Kriteeriumid, erandid ja ühinemistoetused

Pärast mitmeid põhjalikke arutelusid ja analüüse on minimaalselt 5000 elanikku olemasolu omavalitsuses ekspertkomisjoni soovitus, mille valitsus heaks kiitis. Enamik eksperte leidis, et see on suurusjärk, kus hakkab ilmnema uus tase suurema omavalitsuse võimekuses võrreldes väiksematega. Näiteks toimiv kohalik demokraatia, piisavaid valikuvõimalusi ja investeeringuid võimaldav eelarve ning võimalus võtta tööle pädevaid inimesi. Lihtsamalt öeldes – võimekus teha kõike seda, mida inimesed ühelt tuleviku omavalitsuselt ootavad. Eesmärgiks on seatud suuremate vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustamine.

Erandid

Haldusreformi eelnõu näeb põhjendatud juhtudel ette ka erandeid, kuid need ei rakendu automaatselt. Igal üksikul juhul tuleb erandi vajadust valitsusele põhjendada ja selgitada, kuidas ühinemata jättes on võimalik tagada kohalike teenuste kvaliteet ja mitmekesisus.
Valitsus kiitis heaks tingimused, mida kriteeriumidele mittevastavad omavalitsused peavad täitma, et saaks kaaluda erandi rakendamist:
  • Hajaasustuse erand – kahe kuni kolme omavalitsuse ühinemisel tekib piirkond, mis moodustab geograafiliselt ja loogilise terviku, on pindalaga vähemalt 900 km2 ja seal elab vähemalt 3500 inimest.
  • Arvukate osapooltega ühinemise erand – kui ühinevad vähemalt neli kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud KOV-i ja nende elanike arv on vähemalt 3500 elanikku.
  • Mereliste saarvaldade erand – Eestis on merelisteks saarvaldadeks Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi saar. Saared on eriolukorras, sest maismaal oleva omavalitsusega ühinedes oleks siiski takistatud loogilise keskus-tagamaa süsteemi ja ühtse teenuspiirkonna moodustumine uues omavalitsuses.
  • Elanike arvu vähenemise erand – kui täna, ühinemisläbirääkimiste ajal, on uues KOVis napilt üle 5000 elaniku, kuid 2017 aastaks langeb elanike arv alla 5000 (inimeste liikumine, vähenemine jne).

Ühinemistoetused

  • Ühinemistoetust saavad need omavalitsused, mis on 2016. aastal langetanud otsuse omaalgatuslikuks ühinemiseks. Ühinemistoetuse määr omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriumile vastava omavalitsuse kohta on 100 eurot ühinenud omavalitsuse elaniku kohta. Ühinemistoetuse minimaalne suurus 300 000 eurot ja maksimaalne suurus 800 000 eurot ühe omavalitsuse kohta.
  • Ühekordse boonusena makstakse lisaks veel 500 000 eurot omavalitsusele, kus ühinemise tulemusena elab vähemalt 11 000 elanikku või ühinemine hõlmab tervet maakonda.
  • Lisaks ühinemistoetuste suurendamisele pikendatakse perioodi, mil riik kompenseerib ühinemisest tuleneva võimaliku riigieelarveliste toetuste vähenemise kaheksale aastale.
  • Samuti maksab riik ühinemise tõttu ametist lahkuvatele KOV juhtidele (linnapead, vallavanemad ja volikogu esimehed) 12 kuu lahkumishüvitist ning alla aasta ametis olnud juhtidele hüvitatakse 6 kuu töötasu.