Tõnis Tõnisson

24.septembrist 14. oktoobrini viis rahandusministeerium koostöös maavalitsuste ning uuringu- ja konsultatsioonifirmaga Cumulus oÜ kõigis maakondades läbi kolmetunnised haldusreformi aruteluseminarid eesmärgiga kutsuda omavalitsuste, maakondades tegutsevate vabaühenduste ja ettevõtete esindajaid reformi teemadel kaasa mõtlema.

Reformi ettevalmistava „sõnaralli“ lõpp-peatus oli Raplas. Kultuurikeskuse saalis, enam kui seitsmekümne huvilise ees seminari avades ütles Cumuluse tegevjuht Mihkel Laan, et viimase arutelu teeb eriliseks tõsiasi, et Raplas tehti kohtumise eel põhjalik kodutöö, mis esitati Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) eestvõttel üheteistkümnest küsimusest koosneva pöördumisena ministeeriumile. Vastuseid seekord siiski veel ei antud, sest nagu kinnitas Mihkel Laan ja kordas üle ka isiklikult kohal olnud riigi-halduse minister Arto Aas, vastuseid esialgu lihtsalt veel ei ole. Need lubati lähipäevil formuleerida maakondlikel seminaridel räägitu ning ekspertgrupis soovitatu põhjal.

Etteruttavalt olgu öeldud, et ka Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi avaliku poliitika professor Georg Sootla tunnustas Rapla omavalitsustegelasi ülikooliga koostöös sündinud „Raplamaa omavalitsuste suutlikkuse konsolideerimise strateegiat“ silmas pidades. Ta avaldas lootust, et mitmed seal kajastatud seisukohad leiavad koha ka ettevalmistamisel olevas haldusreformi seaduse eelnõus.

Minister ja professor rahva soojendajate rollis

Sissejuhatusega oli loodud aruteluks sobilik õhkkond, mis ei eeldanud pikemaid reformi vajalikkust põhjendavaid selgitusi. ROLi juhatuse

esimees Juuru vallavanem Margus Jaanson pidas oma tervituskõnes siiski vajalikuks meenutada, et pelgalt omavalitsuste liitmine ja uute piiride tõmbamine muutusi veel ei too, kui rahval puudub selge arusaam sellest, miks midagi tehakse. „Meieta siin midagi ei muutu. Meie peame teadma, mis on tulemas ja kus me seoses sellega aastate pärast oleme,“ rõhutas Jaanson.

Veidi hiljem täiendas ta avasõnas öeldut, lisades, et kui ei ole selgust, siis ei motiveeri omavalitsusi ühinema ka valitsuse poolt pakutud liitumis-toetused: „Mind see toetus ei motiveeri. Mind ei motiveeri ka vallavanema aastapalk, kui ma ei tea, mis saab olema 5 või 10 aasta pärast.“

Riigihalduse minister Arto Aas kinnitas, et reformi kusagil tagatubades ette ei valmistata. Valitseval koalitsioonil on poliitiline tahe sellega lõpuks maha saada, kuid milleski ei ole praegu veel kokku lepitud. Ta lubas, et 1.novembriks valmivate reformi kriteeriumite kokkukirjutamisel arvestatakse ka maakondadest tulnud ettepanekutega. Samas pidi ta lisama, et tal ei ole siiski illusioone, justkui saaks selle reformiga lahendada kõiki probleeme, aga oluline on lõpuks kusagilt alustada.

Ministril jäi aega ka mõnele küsimusele vastamiseks. Vastustest sai selgeks, et omavalitsuste rahastamine on ka pärast reformi keeruline küsimus: „Häid lahendusi on Eestis vähe“; haldusreform ei tähenda veel riigireformi, see tuleb ka, aga eraldi teemana; samuti ei ole reformikavas pealinnaseadust, selles on praegu veel väga palju lahtisi otsi; tulevase valla optimaalne elanike arv võiks olla 5000 inimest – nii on arvanud mitmed eksperdid.

Professor Sootla oli samuti seda meelt, et reform iseendast ei suurenda omavalitsuste kasutada jääva raha hulka: „Raha kasvamine on lõppenud, seda saab veel ainult ümber jagada.“ Väga oluline on, et omavalitsustes saaks strateegiline juhtimine igapäevaelu asjadest eraldatud. Praegu ei räägita mitte niivõrd liituvatest, kuivõrd spetsialiseeruvatest omavalitsustest. Oluline on, et mõistetaks riigi ja omavalitsuste koostöö tähtsust – riik ei ole lihtsalt võimeline kohalike omavalitsusteta realiseerima paljusid enda ees seisvaid ülesandeid. Silmade ees võiks olla Taanis reformi käigus rakendatud interaktiivne mudel, mille eesmärk ei olnud kulude kokkuhoid, vaid pakutavate teenuste kvaliteedi tõus ja omavalitsuste õiguste laienemine ning kohustuslik koostöö naabritega teatud teenuste tagamisel. Läti „lapi-teki“ varianti, mis viidi ellu ülalt alla, kohati üsna rehepa-likult käitudes, ei soovitanud Sootla eeskujuks võtta. Selle tulemusel on Läti omavalitsuste struktuur muutunud hoopis ebaühtlasemaks.

Veel tuletas professor meelde Soome haldusreformi, millega tehti algust 1960.aastal. Kardinaalsete ühinemisteni pole jõutud, aga omavalitsuste areng on kogu aeg edasi läinud. Ka nii võib.

Esimene mõttevahetus tekib väljaspool mänguplaani

Kuigi ettekannete järel ei olnud mõttevahetust veel ette nähtud, tekitas Georg Sootla esinemine ikkagi aktiivse arutelu.

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner näiteks ei tahtnud nõustuda Sootla hinnanguga Läti reformile: „Läti omavalitsusjuhid on öelnud, et nad on rahul sellega, et reform toimus.“

Sootla pareeris: „Reform tehti poliitilise otsuse põhjal ülalt alla ja selle tulemused olid väga mitmepalgelised. Näiteks jäid reformimata suured linnad ja väikevallad ei ole tulemusega üldse rahul.“ Nõmme halduskogu liige bioloog Tõnu Ploompuu: „Kas on üldse võimalik teha üle-eestilist reformi, välistades Tallinna linna? Kuni me ei lõpeta pealinnaseadusega Tallinna ülbitsemist, ei tasu reformist rääkidagi.“

Sootla: „See on poliitilise tahte küsimus.“

Rapla vallavolikogu liige Harri Õunapuu: „Reformi eesmärk peaks olema, et elu läheb paremaks. Mis läheb pärast liitumisi Rapla inimese jaoks paremaks?“

Sootla: „See on problemaatiline küsimus. Tõesti, miks peaksid suured vallad väiksematega liituda tahtma? Tegelikult on see ju suuresti

solidaarsuse küsimus, kuigi jah, teatud riskid on siin olemas.“ Ta juhtis tähelepanu sellele, et algamas on uus Euroopa rahade hõlvamise periood, kust näiteks Raikküla vallal ei ole midagi loota, Rapla, Märjamaa ning Kohila valla võimekus on hoopis suurem.

Selle peale torkas Rapla vallavolikogu liige Tiit Tammsaar: „Euroopa rahad lähevad Rapla linna, mitte valda“ ning teenis sellega vallavanema Ilvi Pere otsustava hukkamõistu: „Tiit, sa valetad!“

Esimene ülesanne lubanuks fantaasiale hoogu anda

Korraks tundus, et rahvas on heas mõttes kuumaks köetud ja diskussioon võiks edasi minna, aga korraldajatel oli oma plaan, mis vajas elluviimist. Laudkondadeks jagatud seltskonnale pandi ette esimene ühine ülesanne: „Katsuge arutada küsimust laiemalt. Milline peaks olema minu tuleviku omavalitsus aastal 2030?“ Mõtete kogumiseks ja kirja panemiseks anti aega 15 minutit. Nii napi ajaga midagi väga lennukat valmis ei joonista.

Rapla vallavolikogu esimees Tarmo Lukk pakkus: kodaniku tasandil osalemisvõimalus ja kaasatus. Suurem omavalitsus soodustab kodanikuaktiivsuse teket. Aastal 2030 on piisaval arvul lasteaedasid ja kodulähedased töökohad on olulised.

Kohila vallavolikogu esimees Jüri Vallsalu lisas: meil kõigil on turvaline vanaduspõli ja hea haridus lasteaiast gümnaasiumini. Me elame mitmekülgses kultuuriruumis ja oluline on kogukonnatunne.

Rapla vallakodanik Tiit Tammsaar loetles olulisemaid märksõnu: EIT (elekter, internet, teed), koolivõrk ja lasteaiad, kättesaadavad teenused, mitmekesine ühistransport.

Maavanem Tõnis Blank: mind kaasatakse otsustusprotsessi ja minu arvamusega arvestatakse; elu maal on säilinud; selleks on oluline EIT.

Aili Normak Juurust: korras teedevõrk; esindatus; ka hajaasustuses on võimalik elada; riik ja omavalitsused on partnerid.

Tõnu Ploompuu Nõmmelt: esindusdemokraatia peab vähenema ja asemele tuleb otsedemokraatia; arendatakse ettevõtlust selleks, et elada saaks; suurem hariduse osatähtsus ja kodulähedus; mõistetakse, et Eestile on vajalik kahetasandiline omavalitsus.

Märjamaa vallavanem Villu Karu: hästi arenenud tugiteenused; EIT; tööstuspiirkonnad; keskkonnasäästlikkus; e-vallavalitsus; rohkem värve ja kastist väljamõtlemist – me peame silma paistma mittetraditsioonilise mõtlemisega; ja seda kõike tuleb teha väiksema arvu inimestega.

Kaiu vallavanem Erika Reinumägi: kodulähedased töökohad;teenuste hea kättesaadavus (inimesed transporditakse teenuste juurde); pädevad spetsialistid.

Mida teha omavalitsusega?

Lühiettekannetele mõttevahetust ei järgnenud. Ju siis tundus aasta 2030 liiga kaugena, et selle juures pikemalt heietada. Järgmine korraldajate poolt ette valmistatud ülesanne tõi kõiki ajas tänapäeva tagasi. Sedapuhku pakuti laudkondadele erinevaid arutlusteemasid.

KOVi suurus: kui suur oleks tuleviku omavalitsus ja milliseid erandeid tuleks ette näha?

Juuru vallavolikogu liige Hannes Vald: vaidlesime mõõdikute üle – on selleks siis elanike arv või hoopis territoorium. Kui mõõdikuks võtta elanikkond, siis oleks see ideaalis 8000-10 000 inimest. Kui mõõdikuks on territoorium, siis on selge, et selle kaudu me kogukondi ei liida. Seni on haldusreform olnud väga ühesuunaline läbi liitumiste, võibolla peaks hoopis lahku minema?

Nõmme mees Tõnu Ploompuu: peaks olema kahetasandiline omavalitsus ja valdade elanikkond 500-3000. Tallinna ja Tartu ümbruses võiks see ka suurem olla. Teise tasandi omavalitsus oleks praegune maakond, Harjumaal võiks neid 2-3 olla. Esimesel tasandil nähakse kohalikke probleeme ja tagatakse nende lahendamine.

Võimalikud muutused kohalike omavalitsuste õigustes ja kohustustes?

Rapla vallavolikogu liige Alar Mutli: omavalitsus peaks tagama konkurentsivõimelise elukeskkonna. Ülesandeid tuleks anda juurde, saame hakkama. Ettevõtluskeskkonna loomine sõltub täna riigi võimekusest. Kogu üldharidus peaks kuuluma omavalitsuste pädevusse.

Villu Karu: ülesandeid pole vaja juurde anda, neid on isegi palju. Praegu ei ole omavalitsustel hoobasid ettevõtluskeskkonna mõjutamiseks. Haridussüsteem peaks jääma selliseks nagu ta hetkel on. Märjamaa jaoks on

gümnaasiumi säilimine väga oluline. Hariduse tugiteenuste rahastamine on praegu ebapiisav. Kui tervishoiu tagamine tuleb omavalitsuste kohustuste hulka, siis peab sellega kaasnema ka vajalik raha.

Kohila vallavanem Heiki Hepner täiendas: hariduse korraldamine alusharidusest gümnaasiumini peab olema omavalitsuste juures.

KOVide vaheline koostöö korraldus. Millistes valdkondades tuleb kindlasti senisest enam koostööd teha, millistes valdkondades peaks koostöö kohustuslik olema?

Raikküla vallavolikogu esimees Anne Kalf: koostööd tuleks teha hariduses, ühistranspordi korraldamisel, keskkonnakaitses ja jäätmekäitluses, ehitusvaldkonnas, planeerimises, terviseteenus-te pakkumises, ettevõtluskeskkonnas, hoolekandes, kultuuritöös. Koostöövald-konnad tekivad vajadusepõ-hiselt.

Erika Reinumägi lisas: koostöö on vajalik sisejulgeoleku tagamisel ja kriisiregu-leerimisel.

KOVi keskustest kaugemate piirkondade kaasamine. Millised õigused ja kohustused peaksid olema: a) osavaldadel, b) külavanematel?

Teemasid välja kuulutanud päevajuht Mihkel Laan püüdis vaimukas olla ja hakkas seletama midagi külavanema tööautost ja muudest privilee-

gidest ning ajas sellega Raka külavanema Tiit Tammsaare vihale: ei ole siin midagi ilkuda, võib olla peakski külavanemal tööauto olema, sest hajakülas talude läbisõitmine tekitabki suure kulu. Laan tõmbus kiiresti tagasi ja laiem arutelu suri eos.

Margus Jaanson: kaugemate piirkondade kaasamine on stabiilsuse tagamine. Piirkonnad peaksid toimima kogukondadena, osavald ei lahenda probleeme. Keskusel peaks olema side piirkonna elu edasi viivate MTÜdega.

Ilvi Pere: Rapla vald osa-valdasid ei näe. Rapla vald ei kujuta ette suure ja väikeste valdade võimumänge, mis keskuses otsustamist segavad. Ka külavanematele ei taha me ettekirjutusi.

Siin läks uuesti aruteluks.

Heiki Hepner: osavallad on asjakohased, läbi nende on võimalik arvestada kohalike ettepanekutega.

Alar Mutli: osavaldade mõte seisneb piirkondade võimaluses protsessis kaasa rääkida ja ettepanekuid teha.

Lokaalne ei tohi reformi käigus ära kaduda. Tallinnas näiteks on osavalla mõistele vesi peale tõmmatud.

Heiki Hepner: seadusandluses tuleb täiendada osavalla osa nii õiguste kui ka vastutuse osas.

Tiit Tammsaar: las kogukond otsustab, kas neid esindab osaühing või osavald. Rapla vald on väga halb näide, kus piirkondadega ei arvestata.

Hannes Vald: osavald on väga tähtis, sest esindab keskusest kaugemale jäävat kogukonda.

Aili Normak: osavallal peab olema õiguslik alus, muidu täidab igaüks selle oma sisuga. Ka külavanemate staatus tuleb seadustada.

Kolm ettenähtud tundi oligi täis tiksunud ja lõpetuseks küsiti, mitu omavalitsust võiks tulevikus olla Eestis ja mitu tänases Rapla maakonnas?

Arvati, et Eestisse võiks jääda 82 omavalitsust ja Rapla maakonda 3 (s.o Kohila, Rapla, Märjamaa) või 4 (ilmselt peeti silmas väiksemas ringis jutuks olnud Kehtna, Käru, Kaiu, Raikküla ja Järvakandi liitu ning Kohilat, Raplat ja Märjamaad).

Kokkuvõtte tegemise õigus anti Sulev Valnerile

Reformi ei ole vaja kellegi teise, vaid ikka rahva enda jaoks. 25 aastat tagasi kujunes omavalitsuslik süsteem välja sellisena, nagu ta kujunes. Ju siis oli nii vaja. Nüüd oleme ajas edasi jõudnud. Selles valdkonnas on tunda natuke väsimuse märke ja võiks asja uuesti üle vaadata. Otsustamine, isegi siis, kui tulemus ei ole kõige ideaalsem, on parem kui otsustamatus, resümeeris Valner.

Ja läbi see seminar saigi

Peaaegu pool tundi mindi planeeritud ajast üle. Paljudele muret tegevatele küsimustele vastuseid veel ei saadud. Kuigi liitumiskõnelused on mitmel pool juba peale hakanud, ei ole esialgu veel päris selge, mis võimalike liitumistega tegelikult kaasa tuleb. Aeg näitab, kas reformi ettevalmistajad sellest kohtumisest üldse midagi kaasa võtsid või oli see taas pelk „kaasamiskoosolek“, mille saab hiljem vajadusel kusagile aruandesse kanda.