid otsuse poolt. See on varem läbi räägitud -välguna selgest taevast ei tule midagi. Nüüd algavad ametlikud konsultatsioonid,” ütles volikogu esimees Priit Palmet ajalehes Põhjarannik.
Kutsututel on aega kaks kuud vastata, kas nad on nõus läbirääkimiste laua taha istuma või mitte. “Liitumislepingu endani läheb veel tükk aega. Riik pole ka veel seadusemuudatusi teinud. Käisin paar päeva tagasi kohtumisel, kus minister neid asju selgitas -uute omavalitsuste moodustamise kriteeriumid peaksid novembri lõpuks paika saama,” rääkis Palmet.
Kindlus puudub
Samal istungil lükati tagasi Alajõe vallavolikogu liitumisettepanek. “Keeldusime sellest ja kutsusime neid vastu. Pole mõtet läbi rääkida 3000 elanikuga valla moodustamiseks, kui on teada, et uutes omavalitsustes peab olema vähemalt 5000 elanikku. Seitsme valla liitumise puhul tekiks 7500 elanikuga omavalitsus,” selgitas Palmet.
Iisaku volikogujuhi sõnul ei saa kaugeltki kindel olla, et kõik kutsutud omavalitsused liitumisega soostuvad. “Servade suhtes me väga optimistlikud ei ole,” rääkis Palmet, kes pidas tõenäolisemaks Iisaku, Alajõe, Illuka ja Mäetaguse kooslust. “Nende valdadega on kontaktid olnud tõsisemad ja ühiseid väärtusi tundub olevat rohkem.”
Iisaku vallavolikogu vastuvõetud otsuses seisab, et kohalike omavalitsuste vabatahtlik liitumine peab põhinema väljakujunenud kultuuri- ja majanduskoostööl ning elanikkonna ühtekuuluvustundel. Haldusterritoriaalsete muudatuste aluseks on võetud regioonipõhine koostöö, mis on välja kujunenud lõunaregiooni omavalitsuste ja nende asutatud organisatsioonide, näiteks MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda kaudu.
Kuna Iisaku on naabrusvaldadele oluliste teenuste osutaja – siin on gümnaasium, huvikool, spordikeskus, hooldekodu, perearst, rahvamaja, muuseum jm -, otsustati olla ühinemiste algatamisel aktiivne osapool. Positiivne ühinemisotsus võimaldab moodustada 2017. aasta sügisel omavalitsusüksuse, mille elanike arv on 7345 ja pindala 1764 ruutkilomeetrit.
Naabrid peavad aru
Mäetaguse vallavolikogu esimees Veljo Kingsep ütles, et Iisaku kutse ei tulnud üllatusena.
“Lähemate naabritega oleme sel teemal natukene suhelnud ja see ei ole üllatav, et Iisaku otsa lahti tegi. See, kuidas läbirääkimised edasi lähevad, oleneb sellest, millised tingimused seab riik haldusreformi läbiviimiseks. Igal juhul ettevalmistusi me teeme.”
Mäetaguse vallavolikogu koguneb 29. oktoobril ja selle istungi päevakorras Iisaku äsja tehtud ettepanekut ei ole. Kõige varem saab Mäetaguse otsus tulla novembris, märkis Kingsep.
Illuka vallavolikogu võib oma seisukoha kujundada varem.
“Istung toimub esmaspäeval ja päevakorras on Alajõe liitumisettepanek [Alajõe volikogu tegi liitumisettepaneku Iisakule ja Illukale oktoobri esimesel nädalal – toim.]. Kui volikogu liikmed on nõus, arutame jooksvalt ka Iisaku kutset,” märkis volikogu esimees Paul Kesküla.
Vooremaa
Möödunud nädalal Märjamaal peetud foorumil “Omavalitsuste ühinemise lood – müüdid ja tegelikkus” märkis riigihalduse minister Arto Aas, et haldusreformi tulemusel peavad omavalitsused muutuma senisest tugevamaks ja tõsiseltvõetavamaks partneriks keskvõimule. Arto Aasa sõnul on kohalike omavalitsuste üheks eesmärgiks keskvõimu tasakaalustamine. “Selleks peavad omavalitsused aga olema senisest võimekamad, suuremad ja tugevamad,” lausus minister. “Hiina väejuht Sun Tzu on öelnud, et kui tahate vaenlasest jagu saada, tuleb ta killustada. Meil jääb mulje, nagu oleks riigi eesotsas mingi kuri geenius olnud, kes on just täpselt nii teinud – omavalitsused on niivõrd killustunud, et mingit ühtset löögirusikat ei ole olemas. Nii karmilt kui see ka ei kõla, aga Piirisaare vald ei tasakaalusta mitte midagi, riigile on partneriteks pigem suuremad linnad. Selles mõttes olen omavalitsustega ühes paadis, et ma tahan, et nad muutuksid tugevamaks ja tõsiseltvõetavamaks partneriks riigile ning ei oleks edaspidi enam nii killustunud.”
Ülesanded koos lisarahaga
“Väga väikesed vallad suudavadki vaid teenuseid pakkuda, investeerida ja arendada nad aga enam ei suuda,” ütles Arto Aas. “See võikski olla üks koht, kus ühinemise järel tekib mastaabiefekt – omavalitsuste võimekus suureneb ka siis, kui muud tingimused jäävad samaks.”
Arto Aasa sõnul on omavalitsuste rahastamisel praeguseks ületatud ka buumiaegne tase.
Loosung võib tunduda äge
“Ühest küljest võib öelda, et kõik on hästi, sest omavalitsused pole kunagi saanud nii palju raha kui praegu, samas me saame aru, et meie soovid on palju suuremad ja ambitsioonikamad. Kui me anname omavalitsustele ülesandeid juurde, tuleb seda teha koos lisarahaga. Seda aga ei juhtu kunagi, et me ainult raha andmisega saavutaksime üldise õnnemomendi ja eelarveprotsessis enam ei kakeldaks – nagu võitleb riik kohalike omavalitsustega, nii võitlevad ka riigivalitsuse sees erinevad valdkonnad maksuraha pärast ja nii see jääbki. Avalik sektor ongi ümberjagamise kunst.”
Riigihalduse minister ei toeta kahetasandilise omavalitsuse ideed. “Tahame seda reformi läbi viia täna kehtiva põhiseaduse vaimus ja sõnas,” lausus ta.
“Kui me hakkaksime aga põhiseadust muutma, ei suuda me seda reformi ära teha ka järgmise kümne aasta jooksul. Eesti riiki ei ole vaja juhtimistasandite ja -mudelite osas palju keerulisemaks muuta, eesmärk on hoopis muus – me räägime pigem omavalitsuste vahelisest koostööst ning suurematest omavalitsustest, kellele on võimalik anda lisaülesandeid.”
Haldusreformi radikaalsem variant, kus üks omavalitsus moodustuks praegusest maakonnast, Arto Aasale siiski sobiks. “Loosungina võib radikaalse reformi idee mõnele poliitikule väga ägedana tunduda, aga ma arvan, et praktilises elus seda ei juhtu. Maakondade suurused on väga erinevad ning selliseid objektiivseid näitajaid, et maakond oma suuruses ongi õige omavalitsus, ei ole. Kui aga kõik maakonna omavalitsused ühinemises ise kokku lepivad, siis jumala pärast, tehke ära, ainult toetame,” kinnitas minister foorumil viibinud omavalitsusjuhtidele, lisades, et mitmes maakonnas, näiteks Saaremaal ja Hiiumaal sellist reformi ka üritatakse.
Haldusreformiga kaasnevatest kuludest rääkides tõi riigihalduse minister välja, et kui kõik omavalitsused ühinevad nõutavatele kriteeriumitele vastavateks omavalitsusteks vabatahtlikult, kuluks riigil ühinemistoetuste maksmiseks 75 miljonit eurot.
Päevakorras sotsiaalsed tagatised
“Eelarvestrateegias oleme ühinemistoetusteks arvestanud ligi 30 miljonit eurot,” lausus Arto Aas. “Kui aga kõik omavalitsused hakkavad vabatahtlikult ühinema, jääb sellest rahast väheks, ühe arvutuse kohaselt kuluks selleks umbes 75 miljonit. Aga uskuge mind, valitsus leiab selle raha! Haldusreform on valitsuse jaoks üks viiest olulisest prioriteedist selle valimistsükli jooksul ning vajaminev raha leitakse. Olen varemgi omavalitsusjuhtidele öelnud, et teie hakake ühinema, las valitsus muretseb raha pärast.”
Kuigi kõne all on olnud ka variant, et kahekordset ühinemistoetust saavad vaid omavalitsused, kus kõik ühinemiseks seatavad kriteeriumid on täidetud, on praeguseks sõelale jäänud siiski idee, et toetust saavad ka need omavalitsused, kus liitumise järel on näiteks nõutavast vähem elanikke. “Kui jääb natuke puudu, makstakse toetust proportsionaalselt vähem,” kinnitas minister. “Soovime ikkagi ju liitumist motiveerida, mis aga edasi saab – kas ühinenud omavalitsus läheb erandi alla või tuleb tal kellegiga veel ühineda, näitab juba aeg.”
Päevakorras on ka reformi järel tööta jäävate pikaajaliste omavalitsusjuhtide sotsiaalsete garantiide küsimus.
“Oleme kokku leppinud, et ühinemistoetuste kahekordistamise kõrval kehtestatakse ka reformi käigus töö kaotavate omavalitsusjuhtide sotsiaalsed garantiid,” lausus riigihalduse minister.
“Need, kes on pikka aega ametis olnud ja kaotavad reformi käigus töö, saavad kuni ühe aasta palga. See peaks maha võtma terve rea isiklikke muresid ja hirme, ka lähiriikide ühinemis-kogemused näitavad, et sellisel garantiil on positiivne mõju, et saada asjad lõpuks liikuma.”
Riigihalduse minister kinnitas, et ühinemisplaanide pidamisel ei pea arvestama praeguste maakonnapiiridega.
“Ärge tundke ennast maakonnapiiridest kammitsetuna,” ütles ta. “Maakondade piirid ei tohi haldusreformi üldse mõjutada, liituda saab ka teise maakonna koosseisu ja keegi sellele kätt ette ei pane. Tahame ka maakondade ja maavalitsuste tuleviku üle vaadata, aga liitumiste kontekstis ei tohiks see üldse teema olla.”
Läänemaal on käivitumas uus ühinemislaine, küll riigi sunnil ja sundliitmise hirmus, aga tundub, et jää on liikuma hakanud. Lõuna-Läänemaal peavad omavahel ja Põhja-Pärnumaa valdadega ühinemisläbirääkimisi Lihula ja Hanila. Hiljaaegu tegi Ridala ettepaneku Haapsalu linnale. Lääne-Nigula valla haldusreformi komisjon on ette valmistanud eelnõu hakata läbi rääkima Noarootsi, Kullamaa, Nõva ja Martnaga. Selle kõige järgi tundub, et võiks minna nii, nagu haldusreformi eksperdid on juba varem mõistlikuks pakkunud. Läänemaale jäägu kaks valda: Lõuna- ja Põhja-Läänemaa, Haapsalu linn (olgu siis Ridalaga või üksi) ja Vormsi saar.
On mõistetav, et nii mõnigi vallajuht on väheke segaduses. Enamvähem kindel tundub neile olevat ainult see, et tuleb liituda, aga mis reeglite järgi, seda täpselt ei tea. Küllap ajab see, kellega liituda, veel tülli nii mõnegi volikogu ja kõigutab ühe või teise vallavanema tooli, aga mitte see pole tähtis.
Tähtis on, et asjad mõistlikult läbi arutataks ja mõistlikud otsused tehtaks. Mõnel puhul võib mõistlik olla ka paar kolm küla ühele poole ja ülejäänud vald teisele poole liita, vald pooleks teha või teise maakonda liituda. On aega läbi rääkida ja kõik on võimalik. Eks jooksnud ju eelmise liitumislaine puhul nii mõnedki läbirääkimised liiva just sellepärast, et oli kangesti kiire. Kui käivituva liitumislaine lööklause tundub olevat „Läbi rääkida tasub!”, siis eelmise liitumislaine lööklause oli „Tark ei torma!”. Nüüd enam nii kiire ei ole, nii et ehk saab asja.
Teine asi on see, et läbirääkimised on üks asi, liitumine ise aga hoopis midagi muud, sest viimane sõna on öelda rahval. Olgu siis läbirääkijad tarkust mitte ainult omavahel, vaid ka rahvaga rääkida, ja inimestel tarkust otsustada, et kolme-neljasaja elanikuga valda ei saa ikka pidada.
Stenbocki maja, 27. oktoober 2015 – Täna Stenbocki majas kogunenud haldusreformi valitsuskomisjon sai ülevaate ekspertkomisjoni koostatud reformiettepanekutest. Ekspertide hinnangul peab ühinemisel tekkiva omavalitsuse elanike arv olema suurem teatud miinimumpiirist. Samuti peaksid ühinevatele omavalitsustele makstavad toetused olema senisest kaks korda suuremad ning ühinemistel tuleks teha vaid üksikuid erandeid.
Valitsuskabinet arutab haldusreformi novembris.
“Ekspertkomisjon on teinud head tööd ja täna esitletud ettepanekutega on astutud pikk samm edasi. Nüüd on olemas alus, millega valitsus saab edasi töötada,” ütles peaminister Taavi Rõivas.
Riigihalduse minister Arto Aasa sõnul on ekspertide poolt väljapakutud soovituste näol tegemist haldusreformi põhistsenaariumiga. “Tänasel valitsuskomisjoni istungil arutatud ettepanekud on aluseks edasisele diskussioonile valitsuskabinetis, kuhu need kolme nädala jooksul viin. Tegemist on põhistsenaariumiga, mis tugineb ekspertide soovitustel, aga kõik ei ole veel lukus,” lisas Aas.
Esialgse haldusreformi kava koostanud ekspertkomisjoni ettepanekul võiks liitumisel tekkivate omavalitsuse minimaalne suurus olla 5000 elanikku. Sellest suurusest alates on omavalitsus oluliselt võimekam piirkondlikku elu arendama, võtma tööle pädevaid inimesi ning kasvab omavalitsuse investeerimisvõimekus. Senised omavalitsuste ühinemised on näidanud, et ühendatud jõududega pakutakse kohalikele elanikele kvaliteetsemaid ja kättesaadavamaid avalikke teenuseid ning paraneb ka piirkonna konkurentsivõime.
Ekspertide hinnangul peab ühinemiskriteeriumites olema erandeid võimalikult vähe, et valdav osa omavalitsustest vastaksid 5000 elaniku miinimumkriteeriumile. Ühe võimaliku erandina toodi välja merelised saarvallad, nagu näiteks Kihnu, Muhu, Ruhnu või Vormsi. Lisaks soovitakse omaalgatuslikult ühinevaid ja kriteeriumidele vastavaid omavalitsusi toetada senisest kaks korda enam ning suurendada ühinemise tõttu ametist lahkuvate omavalitsusjuhtide hüvitist.
Haldusreformi valitsuskomisjon kogunes täna teist korda. Valitsuskomisjoni esimees on peaminister ja aseesimees riigihalduse minister. Lisaks neile on komisjoni liikmeteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja, Eesti Linnade Liidu esindaja, Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, peaministri nõunik, rahandusminister, Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esindaja, Riigikogu maaelukomisjoni esindaja, Riigikogu põhiseaduskomisjoni kaks esindajat, siseminister, tervise- ja tööminister ning Vabariigi Presidendi Kantselei esindaja.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo