Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev andis Jõgeva vallavolikogu liikmetele ülevaate uue valitsuse kokkutulemise järel taas päevakorda tõusnud haldusreformi hetkeseisust. Maavanema sõnul on tõenäoline, et maakonda jääb reformi järel kolm omavalitsust.
Hiljuti Jõgeva linnaga ühinemisläbirääkimised lõpetanud vallavolikogu liikmed aga ei näe mõtet omavalitsuste liitmisel lihtsalt liitmise pärast, vaid ootavad põhjalikumat riigireformi, mis omavalitsuste rolli suurendaks.
Maavanema sõnul on uus valitsuskoalitsioon võtnud suuna riigireformile, Jõgeva maakonnas puudutaksid kavandatavad muudatused tema hinnangul kõige rohkem siinseid omavalitsusi.
Pala plaan Tartumaaga liituda ei läinud läbi
“Maakonnas on kolmteist omavalitsust, neist Pala vald on oma-valitsusliidust välja astunud ja vaatab rohkem Tartu suunas,” lausus Svjatõšev. “Selline variant, mida Pala vald soovis, siiski läbi ei läinud, Tartu maakonnaga liitumiseks peab vald liituma mõne Tartumaa omavalitsusega. See aga tähendaks tõenäoliselt Pala valla identiteedi lõppu ja sellega ei olda päri.”
Senised uurimistööd ja analüüsid näitavad Svjatõševi sõnul, et maakonnas on kolm tõmbekes-kust. “Tõenäoliselt minnaksegi haldusreformiga kolme keskuse väljaarendamise suunas ning maakonda jääb kolm omavalitsust,” lausus maavanem, kelle sõnul peeti Jõgevamaale kolme omavalitsuse jäämist mõistlikuks ka hiljuti toimunud maavanemate nõupidamisel.
Valitsusliidu moodustanud Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu sõlmitud koalitsioonileppe kohaselt võetakse haldusreformi läbiviimiseks tuleva aasta 1. juuliks vastu vajalikud seadusemuudatused, mis muuhulgas sätestavad reformi läbiviimise
lõpptähtajad. “Kuni 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni on omavalitsustel võimalik vabatahtlikult ühineda ning seda toetatakse praegusega võrreldes topeltrahastusega,” kinnitas maavanem. “Pärast valimisi tuleb aga tõenäoliselt sundliitmine.”
Alustada tuleks mõistlikult vara
“Siit ka Jõgeva vallavolikogu liikmetele mõtlemisainet – asjaga tuleks hakata otsast tegelema ja mitte jääda viimaste hulka,” märkis maavanem, kelle sõnul on kindel, et haldusreform seekord ka ellu viiakse. “Soovitan selle tööga mõistlikult vara alustada ja kõik korralikult läbi mõelda, sest liitumise tulemusel võib siinkandis mitmeid probleeme tekkida. Puurmani vallast on näiteks osa suunatud Tartu poole, mõnes piirkonnas vaadatakse aga Jõgeva või Põltsamaa suunas.”
Viktor Svjatõševi sõnul ei ole kõik haldusreformiga seotud asjad hetkel veel ka ministeeriumides päris selged. “Möödunud kolmapäeval kohtusime maaeluministri Urmas Kruusega ja tema ei osanud seda teemat veel väga palju kommenteerida,” tõi maavanem näite. “Kuuendal mail kohtuvad aga maakonna omavalitsusjuhid riigihalduse ministri Arto Aasa ja tema meeskonnaga ning loodan, et siis räägitakse meile juba natuke rohkem sellest, kuhu on plaanidega jõutud ning antakse oluliselt rohkem informatsiooni.”
Vallavolikogu istungil sõna võtnud vallavanem Enn Kurg avaldas lootust, et haldusreform ei jää venima. “Kas ei oleks mõttekas reform ühe hooga korraga ära teha, muidu jääb see protsess pidevalt käima ja kogu aeg on mingi segadus,” lausus vallavanem.
Vallavolikogu liige Riho Seppet tundis huvi, kas reformitakse ka riiki või hakatakse omavalitsusi lihtsalt liitma ja lahutama. “Riigi-reform hõlmab ka seda, et tuleb kahetasandiline riigi juhtimine,” lausus Seppet. “Ühes otsas on riik koos peaministriga, teises otsas aga omavalitsused, ja nagu Euroopas kombeks, hakkavad seaduseelnõud liikuma kahe tasandi vahel ja kahe kooskõlastusega. Mitte aga nii, nagu täna kombeks on, et vald või linn on ministeeriumi mingi väikese mutri jaoks täiesti olematu teema. Meil ei ole omavalitsustele reaalset võimu antud ja nad on riigist väga sõltuvad.”
Maavanema sõnul ei ole praegu veel teada, kuidas reformiplaanid kokku pannakse, kuid tema hinnangul on oodata näiteks ka maavalitsuse funktsioonide ülevaatamist pärast seda, kui moodustatakse suured omavalitsused. “Mitmed omavalitsuslikud funktsioonid lähevad kindlasti maavalitsuste käest ära ja maavalitsused jäävad puhtalt riikliku järelevalve funktsioonide täitmiseks.”
Liitumisest liitumise pärast pole kasu
Riho Seppeti sõnul kinnitavad omavalitsusi nõustava konsultatsioonifirma Geomedia esindajad, et omavalitsuste liitmisest lihtsalt liitmise pärast ei ole kasu. “Nad räägivad uuringutest, mida on aastate kaupa tehtud ja nad ütlevad, et sellisel liitmisel, et liidame lihtsalt liitmise pärast, ei ole mingisugust tulemust,” märkis Seppet. “Nemad suutsid paberi peal numbritega ära tõestada, et sellest mitte mingit tulu ei tõuse. Miks me peaksime nüüd kiirelt kellegagi liituma, kui meil sellest tulu ei tõuse? Miks me siis üldse liitume?”
Vallavolikogu esimees Rainis Uiga soovitas suurema diskussiooni liitumisest või mitteliitumisest jätta tulevastesse aruteludesse.
“Ootame ära, millised reformiplaanid kokku kirjutatakse,” lausus Uiga. “Siis on lihtsam arutada, kas üritame vabatahtlikult ühineda või jääme riigi tugevaid suuniseid ootama.”
