SDE ettepanekud koalitsioonileppe muutmiseks haldus- ja riigireformi osas

haldusreform | Avaldatud: 6. aug. 2015 | Kommenteerimine suletud

Väljavõte dokumendist “SDE ettepanekud koalitsioonilepingu muutmiseks”

/…/Haldus- ja riigireformi ei tohi teha joonlaua meetodiga, tõmmates kaardil kunstlikke piire. Reformi aluspõhimõtted on maakonnatasandi tugevdamine, omavalitsuste finantsautonoomia tagamine ning teenuste selge jaotus.

  • Tagada reformi käigus kohalikele omavalitsustele kindel tulubaas ja töötada välja uus rahastamismudel.
  • Tagada kõikide KOV-ide tulubaas vähemalt majanduslanguse-eelsel tasemel
  • Tagada KOV-idele suuremad õigused kohalike maksude kehtestamiseks.
  • Viia olulised regionaalsed funktsioonid maakonnatasandile eesmärgiga luua kahetasandiline omavalitsus.
  • Haldusreform ei tohi tähendada rohujuuretaseme demokraatia kaotamist ning esmatasandi omavalitsuse parteistumist.
  • Selleks, et motiveerida KOV-e tegelema eraettevõtluse arendamisega, kaaluda võimalust tasandusfondi lisakomponendina arvestada uute töökohtade loomise arvu.
  • Seadustega tuleb sätestada külavanemate õigused ja kohustused.

Lisaettepanekud:

  • Tuua igasse maakonda vähemalt üks riigiasutus.
  • Luua võimalused 3000 keskvalitsuse töötaja kaugtööks.
  • Kohaliku omavalitsuse tulubaas peab tagama, et lasteaiaõpetajate palk tõuseks kõikjal arvestatavale tasemele.
  • Peame oluliseks tagada igale maapiirkonnas elavale perekonnale mõistliku hinnaga elektri, kiire interneti ja kodukanti korralikud sõiduteed.
  • Tuleb leida lisaraha Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevuse laiendamiseks.
  • Põllumajanduse elavdamiseks tagab riik üleminekutoetuse (nn top-upi) vähemalt 50% ulatuses maksimummäärast.
  • Pealinna seaduse vastuvõtmine.
  • /…/

Allikas: SDE koduleht

Haldusreform võib anda omavalitsustele turismimaksu võimaluse

haldusreform | Avaldatud: 6. aug. 2015 | Kommenteerimine suletud

Eile Haapsalut külastanud riigihalduse ministerArto Aas ütles kohtumisel Läänemaa vallajuhtidega, et omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisel võib üheks võimaluseks saada turismimaks.

Aas ütles Lääne Elule, et tegemist pole sugugi uue ideega – mõtte käisid aastaid tagasi välja need piirkonnad, kus käib palju turiste ja toimub üle-eestilisi suurüritusi, kuid kohalikud omavalitsused sellest kasu ei saa.

Kui maks seadustatakse, võib omavalitsus ise valida, kas kehtestada seda või mitte.

„Minu teada pärinevad selle idee juured Kuressaarest. Mõte on selles, et kohalikel omavalitsustel võiks olla rohkem rahalisi vahendeid ja selliseid tööriistu, mille kasutamise üle nad saavad ise otsustada”, rääkis Aas.

Juhtkiri: Vallamajad kinni! (Õhtuleht)

haldusreform | Avaldatud: 20. juuli 2015 | Kommenteerimine suletud

„Andke mulle 51 häält ja pool aastat aega, ja ma teen haldusreformi ära!” lubas 2011. aastal Mart Laar, võttes eeskujuks tõenäoliselt Pätsi-aegse kiirhaldusreformi, mille käigus kadus rohkem kui sada omavalitsust.

Praeguse peaministri isikliku järelevalve all ja äsja ametisse kutsutud haldusministri Arto Aasa koostatud reformikava järgi peaks 2018. aastaks praegusest 213 omavalitsusest alles jääma vaid kolmandik, paljud väiksemad omavalitsused olema aga kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt ühendatud või ühinenud.

Oleme idealistid ja loodame, et peaministril ja haldusministril läheb – mis sest, et Mart Laari lubatust kuus korda aeglasemas tempos – korda see plaan ka tõeks teha. Sest väga raske on üheaegselt valglinnastuvas ja ääremaastuvas Eestis pakkuda kõigile kodanikele kättesaadavaid avalikke teenuseid, riigi ja omavalitsuse abi ja toetust. 700 elanikuga vallal, kus vallavalitsus on ühtlasi piirkonna suurim tööandja ja kus suur osa valla eelarvest kulub sellesama valla ametnike ülalpidamiseks, ei saa tõepoolest olla tulevikku. Ei jaksa nad kooli pidada, ei jaksa nad teid lumest lahti lükata, ja hoidku taevas, kui vanainimene jääb metsatallu ihuüksi ja haigeks!

Ent me peame olema realistid ja vangutama Rõivase-Aasa optimistlikku plaani lugedes pead. Sest see kohtab – nagu Aasa ja Rõivase eelkäijategi puhul – koletislikku vastuseisu. Vastuseisu nendesamade vallaametnike poolt, kelle olemasolu, efektiivsus ja vajalikkus äkki kahtluse alla seatakse (mäletate vallavalitsust, kes sõitis kümneks päevaks Itaaliasse kulinaarsele koolitusele ja vallamaja lukku pani?). Vastuseisu erakondade poolt (sest viimase kümnendiga oleme parteistanud mitte üksnes maavanemad ja maavalitsused, koolidirektorid ja vanadekodude juhatajad, vaid ka vallamajad viimase ehitusnõunikuni välja). Äkki läheb mõni tegutsemishull minister veel linnaosavalitsustegi kallale? Vastuseisu kohtab samuti kohalike elanike poolt, keda viimased aastad on veennud, et kui pood-kool-sidejaoskond-pank-raamatukogu maalt kord ära kolivad, siis asemele ei tule enam midagi.  Kas suudavad Taavi ja Arto neisse rohkem eksistentsiaalset usku süstida?

Ka arvamusfestivalil arutatakse haldusreformi

haldusreform | Avaldatud: 19. juuli 2015 | Kommenteerimine suletud

Arutelu pealkirjaga “Minu tuleviku vald pärast haldusreformi” toimub Paides arvamusfestivalil laupäeval 15.augustil kell 15.30 laval nimega “Toimiv riik”. Juttu juhivad Sulev Valner ja Külli Taro. Juturingi on lubanud tulla minister Arto Aas, kunagine minister ja haldusreformi kavandaja Tarmo Loodus, peaministri nõunik haldusreformi teemal Märt Rask, Eesti Linnade liidu esindaja Taavi Aas ja maaomavalitsuste liidu esindajana Kurmet Müürsepp. Nagu arvamusfestivalil kombeks, saavad ka teised kaasa rääkida.

Minister Aas: häid vastuseid alati ei ole

haldusreform | Avaldatud: 15. juuli 2015 | Kommenteerimine suletud

Intervjuu ajalehes Saarte Hääl

Valitsus on võtnud endale eesmärgiks teha omavalitsuskorralduses üks korralik reform. Selline, mille põhjal tekkivad omavalitsused oleksid jätkusuutlikud ka kahekümne aasta pärast.

“Me peame oma omavalitsused muutma tugevamaks ja võimekamaks. Läbi liitumiste on seda kõige mõttekam teha,” ütleb riigihaldusminister Arto Aas. Mõned nädalad tagasi Saaremaal käinud Aas ütles, et saarlasi tuleb entusiasmi eest kiita.
Millistele tingimustele peaks üks tulevane omavalitsus vastama?
Praegu töötame neid tingimusi välja ja toimuvad tulised arutelud. Eesmärk on see, et omavalitsused oleksid võimekamad ja nad suudaksid pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid ning maapiirkondade konkurentsivõime kasvaks.
Kõigepealt tahame septembris kahekordistada ühine-mistoetusi. Tõenäoliselt suurendada ka sotsiaalseid garantiisid vallajuhtidele, kes jäävad tööta ühinemise käigus. Sellega suudame võtta pingeid maha ja see oleks selline positiivne pool, millega ühinemisi innustada. Lisaks suudame riigi poolt tagada ühinejatele ka nõusta-misteenuse. Maavalitsustes on ka selline inimene tööl, kes aitab liitumisi korraldada.
Novembrikuuks peab meil olema haldusreformi seaduseelnõu valmis. Selle aasta lõpuks peaks meil olema ühinemise põhikriteeriumid teada. Siis saab teha veel kaasamist, avalikke arutelusid ja järgmise aasta jaanipäevaks peab olema seadus parlamendis vastu võetud. 2017. aasta oktoobris on kohalike omavalitsuste valimised ning sel hetkel võiks lõppeda omaalgatuslik ühinemisvoor. Valdadel on kindlasti omaalgatuslikult kergem, mugavam ja loogilisem ühineda, kui seda teha valitsuse käsul.
Kuidas leitakse kriteeriumid või numbrid, mille alusel ühinemisvajadus selgub? Et alla mingit rahvaarvu numbrit peab ühinema ja üle selle on kõik hästi?
Me oleme hästi palju uurinud omavalitsuste võimekust. Uuringuid on teinud Tartu ülikool, on teinud Praxis ja Riigikontroll, kuid omavalitsuste suutlikkus taandub ikkagi elanike arvule. Miinimum piir oleks umbes 4500-5000. Miks selline suurus?
Skandinaaviamaades on pandud sihiks 20 000 elanikku omavalitsuse kohta. Lätlased panid 5000, Taanis oli 20 000, Soomes on ka suuremad numbrid. Eestis on meil hästi hajali asustus. Me peame jälgima ka seda, et geograafiliselt ei läheks omavalitsused liiga suureks, siis kaob parema teenuse pakkumise mõte ära.

Mida veel tuleks hinnata?
Hinnata tuleb kindlasti ka omavalitsustes töötavate inimeste pädevust ja kompetentsi. Mikrovaldades töötab tihti kolm inimest, kes peavad olema kompetentsed 20-nes eluvaldkonnas, alates planeerimisest ja lõpetades lastekaitsega. Reaalselt ei ole see võimalik. Suuremates omavalitsustes on võimalik hoida ka tööl pädevaid inimesi. Eestis on üldiselt inimeste põud. Ei ole elanikke, rääkimata pädevatest töötajatest.
See on üks pool. Teine pool on see, kas omavalitsustel on piisavalt võimekust ja inimesi, et hoida seal üleval koole, hooldekodusid, arendada edasi esmatasandi tervisekeskust, kus on perearstid ja muud sellised teenused olemas. See kõik nõuab piisavalt kliendi- ja tulubaasi. Paraku on meil praegu valdu, kus on 200-300 inimest. See on lihtsalt liiga väike, et seal kõigega hakkama saada.
Mis saab nendest valdadest, kes ei taha ühineda?
Paratamatult jõuame ühel ajal selleni, et äärealale jääb väikseid valdu, mis ei ole võimelised oma eesmärke täitma, ja siis tulebki need seaduse alusel teistega liita. See on kindlasti keeruline ja ei pruugi meeldida ühelegi osapoolele. Nii liidetavale kui ka sellele, kes liitub. Ega seal häid lahendusi ole, see on keeruline reform.
Reformierakond on alati pooldanud rangelt vabatahtlikku ühinemist. Pigem oli IRL see, kes tahtis ühinemist. Nüüd räägib ka Reformierakond, et lõppude lõpuks tuleb vallad kasvõi vägisi kokku panna. Kus ja millal selline arusaamine kohale jõudis?
Seisukohad on ajas muutunud. Iga aasta toob tarkust ja kogemusi juurde. Reformierakond eelistab jätkuvalt, et omavalitsused liituksid ise. Paratamatult me näeme, et rahvastiku prognoosis on toimumas suuri muutusi. Meil on täna omavalitsusi, kus elanike arv on vähenenud 20-30%, mõnel pool 50%.See prognoos on kahjuks suhteliselt tume ka tulevikuks ja aastaks 2040 mõni omavalitsus kaotab jätkuvalt 20-30% inimestest. Kui vaadata, kas tänapäeva omavalitsus-struktuur on jätkusuutlik, siis vastus on, et paraku ta seda ei ole. Me peame tõmbama kuskile joone vahele ja ütlema -mehed, 2017 sügis on tõepoolest see hetk, kus valitsus peab sekkuma!
Millised on vallavanematele plaanitavad garantiid?
Praegu on väga tõsiselt laual ettepanek, et neile vallavanematele ja volikogu esimeestele, kes kaotavad töö, makstakse ühe aasta palk. Täna on see määr kuus kuud. Eelkõige neile, kes on pikka aega olnud vallajuhid. Loodetavasti võtab see teatud pingeid maha. Aasta on selline päris hea määr. Nad on selle ära teeninud ja meie saame oma reformiga edasi minna. Praegu on meil selline ettepanek. Me ei räägi siin eripensionist või mingitest teistest hüvedest, vaid me räägime palgarahast. Milline on rahva suhtumine sellesse, et võiks nagu midagi teha?
Positiivne. Uuringute järgi 70% rahvastikust toetab haldusreformi läbiviimist ja ka vallajuhtide seas suhtutakse sellesse pigem positiivselt. Nad saavad aru küll, et seda kummi ei ole enam võimalik väga pikalt venitada.
Kas linnade staatuse allesjätmine on ka teema?
On küll teema. Meil on selliseid linnu, mis ei taha ümberkaudse omavalitsusega liituda, kuna nad kaotaksid oma linna staatuse. Me tahaksime tekitada sellise võimaluse, et kui ühinenud omavalitsuses pooled elanikud elavad linnas, siis see omavalitsus võib ka säilitada linna staatuse.
Kas eelistatakse võimalikult suurt omavalitsust või peaasi, et saaks lihtsalt 5000 piiri täis?
Ekspertide analüüside kohaselt on oluline üle saada sellest miinimumist. Tõenäoliselt maakonna kohta 3-4 omavalitsust on täitsa optimaalne. Võib-olla ka vähem nagu näiteks Saaremaal. Mulle see initsiatiiv meeldib, et Saaremaa idenditeet on nagu üks. Tänases plaanis ei hakka keegi ütlema, et te ei tohi teha Saaremaale ühte valda. Kui kohapealsed inimesed siin arvavad, et see on hea mõte, siis jumala pärast, andku aga minna.
Kas mõnele vallale võib olla liitumine ülekohtune? Kõigil ei lähe ju kehvasti, vaatamata sellele, et inimesi vallas on alla 5000.
Kogu reformi eesmärk on see, et elanike jaoks muutub midagi paremaks. Me ei tee seda reformi vallajuhtide pärast või mingi linnukese pärast kuskil koalitsioonilepingus. Kui kuskil kohapeal kõik objektiivsed põhjused näitavad, et haldusreformi ei ole vaja ja ühinemine on kahjulik, siis tuleb sellega arvestada.
Samas on mul väga raske objektiivsete põhjuste järgi panna kahtluse alla neid uuringuid, mis näitavad, kuidas alla 1000 elanikuga omavalitsused ei suuda oma ülesandeid tänapäeval enam täita. Võib-olla ongi kahekümne aastaga harjutud, et omavalitsuses on kättesaadavad mingi väike käputäis teenuseid. Elu on nii paika loksunud, aga me tahame ikkagi teha reformi, millega vaatame 20 aastat ettepoole.

Suvi lisab reformile hoogu

haldusreform | Avaldatud: 15. juuli 2015 | Kommenteerimine suletud

MÕNED PÄEVAD TAGASI tutvustasid siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna esindajad Sulev Valner, Ave Viks ja Madis Timpson Viljandimaa omavalitsusjuhtidele ja maavanemale praegu töös oleva haldusreformi ajakava ning põhimõtteid. Kohtumine oli mõeldud niinimetatud kaasava konsultatsioonina, et saada esmast tagasisidet seaduseelnõu ettevalmistamiseks.

Koalitsioonileppega käivitatud reformi eesmärgiks on luua omavalitsused, kes suudaksid pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ja täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Tutvustatud haldusreformi ajakava koosneb kolmest suuremast etapist.

Esimeses etapis töötatakse välja haldusreformi põhimõtted ja kriteeriumid, valmistatakse ette ja menetletakse eelnõu, et see juba 2016. aasta suvel riigikogus vastu võtta. Teiseks on ette nähtud omavalitsuste omaalgatuslike ühinemiste etapp koos kõigi vajalike protseduuridega nii, et uued omavalitsused saaks moodustada 2017. aasta kohalikel valimistel. Kolmandas etapis algatab vabariigi valitsus haldusterritoriaalse korralduse muutmise, mis tähendab, et juhul kui omavalitsused pole 2017. aasta novembriks ühinemisprotsessi ise läbi viinud, teeb seda nende eest vabariigi valitsus.

PRAEGU OLID LAUAL ühise arutelu teemadena kohalike omavalitsuste võimekuse hindamise uuendatud põhimõtted ja ülesanded, ühisasutuste loomise võimalused, rahastamismudelid, osavaldade õigused ning järelevalve küsimused. Viljandimaa omavalitsusjuhid mõtlesid aktiivselt kaasa ja esitasid oma tähelepanekuid. Muu hulgas tunti muret seniste vallakeskuste tähtsuse kadumise pärast omavalitsuste ühinemise järel ning uuriti täpsemalt, millistele kriteeriumidele loodavad omavalitsused peavad vastama, kuidas see mõjutab juba ühinenud omavalitsusi ja milliseid uudseid võimalusi kavandatakse osavaldadele.

Oluline praegu kavas olev muudatus maakondlikul organisatoorsel tasandil on arengu kavandamise üleviimine maavalitsuselt maakondlikule omavalitsusliidule. Seadustesse lisatakse kohalike omavalitsuste  ülesanded ettevõtluskeskkonna arendamise ja ühistranspordi korraldamise osas. Need kõik on positiivsed uuendused, sest kes teine peale omavalitsuse teaks oma elanike vajadusi paremini.

VILJANDIMAA omavalitsusjuhtide peamine eesmärk ongi igati hoida ja teenindada meie piirkonna elanikke. Praeguses julgeolekuolukorras ei tekita liigselt küsimusi ka asjaolu, miks on eriti tähtis edendada elu ääre- ja piirialadel.

Elanikkonna kahanemine ja vananemine esitab sellele omakorda suuri väljakutseid, sest oleme osa riigist, kes samal ajal nii linnastub kui ääremaastub. Meie hõredalt asustatud maal elab keskmiselt vaid 29 inimest ruutkilomeetri kohta ning meil pole teadmisi ja kogemusi, mida täpselt selle keerulise probleemiga ette võtta.

Minu hinnangul tuleks haldusterritoriaalse korralduse plaanid senisest veelgi selgemalt ühildada olemasoleva üleriigilise planeeringuga «Eesti 2030+», mis samuti on seadnud peamiseks arengueesmärgiks tagada elamisvõimalused Eesti igas asulas. Praegu saab just planeeringute kaudu kohalikul tasandil kokku leppida, kuidas suunata kasutada olev investeeringuraha ettevõtmistesse ja ettevõtlusesse, mis tagavad elanikkonna püsimise. Kohalik elujõulisus, investeeringud piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks, linnapiirkondade areng ja muu selline on märksõnad, mis vajavad ka uuenevat halduskorraldust arvestades kohapealseid tarku otsuseid ja asjalikku arutelu.

KINDEL VÕIB OLLA selles, et meie tugevus seisneb ühistes kokkulepetes, mis koondavad Viljandimaa arenguks tehtavaid olulisi samme eri valdkondades ning annaksid tervikuna hea aluse piirkonda puudutavate otsuste tegemiseks. Killustatus pärsib arengut.

Vähemalt üks avalik laiemat ringi kaasav üritus haldusreformi teemal on plaanis teha Viljandimaal ka sügisel, enne haldusreformi seaduse eelnõu lõplikku valmimist. Riigi tasandil käib töö nii valitsuskabinetis kui riigihalduse ministri Arto Aasa juhtimisel moodustatud kohaliku omavalitsuse reformi ekspertkomisjonis. Elanikkonna teavitamises ning ühinemishirmude maandamises lasub peamine roll meedial ja otsesuhtlusel omavalitsusega.

Minu hinnangul on meie valla- ja linnajuhid ning elanikkond mõistlikeks muudatusteks valmis. Muudatuste läbiviimise eelduseks ja põhiküsimuseks saab aga loodava seaduse võime tagada uuenevas olukorras kindlusetunne väiksemate keskuste inimestele.

LEMBIT KRUUSE Viljandimaa omavalitsuste liidu tegevjuht

Pooled maakonnad on haldusreformi esimeste konsultatsioonidega läbi käidud

haldusreform | Avaldatud: 15. juuli 2015 | Kommenteerimine suletud

Siseministeeriumi esindajad Ave Viks ja Sulev Valner kohtusid juuli esimeses pooles Ida- ja Lääne-Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa, Võrumaa, Põlvamaa, Raplamaa ja Harjumaa maavanemate juures piirkonna esindajatega, et tutvustada kavandatava haldusreformi kava seni kokkulepitud pidepunkte ja kuulata ära esmase kohapealse tagasiside ja ettepanekud. Kohtumistel osales kokku sadakond inimest maavalitsuste ja omavalitsusliitude poolt, kokku oli esindatud 59 eri omavalitsust. Seega enam kui veerand Eesti omavalitsusjuhtidest on juba saanud sel neid otseselt puudutaval teemal otseallikast infot ja ka oma mõtteid avaldada.

Valik kohtumistel kõlanud erinevaid küsimusi ja ettepanekuid:

Miks on ühinemistoetusel ülempiir?

Kas võiks KOV juhtide lahkumishüvitisi diferentseerida mitte ainult üle ja alla aasta ametis olemise, vaid ka näiteks suurem hüvitis neile, kes on olnud KOV juhiks vähemalt 10 aastat?

Kas on ikka mõtet toetada sama suure ühinemistoetusega ka neid ühinemisi, mille tulemusena tekib suhteliselt väike ja ilmselt tulevastele kriteeriumitele mittevastav KOV? Mis saab, kui vabatahtlik ühinemine annab ebamõistliku tulemuse?

Millised saavad olema teiste KOV töötajate sotsiaalsed garantiid, nende lahkumishüvitised ühinemiste järel lisaks vallavanematele? Tuleks selge sõnaga lubada kasutada ühinemistoetust ka ametnike, mitte ainult juhtide lahkumishüvitisteks ühinemise järel.

Kas on kavas muuta tasandusfondi põhimõtteid, mis korjavad omavalitsuse pingutusega teenitud lisatulu teistpidi tagasi ja võtavad ära enamiku KOVide motivatsiooni kohapeal maksutulu juurde saada?

Kuidas välistada, et tulevast ühinemist ette teadvad KOVid ei hakkaks oma lubatud vaba laenukoormust täis laenama, et veel enne ühinemist teha asju, mida võib-olla koos ei tehtaks?

Kuidas lahendada valitsuse algatatud ühinemiste puhul, kui ühinejatel on väga erinev laenukoormus?

Kas reformiks (ühinemistoetusteks) vajalik raha on ikka olemas?

Miks ei võiks hindamise kriteerium olla ka investeerimisvõimekus?

Kuidas võib realiseeruda töökohtade arvestamine KOV tulude kujunemisel?

Kas maakonna piiri ületava ühinemise puhul on suuremaid takistusi kui maakonna-sisese ühinemise puhul?

Millisena nähakse maakondlike omavalitsusliitude tulevast rolli, eriti siis, kui maakonda jääb vaid paar omavalitsust? Kas võiks olla reegel, et KOV ei saa omavalitsusliidust välja astuda?

Mis saab maakondadest? Kas peab ikka olema tulevikus 15 maakonda, võiks olla ka näiteks 6.

Osavalla kohta peaks seaduses olema palju kindlam regulatsioon, ei saa jätta seda ainult KOV enda otsustada. Kuidas üks osavald hakkab välja nägema?

Tallinna linnaosad ei ole osavaldade kujundamiseks hea analoog, kuna on palju suuremad, peaks linnaosa ja osavalda eraldi kirjeldama.

Osavald omab mõtet ainult siis, kui temaga on seotud eelarve, mida saab seal otsustada

Kas uue KOVi volikogu valimisel reeglina üks või mitu valimisringkonda? Kuidas maandada hirmu, et suurem osapool hakkab volikogus väiksemate üle liialt domineerima?

Ühinemisleping peaks omama suuremat, seaduse jõudu, et vähemalt teatud punktid seal ei oleks muudetavad. Vaja tugevamat järelevalvet ühinemislepingute osas.

Kas maksab üldse hakata praegu ise ühinema, kui äkki ei mahu ühinemise järel kriteeriumite alla?

Kui kolm liituvad ja täidavad kriteeriumid, saavutavad piisava suuruse, aga neljandat kõrval kampa ei võeta, siis mis alusel valitsus neile selle neljanda jõuga külge paneb? Miks karistatakse juba liitunuid veel kellegi juurdeliitmisega, keda nad ei taha? Kas piisavas mahus omavahel ühinemine võiks välistada tulevase veel kellegagi liitmise?

Kuidas see protsess täpselt käima hakkab?

Kas kavandatav on ikka kooskõlas põhiseadusega?

Mis siis saab, kui volikogu ütleb valitsuse algatatud ühinemisele ei? Kas siis valitsus teeb ka ikkagi otsuse teistpidi?

Mis motiiv on neil, kelle külge „valgeid laike“ liidetakse, kui valitsuse algatatud ühinemisega ühinemistoetust ei kaasne?

Kas võiks olla igakordne liitumise lisapakett, näiteks mingi vajaliku teelõigu asfalteerimine, et uue valla eri keskuste vahel oleks parem liikumisvõimalus vms kohapeal vajalikuks peetava asja ärategemine seoses ühinemisega riigi poolt?

Vaja on töötavat regulatsiooni külade üleminekuks teise valda.

Kuidas arvestatakse hindamisel juba toimivaid koostöös tagatud pädevusi seal, kus see koostöö on reaalselt olemas?

Inimeste arv KOVis paneb asja paika, hindamisega võime ainult aega raisata, ega keegi hakka ennast ise enesehindamisel kehvaks hindama

Elanike arvu reformi alusena kardetakse, aga võib-olla on see parem, kui hakata leiutama igasugu kaudseid viise sama tulemuseni jõudmiseks. Kriteeriumid võiks olla võimalikult lihtsad, tuginedes eelkõige elanike arvule.

Kuidas kajastada kriteeriumites valla elukeskkonna asju?

Enesehindamine on kõigile kasulik, annab objektiivse ülevaate, mis seisus ollakse

Kas enesehindamine puudutab kõiki või peaks mingist piirist suuremad sellest vabaks jätma?

Enesehindamise üks komponent võiks olla elanike rahulolu küsitlus konkreetsete küsimustega.

Kas seadusesse tulevad sisse ametnike pädevusnõuded? Ettepanek mitte üle tähtsustada ametnikele seatavaid formaalseid nõudeid, kuna on väga tublisid ametnikke, kellel pole erialast haridust, sageli töötab ilma erihariduseta inimene väga hästi.

Volikogu komisjonide komplekteerimine on ka üks tähtis näitaja.

Üldisemad mured

Hirm, et väikesed keskused kaotavad endise tähenduse ja rolli, kui ei ole enam vallakeskus: mida selle vastu teha? Mis jääb endisesse vallakeskusesse alles?

Peab hindama ka seda, kui suur on reformi tulemusel eraisiku kanda jääv kulu ja kuidas seda leevendada. Paljude reformide puhul on läinud teenuseni jõudmine inimestele kallimaks ja aeganõudvamaks (koolid, arstiabi jne). Oluline on selles osas ühistranspordi arendamine.

Ühinenud suure pindalaga vallas on näiteks õpilastransport väga kulukas (Suure-Jaani näide).

Ühinemise järel kaob inimestel senine turvatunne (KOV suhtes), sellele tuleb ka tähelepanu pöörata.

Kas on vaagitud reformi mõju riigikaitse seisukohast, eriti piiriäärsetel aladel?

Lisaks ühinemisele peab olema paigas ka lahutamise kord, kui seda peaks kunagi vaja olema, omavalitsuste jagunemise täpne mehhanism.

Enne peab olema teada tulevikuvisioon, siis kriteeriumid, mitte vastupidi.

Mille järgi näiteks viie aasta pärast otsustame, kas reform on õnnestunud: mis on tulemuskriteeriumid?

Reformi aluseks tuleb võtta, mida inimesel, elanikul on vaja.

Milline on haldusreformi suhe riigireformiga? Miks riik ei ole solidaarne, kui ootab valdadelt ühinemisi, aga ise sedasama ei tee? Tuleb teha riigireformiga koos, mitte enne seda.

Sihtasutuste seadus tuleb üle vaadata, et ei tekiks probleeme õigusjärglusega ühinemiste järel.

Vajalik on elanike arvamuse väljaselgitamise täpne reglement.

Vajalik on linnade nagu Paide, Viljandi nime säilimise võimalus ühinemise järel, millegipärast on müstiliselt oluline teema.

Ida-Virumaa vajab erikohtlemist: a) Alutaguse väga hõre piirkond b) suured venekeelsed linnad kõrvuti väiksemate eestikeelsete valdadega.

Sõnum peab käima ees, et piirkondadest hoolitakse, et reformi eesmärk ei ole asju tsentraliseerida.

Tuleks ära hoida seda, et tugevamad keskused väldivad ühinemist tagamaaga ja nii ei jää tagamaal muud üle kui ühineda vaid omavahel, ehkki see piirkonnas loogilist tervikut ei tekita.

Vaja on ka Tallinna linnapiirkonna regulatsiooni. Harkut ja Õismäed või Piritat ja Viimsit oleks loogiline vaadata koos.

Suured KOVid võivad saada eurorahast vähem kätte kui mitu väikest eraldi. Palju asju jagatakse toetusprogrammides nii, et iga taotlev KOV saab maksimaalselt ühe projekti esitada.

Algasid haldusreformi konsultatsioonid maakondades

haldusreform | Avaldatud: 5. juuli 2015 | Kommenteerimine suletud

Juuli esimeses pooles toimuvad Siseministeeriumis haldusreformi ettevalmistamisega tegelevate töötajate kohtumised Lääne- ja Ida-Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa, Võrumaa, Põlvamaa, Raplamaa ja Harjumaa maavanemate juures maavalitsuste ja omavalitsuste esindajatega. Kohtumised on mõeldud kaasava konsultatsioonina, et saada piirkondadest esmast tagasisidet seni kujunenud otsustele ja sisendit edasiseks tööks haldusreformi kriteeriumite kokkuleppimisel ja seaduse eelnõu tegemiseks sügisel.

Esimesed kohtumised toimusid 3.juulil Rakveres ja Jõhvis. 6.juulil on kavas kohtumised Paides ja Viljandis, 7.juulil Võrus ja Põlvas ning 9.juulil Rapla ja Harju maavalitsustes.

Valitsuskabinet andis heakskiidu haldusreformi ajakavale ja ühinemistoetuste kahekordistamisele

haldusreform | Avaldatud: 2. juuli 2015 | Kommenteerimine suletud

Valitsuskabinet otsustas tänasel kabinetinõupidamisel kiita heaks haldusreformi esialgne ajakava ja ühinemistoetuste ning KOV juhtide lahkumishüvituste suurendamine ühinemiste korral.

Samuti tegi kabinet ministritele ülesandeks esitada riigihalduse ministrile Arto Aasale hiljemalt 10.08.2015 ülevaade, kuidas KOVidele suunatud järgmise perioodi struktuurivahendite kasutamine ja muu riiklik poliitika kohalike investeeringute suunamisel (nt koolivõrgu korrastamine, esmatasandi tervisekeskuste võrgustiku kujundamine jne) aitavad kaasa haldusreformi ettevalmistamisele ja läbiviimisele.

Haldusreformi läbiviimise ajakavas on 3 põhilist etappi:

1) haldusreformi põhimõtete ja kriteeriumite väljatöötamine, eelnõu ettevalmistamine ja menetlemine kuni 1.07.2016, mil vastavalt kehtivale koalitsioonilepingule peab haldusreformi seadus jõustuma.

2) KOV omaalgatuslike ühinemiste etapp kuni korraliste kohalike valimisteni 15.10.2017. Eeldatavalt toimub selleks ajaks valdav osa vajalikest ühinemistest omavalitsuste endi algatusel, avaldas minister Arto Aas  valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil lootust.

3) Vabariigi Valitsuse poolt haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine, kui see on vajalik. KOV-ide erakorralised valimised VV algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmise jõustumiseks 1.08.2018

Ühinemistoetuste suurendamine

  • Ühinemistoetuse tõstmiseks muudetakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadust, millega tõstetakse toetus ühineva valla elaniku kohta kahekordseks (50 eurolt 100 eurole), tõstes samaaegselt alampiiri 300 000 euroni ja ülempiiri 800 000 euroni iga ühineva omavalitsuse kohta.
  • Seadusemuudatus menetletakse haldusreformi seadusest eraldiseisvalt, jõustub kavandatavalt juba 2015. aasta lõpus ning rakendub kuni 2017. aastani omaalgatuslike ühinemiste korral.
  • Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmisel see ühinemistoetus ei kohaldu (kuna tegemist on KOV omaalgatuslike ühinemiste soodustamise toetusega). Kui ühinetakse valitsuse algatusel, siis kompenseeritakse ühinejatele vaid otsesed ühinemisega kaasnevad kulud.
  • Lisaks ühinemistoetuste suurendamisele suurendatakse ka ühinemiste tõttu ametist lahkuvate KOV juhtide sotsiaalseid garantiisid, suurendades lahkumishüvitise määra enam kui aasta ametis olnud KOV juhtidele (linnapead, vallavanemad ning volikogude esimehed) seniselt 6 kuu töötasult 12 kuu töötasule ning alla aasta ametis olnud KOV juhtidele 6 kuule. Hüvitis makstakse KOV eelarvesse laekuvast ühinemistoetusest.
  • Loe ka valitsuse pressiteadet: https://valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-kohaliku-omavalitsuse-reformi-ajakava-ja-uhinemistoetuste-suurendamise
  • Vaata valitsuse istungi järgset pressikonverentsi, kus peaminister ja ministrid käsitlevad ka haldusreformi teemat: https://valitsus.ee/et/pressikonverentsi-salvestus

Nõunik Madis Timpson: mõistlikum on ise liituda

haldusreform | Avaldatud: 24. juuni 2015 | Kommenteerimine suletud

Intervjuu ajalehes Sakala

Juuni keskel kirjutasid ajalehed, et valitsus toetab võimalikult kiiret haldusreformi ja teeb kõik, et sellega saaks pihta hakata enne suvepuhkusi. Tõsi, see oli aastal 2001. Peaminister oli siis Mart Laar ja ühinemisvankrit vedassiseministrina viljandlane Tarmo Loodus. Sellest möödunud 14 aasta jooksul ei ole aga eriti kuhugi jõutud.

Nüüd on haldusreformi teema taas aktuaalne. Riigihalduse minister Arto Aas loodab suurt omavalitsuste ühinemise lainet kahe aasta pärast. Liitujatele on plaanis maksta topeltpreemiat. Ministri õigusnõunik, samuti Viljandist pärit Madis Timpson on see, kes astus koos Arto Aasaga haldusreformi tuuleveskitega lahingusse.

Madis Timpson, haldusreform on Eestis üks enam räägitud ja, julgen ka öelda, enamikule inimestele üks igavamaid teemasid. Selle vajalikkuses ei kahtle keegi, samas tegudeni jõutud pole. Kust ja kuidas selline vastuolu tekib?

Ma ei usu, et see teema just igav on. Kohtume praegu selles asjus paljude inimeste ja organisatsioonidega. Kõik ütlevad, et haldusreform on vajalik ja tehke see ükskord juba ära. Nägemusi haldusreformist on samuti mitu.

Kui vaadata Eesti elu, elanike rännet ja ääremaastumise probleemi, siis olgem ausad: elanikkond väheneb, vananeb ja linnastub. Rahva liikumine keskuse ja tagamaa vahel tiheneb järjest. Euroopas räägitakse tegelikult aina enam linnastunud piirkondadest. Inimesed muutuvad järjest mobiilsemaks. Kolmkümmend aastat tagasi keegi isegi ei mõelnud sellele, et ta hakkab iga päev seitsmekümne kilomeetri kaugusel keskuses tööl käima. Nüüd on see täiesti igapäevane.

Reformiteemalisi kaarte peaks olema juba mitu kabinetti täis. Aga kas on ka konkreetseid analüüse?

Oleme koos Arto Aasaga kokku kutsunud eksperte ja teadlasi. See on olnud teadlik valik ja plaan on tugineda eri uuringutele. Uuringuid on teinud nii Praxis kui Tartu ülikool, loomulikult ka teadlased. Nende töödest tuleb välja, et minimaalne mõistlik omavalitsus on 4500–5000 inimese suurune.

Üks haldusreformi mõtteid on ka selles, et püüda bürokraatiat ja ebaefektiivseid kulusid kokku tõmmata. Kuid kas liitmine vähendab neid?  

Arvan, et esialgu võib-olla ei vähendagi, kuid pikas perspektiivis on see kindlasti kasulik. Võit peaks tulema sellest, et kui väiksemad liita, saaksid inimesed endale kvaliteetsemaid teenuseid. Ühinenud omavalitsuses vähenevad tugiteenuste, nagu näiteks linna- ja vallasekretäri, raamatupidaja ja sekretäri arvelt, üldised valitsemiskulud, seeläbi on võimalik panustada elanikele mõeldud teenuste korraldamisse, näiteks sotsiaaltöösse, haridusse ja keskkonda.

Kui küsitakse konkreetsete kuupäevade kohta, läheb jutt tavaliselt ebamääraseks. Arto Aas ütles hiljuti, et loodab aktiivset omavalitsuste ühinemiste lainet 2017. aasta sügisel. See on päris julge avaldus.

Juuni lõpul esitleme valitsuskabinetile oma ajakava. Kui kabinet selle kinnitab, hakkame eelnõud kirjutama. Sügisel on plaanis saata see suurele kooskõlastusringile ja valitsusse järgmise aasta algul. Siis jääb riigikogule parajalt aega tegelda selle menetlemisega ja loodetavasti järgmise aasta jaanipäevaks võetakse see ka vastu. Esimene etapp võiks olla omaalgatuslik liitumine kuni 2017. aasta kohalike valimisteni. Pärast seda hakkab ühinemine olema juba valitsuse algatusel. See on siis arvatavasti 2018. aasta sügisel. Siis enam rahalist preemiat sellises mahus kaasa ei tule. Pigem vastupidi.

Kuidas läbi viia reformi, kui vallad vabatahtlikult ühineda ei taha? Ega vabatahtlikke väga palju ole.

Nii ka päris ei saa öelda. Saaremaal peetakse praegu näiteks tõsiseid ühinemisplaane, sama kehtib ka Kagu-Eestis. Päris palju on neid omavalitsusi, kes peavad läbirääkimisi, ja usun, et suurusjärk on rohkem kui paarkümmend omavalitsust. Kui väike omavalitsus ei suuda teenuseid tagada, ei jää midagi üle. Valitsus paneb seaduse alusel ta kellegagi kokku. Ma ei tahaks siin kasutada sõna «sunniviisiliselt».

Kardan, et praegu haarab nii mõnigi omavalitsusjuht kahe käega südame järele, kui neid viimaseid lauseid lugema juhtub.

Omavalitsuse ülesanne on pakkuda ka riigivõimule tasakaalu. Milliseid paremaid teenuseid ja tasakaalu aga 600 elanikuga vald suudab riigile pakkuda? Kui oled tõesti oma kogukonna eest väljas, leiad, et mõistlikum on liituda.

Tundub, et seda teemat ei saa lõputult edasi lükata, mingi lahendus peaks varsti ikkagi tulema.

Oleme käinud palju ringi ja omavalitsusjuhtidega kohtunud, kusagil pole mitte keegi vastupidist väitnud. Valmisolek on olemas. Öeldakse, et tehke see juba ükskord ära.

Viljandi linn näiteks ütles Viljandi valla liitumisettepanekule ära.

Kui kandideerisin sel kevadel riigikokku, kohtusin päris paljude inimestega. Probleem on eelkõige emotsionaalne: paljudele on see võõrastav, et Viljandist saaks vallasisene linn, seaduse järgi aga just nii see praegu läheks. Me ei saa oma ajalugu prügikasti visata. Kujutage ette loosungit «Viljandi – hansalinn aastast 1283, vallasisene linn aastast 2017».

Sestap on meil plaanis valmis kirjutada ja riigikogu poole teele saata eelnõu, mille järgi jääks Viljandi ikka Viljandiks. Isiklikult arvan, et valla ja linna ühinemine on pikemas perspektiivis õige samm, aga kindlasti peab siin saama määravaks inimeste arvamus. Meil on päris palju ühisosa. Mina näeksin Viljandimaal kolme omavalitsust. Kohalikku identiteeti ei saa jalge alla tallata. Kui niimoodi mõtlema hakata, võiks majanduslikus mõttes terve Eesti ainult üks omavalitsus olla.

Millise präänikuga riik liitujaid meelitada plaanib?

Plaanime ühinemistoetusi suurendada kaks korda, see eelnõu läheb ka sügisel riigikogu poole arvatavasti teele. See peaks motiveerima küll, kuigi minu soovitus on pigem selline, et ühineda paljalt raha pärast ei peaks olema ainus eesmärk. Ühinema peaks ikka sellepärast, et paremini oma inimesi teenida. Samuti plaanime mitmesuguste toetusskeemide puhul anda eelise ühinenud omavalitsustele.