Haldusreformi valitsuskomisjon arutas reformi rakendamise ajakava ja liitumistoetuste suurendamist

haldusreform | Avaldatud: 12. juuni 2015 | Kommenteerimine suletud

Täna kogunes Stenbocki majas esimest korda haldusreformi valitsuskomisjon, kus arutati kohalike omavalitsuste reformi ajakava ja liitumistoetuste suurendamist. Vabariigi valitsus arutab reformi detaile 30. juuni kabinetinõupidamisel.

„Kohalike omavalitsuste reformi ettevalmistus on jõudnud sinnamaale, et tuleb langetada esimesi põhimõttelisi valikuid ja selleks, et reform oleks hästi läbi mõeldud, oleme kaasanud eksperte,“ ütles peaminister Rõivas.

Riigihalduse minister Arto Aas ütles, et kohaliku omavalitsuse reformi eesmärk on muuta omavalitsused tugevamaks ja tagada parem elukvaliteet. „Reform aitab tõsta maapiirkondade konkurentsivõimet,“ lisas Aas ja nentis, et kuigi ajakava on ambitsioonikas, toetab seda teadmine, et reform on oluline samm õiges suunas.

Peaminister Rõivase sõnul on reformi eesmärk omavalitsused, mille suutlikkus kohalikku elu edendada on suurem pärast ühinemist. „Tahame, et meil oleks omavalitsused kus inimestel on hea elada,” ütles peaminister ja lisas, et võimekas omavalitsus pakub heal tasemel avalikke teenuseid ning on juhitud asjatundlikult ja arvestavalt.

Kohaliku omavalitsuse reformi läbiviimiseks võetakse hiljemalt 1. juuliks 2016 vastu haldusreformi seadus. Seaduse jõustumise järel viiakse läbi omavalitsuste vastavuse hindamine objektiivsete ja üheselt tõlgendatavate kriteeriumide põhjal. Kriteeriumitele mittevastavad omavalitsused peavad ühinema seaduses toodud tähtajaks. Kui ühinemine ei ole läbi viidud ühe aasta jooksul pärast hindamist, viib ühendamise läbi valitsus.

Kohaliku halduse reformi ettevalmistamiseks valitsuskomisjoni loomise kiitis valitsus heaks 14.05.2015. a istungil. Valitsuskomisjoni esimees on peaminister. Komisjoni liikmeteks on peaminister ja komisjoni liikmeteks on riigihalduse minister (komisjoni aseesimees), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja, Eesti Linnade Liidu esindaja, Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, peaministri nõunik, rahandusminister, Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esindaja, Riigikogu maaelukomisjoni esindaja, Riigikogu põhiseaduskomisjoni kaks esindajat, siseminister, tervise- ja tööminister, Vabariigi Presidendi Kantselei esindaja.

Koosolekul aruteluks olnud küsimused on osa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist.

Fotod kohtumiselt:

https://valitsus.ee/et/galeriid/haldusreformi-valitsuskomisjoni-esimene-koosolek-12062015

Kohaliku omavalitsuse reformi valitsuskomisjon peab täna esimese koosoleku

haldusreform | Avaldatud: 12. juuni 2015 | Kommenteerimine suletud

Täna koguneb esimest korda kohaliku omavalitsuse reformi ehk haldusreformi valitsuskomisjon peaministri juhtimisel. Üheks esimeseks oluliseks teemaks on haldusreformi rakendamise ajakava ja ühinemistoetuste suurendamine.

Valitsuskomisjoni esimeheks on peaminister Taavi Rõivas ja aseesimeheks haldusreformi elluviimise eest sisuliselt vastutav riigihalduse minister Arto Aas. Komisjoni liikmeteks on veel justiitsminister, tervise- ja tööminister, siseminister, haridus- ja teadusminister, riigikogu põhiseaduskomisjoni ja riigikogu maaelukomisjoni esindajad, Vabariigi Presidendi kantselei esindaja, peaministri nõunik, aga ka omavalitsusliitude esindajatest Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajad ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja.

Valitsusliidu tegevuskavas on eesmärgiks haldusreformi seaduse ja teiste reformi teostamiseks vajalike seaduste jõustumine 1. juuliks 2016.

Peaminister on valmis tulevaseks kriitikaks sündiva haldusreformi kava kohta

haldusreform | Avaldatud: 12. juuni 2015 | Kommenteerimine suletud

Peaminster Taavi Rõivas intervjuus Postimehele 11.06:

Kindlasti hakatakse kritiseerima ka haldusreformi kava. Et miks seda ei ole vaja teha või et valitsuse plaanitu on vale. Aga kindlasti ei plaani me olla valitsus, kes istub käed rüpes ja hoiab end kriitika eest peidus .

Kui me teame, et ajame õigeid asju, asju, mis on Eesti jaoks pikas vaates olulised, siis peab olema ka valmisolek lühikeses plaanis kriitikat taluda. See kõik on pikema visiooni nimel. Ja ma olen täiesti kindel, et kui mina kunagi peaministrina lõpetan, siis ma saan öelda, et ma tegin kõik selleks, et Eesti on parem koht, kui ta oli siis, kui ma alustasin.

Arto Aas tutvustas EMOLi Maapäeval reformiplaane

haldusreform | Avaldatud: 6. juuni 2015 | Kommenteerimine suletud

Loodame aktiivset omavalitsuste ühinemiste lainet 2017 sügisel, ütles riigihalduse minister Arto Aas Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) üldkogul ehk Maapäeval Moostes. Tema sõnul peaks sellele kaasa aitama peagi kahekordistuv ühinemistoetuse alammäär, aga ka teadmine, et valitsus on valmis pärast 2017 kohalikke valimisi ise algatama liitumisi, korraldades vajadusel erakorralised kohalike volikogude valimised aastal 2018. Kui valitsus hakkab liitma, siis preemiat selle eest ei maksta, andis Arto Aas mõista, et kasulikum on valdadel ise vajadusel ühinemist algatada, mitte jääda ootama valitsuse poolset suunamist.

Ministri sõnul on eesmärgiks võimekamad omavalitsused ja läbi nende maapiirkondade konkurentsivõime kasv.

Jaan Manitski ootab haldusreformi ettevõtmist

haldusreform | Avaldatud: 4. juuni 2015 | Kommenteerimine suletud

Jaan Manitski intervjuus Maalehes:

Me areneme ka praegu kiiremini kui suurem osa Euroopast. Kuid võiks muidugi kiiremini. Ma arvan, et ka ametnikud ja poliitikud annavad endale sellest aru ja mõned olulised asjad võetakse lõpuks ette.

Mis asjad tuleks ette võtta?

Näiteks haldusreform. Praegune olukord on absurdne. Tuleks välja mõelda, mitme tasemega meie riigihaldus võiks olla. Praegu tundub, et tasemeid on natuke liiga palju.

Järva Teataja: Vähem juttu, rohkem tegusid!

haldusreform | Avaldatud: 4. juuni 2015 | Kommenteerimine suletud

Kui lapata viimase kümmekonna aasta Järva Teatajaid, on neis kõige sagedamini kirjutatud haldusreformist. Täpsemalt oleme kirjutanud sellest kindlasti rohkem kui sada artiklit.

Plaane on olnud erinevaid. Alustades sellest, et liita kõik Järvamaa omavalitsused üheks vallaks, kuni selleni, et kunagi soovis Imavere vald ühineda Tallinna linnaga.

Selle aja jooksul on poliitikud pidanud sadu tunde koosolekuid. Kui ühinemiste eestvedajaks olid maavanemad, oli sellega tööd nii palju, et maavanematele maksti segi lisatasu. Töö tulemus oli seevastu kahjuks ümmargune null. Sõnadest kaugemale on selle ajaga jõudnud üksnes Türi vald.

Esmaspäeval istus kümme omavalitsusjuhti Paide raekojas ei tea mitmendat korda ja arutas, kas tasub leivad ühte kappi panna või mitte. Ja otsustati, et järgmine kord kogunevad nad sügisel. Kiiret ei paista vallajuhtidel olevat.

Pärast koosolekut jäi nii mõnigi neist ühinemise suhtes kahtlevaks, kuid sellest hoolimata nõustusid vaikses tempos edasi minema.

Kui sellel ettevõtmisel pole juhtide meelest mõtet, milleks siis koosolekutel istumise peale aega raisata? Järva Teatajat paneb imestama, et sellal kui maailm areneb kiiresti, tundub, nagu oleksime omavalitsuste puhul endiselt ajas, kus peamine liiklusvahend on hobune.

Samal ajal kui eraettevõtlus on teinud läbi suured muutused, et ajaga kaasas käia, tõhustuda ja pakkuda klientidele paremat teenust, kostab omavalitsuste poolelt enamasti kriitikat, et riik võiks rohkem raha anda.

Järva Teataja nõustub, et omavalitsused peaksid Eestis olema praegusest palju tugevamad, kuid riik peaks käituma tuntud ütluse «Ära kingi vaesele kala, vaid anna talle õng» järgi.

Haldusreformi ekspertkomisjon pidas esimese koosoleku

haldusreform | Avaldatud: 1. juuni 2015 | Kommenteerimine suletud

Reedel kohtus siseministeeriumis kohaliku halduse reformi ekspertkomisjon, kes toetas üksmeelselt reformi vajalikkust.

„Ma usun, et haldusreformi eesmärgis oleme me ühel nõul – sihiks on võimekad omavalitsused, mis pakuvad heal tasemel avalikke teenuseid ja on asjatundlikult juhitud,“ märkis riigihalduse minister Arto Aas. „Otsused, kuidas me tugevate omavalitsusteni jõuame, on meil jätkuvalt arutlusel. Parima lahenduseni jõudmiseks pean väga oluliseks kaasata oma ala eksperte ja võtta aluseks teaduslikke uuringuid,“ lisas minister.

Tema sõnul on kohaliku halduse reform üks osa laiemast riigivalitsemise reformist, kus tuleb selgelt kaaluda kogu riigi toimimist erinevatel tasanditel.

Ekspertkomisjoni liikmed andsid tagasisidet esialgsele ajakavale ja koos arutati küsimusi, millega reformi ettevalmistamisel arvestada: kuidas tagada kohalik demokraatia, hoida kohalikku identiteeti ja milliseid teenuseid oodata omavalitsuselt hariduse, sotsiaalteenuste ja ühistranspordi valdkonnas. Samuti on piirkondade konkurentsivõime tõstmiseks vajalik arendada ettevõtluskeskkonda. Komisjon kohtub taas juunis.

Ekspertkomisjon annab nõu kohaliku omavalitsuse reformi ettevalmistamiseks ja vastava seaduseelnõu koostamiseks. Komisjoni liikmeteks on pikaaegselt kohaliku omavalitsuse juhtimise teemades tegutsenud ning valdkonda analüüsinud eksperdid ja omavalitsusliitude esindajad.

Komisjoni kuuluvad Jüri Võigemast (Eesti Linnade Liit), Märt Moll (Eesti Maaomavalitsuste Liit), Külli Taro (Eesti Koostöö Kogu), Rivo Noorkõiv (OÜ Geomedia), Veiko Sepp (Tartu Ülikool RAKE), Georg Sootla (Tallinna Ülikool), Mikk Lõhmus (Tallinna Tehnikaülikool, Lääne-Nigula Vallavalitsus), Rein Ahas (Tartu Ülikool), Airi Mikli (Riigikontroll), Mihkel Juhkami (Rakvere linnapea, Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit), Neeme Suur (Riigikogu XII koosseisu liige), Rait Maruste (Riigikogu XII koosseisu liige), Katrin Pihor (Praxis), Margus Sarapuu (Riigikantselei), Kalle Küttis (Haridus- ja Teadusministeerium), Sulev Liivik (Rahandusministeerium), Kaia Sarnet ja Väino Tõemets (Siseministeerium).

Haldusreformi ettevalmistamiseks loodi ekspertkomisjoni

haldusreform | Avaldatud: 26. mai 2015 | Kommenteerimine suletud

Riigihalduse minister Arto Aas moodustas ekspertkomisjoni, kes hakkab nõu andma kohaliku omavalitsuse reformi ettevalmistamiseks ja vastava seaduseelnõu koostamiseks. Komisjon koguneb esimest korda juba reedel, 29. mail.

„Komisjoni liikmeteks on pikaaegselt kohaliku omavalitsuse juhtimise teemades tegutsenud ning valdkonda analüüsinud eksperdid ja omavalitsusliitude esindajad. Mul on hea meel, et kutsutud olid valmis riigi jaoks nii olulise reformi ettevalmistamises osalema ja parimaid kogemusi jagama,“ sõnas riigihalduse minister Arto Aas.

Komisjoni ülesandeks on esitada valitsuskomisjonile ettepanekuid, soovitusi ja hinnanguid kohaliku omavalitsuse reformi ettevalmistamiseks ning reformi seaduse eelnõu ja teiste vajalike seadusemuudatuste koostamiseks. Ekspertkomisjoni juhib riigihalduse minister.

14. mail otsustas valitsus moodustada valitsuskomisjoni, kes esitab kohaliku omavalitsuse reformi seaduse eelnõu ja teiste vajalike seadusemuudatuste kohta ettepanekud valitsusele, kuulates eelnevalt ära valdkonna eest vastutavate siseministeeriumi ja rahandusministeeriumi poolt ettevalmistatu koos ekspertide komisjoni ettepanekutega. Valitsuskomisjoni esimees on peaminister ja sinna kuulub veel mitu ministrit.

Kohaliku omavalitsuse reformi eesmärk on tugevad omavalitsused, mis suudavad kohalikku elu terviklikult arendada ja kus inimestele on tagatud heal tasemel ja kättesaadavad avalikud teenused. Reformi läbiviimiseks võetakse hiljemalt 1. juuliks 2016 vastu haldusreformi seadus. Seaduse jõustumise järel viiakse läbi omavalitsuste vastavuse hindamine objektiivsete ja üheselt tõlgendatavate kriteeriumide põhjal. Kriteeriumitele mittevastavad omavalitsused peavad ühinema seaduses toodud tähtajaks. Kui ühinemine ei ole läbi viidud ühe aasta jooksul pärast hindamist, viib ühendamise läbi valitsus.

Pärnu Postimees: Lavassaare on ühinenud valla edunäide

haldusreform | Avaldatud: 26. mai 2015 | Kommenteerimine suletud

Pärnu Postimees: Lavassaare, paistab, on viimaste aastate jooksul päris eduliseks kandiks kasvanud, sest peale Pärnumaa tantsupeo toimus seal järjekordne võimas vanavaralaat ühes niisama võimsa või võimsamagi pasunakooride ülevaatusega. Lavassaare liitus mõni aeg tagasi Audru vallaga ja nüüd võib selle abil haldusreformile aiva hagu anda. Ühe nõrga valla kadumisest võrsus uuem ja suurem vald, midagi ei jää tegemata, vastupidi, üheskoos saab palju enam tehtud.

Taavi Rõivas: haldusreformi on vaja, et aidata omavalitsustel paremaid teenuseid pakkuda

haldusreform | Avaldatud: 26. mai 2015 | Kommenteerimine suletud

Peaministri ja erakonna esimehe kõnest Reformierakonna üldkogul 24.05:

Targalt planeerides ei ole võimatu ka paarkümmend aastat tulutult proovitud haldusreformi päriselt ära tegemine. Mitte selleks, et kaart ümber joonistada või excelis omavalitsuste arvu tähistavat numbrit väiksemaks saada vaid selleks, et aidata omavalitsustel üle Eesti paremaid avalikke teenuseid pakkuda. Liberaalid usuvad võrdsetesse võimalustesse ning tugevamad omavalitsused aitavad tagada selle, et õpilase anne leitakse haridussüsteemis üles sõltumata sellest, millises Eesti otsas kool asub ning et iseseisvat toimetulekut võimaldavad sotsiaalteenused on kättesaadavad üle kogu riigi.

Mis te arvate, kas see reform saab olema lihtne ja kriitikavaba? Muidugi mitte. Kui me otsiks lihtsat ja kriitikavaba elu, siis küllap oleksime valinud teise elukutse kui poliitiku oma.