Kõik omavalitsuste ühinemised ja liitumised on jõustunud.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele jõustusid haldusterritoriaalsed muudatused valimistulemuste väljakuulutamise päeval (s.o volikogu liikmete registreerimise otsuse avalikustamisele järgnev päev).

  1. Kehtna vald – 20.10.2017
  2. Anija vald – 21.10.2017
  3. Narva-Jõesuu linn – 21.10.2017
  4. Toila vald – 21.10.2017
  5. Järva vald – 21.10.2017
  6. Rakvere vald – 21.10.2017
  7. Viru-Nigula vald – 21.10.2017
  8. Põhja-Pärnumaa vald – 21.10.2017
  9. Saarde vald – 21.10.2017
  10. Kambja vald – 21.10.2017
  11. Saaremaa vald – 21.10.2017
  12. Otepää vald – 21.10.2017
  13. Tõrva vald – 21.10.2017
  14. Setomaa vald – 21.10.2017
  15. Võru vald – 21.10.2017
  16. Lüganuse vald – 21.10.2017
  17. Põltsamaa vald – 21.10.2017
  18. Lääne-Nigula vald – 21.10.2017
  19. Tapa vald – 21.10.2017
  20. Kanepi vald – 21.10.2017
  21. Märjamaa vald – 21.10.2017
  22. Rapla vald – 21.10.2017
  23. Põhja-Sakala vald – 21.10.2017
  24. Rõuge vald – 21.10.2017
  25. Antsla vald – 21.10.2017
  26. Räpina vald – 22.10.2017
  27. Türi vald – 22.10.2017
  28. Põlva vald – 22.10.2017
  29. Valga vald – 22.10.2017 
  30. Peipsiääre vald – 23.10.2017
  31. Lääne-Harju vald – 24.10.2017
  32. Alutaguse vald – 24.10.2017
  33. Jõgeva vald – 24.10.2017
  34. Lääneranna vald – 24.10.2017
  35. Kastre vald – 24.10.2017
  36. Haapsalu linn – 24.10.2017
  37. Elva vald – 24.10.2017
  38. Saue vald – 24.10.2017
  39. Häädemeeste vald 24.10.207
  40. Mulgi vald 24.10.2017
  41. Paide linn 25.10.2017
  42. Tartu vald 25.10.2017
  43. Hiiumaa vald 25.10.2017
  44. Mustvee vald 25.10.2017
  45. Haljala vald 25.10.2017
  46. Vinni vald 25.10.2017
  47. Viljandi vald 25.10.2017
  48. Pärnu linn 01.11.2017
  49. Tartu linn 01.11.2017
  50. Väike-Maarja vald 03.11.2017
  51. Tori vald 11.11.2017

vt ka detailsemat kaarti uuest haldusterritoriaalsest korraldusest Maa-ameti geoportaalis

 

Muutunud külanimed

Juhul, kui haldusreformi tulemusena muutub küla nimi, hakkab uus nimi kehtima konkreetse valla või linna kohaliku volikogu valimistulemuse väljakuulutamise päeval (s.o volikogu liikmete registreerimise otsuse avalikustamisele järgnev päev). Registrites muudetakse andmeid automaatselt; registriandmete muudatus võib toimuda mõningase viitega paari päeva jooksul.

Uued külanimed (kokkuvõte) (PDF)

Uus Eesti asustusüksuste nimistu (RT I 16.10.2017)

Seletuskiri

Aadressiandmete muudatused registrites

Haldusreformi läbiviimisel tuleb riigi infosüsteemides viia sisse suur hulk muudatusi.

Aadressiandmed

Haldusreformi tõttu muutub käesoleval aastal esialgse hinnangu kohaselt umbes 400 000 aadressi, neist ligi 200 000 on elukoha aadressid, vt ka aadressi teisendajast, kas Sinu aadress muutub

Postiindeksid

Posti sihtnumbreid ei ole plaanis sel aastal muuta ning et kõik postisaadetised saavad kindlasti kohale viidud nii uue kui ka vana aadressi alusel. Peale haldusreformi lõppemist hakkavad sihtnumbrite muutmised, kuid mitte varem kui 2018. aastal. Omniva teavitab kliente sihtnumbri muudatusest vähemalt 2 nädalat ette. Sihtnumbri muudatuse info postitatakse kliendi postkasti.

Selgitused haldusreformiga seotud registrikannete muudatustest ja tehtud muudatused on leitavad Maa-ameti veebilehelt: http://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=575

Maa-ameti pressiteade: Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

Eestis on 1,2 miljonit aadressi. Haldusreformi tõttu muutub käesoleval aastal esialgse hinnangu kohaselt umbes 400 000 aadressi, neist ligi 200 000 on elukoha aadressid.

„Haldusreformi tõttu teiseneb käesoleva aasta oktoobris-novembris erakordselt suur hulk aadresse. Muutub ligi 200 000 elukoha aadressi. Kui arvestada ka hoonestamata ja mitteelukondlike hoonetega maaüksusi, siis muutub kokku üle 400 000 Eesti aadressi,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Muutus puudutab eeskätt neid piirkondi, kus toimuvad omavalitsuste liitmised,“ märkis Tiits.

Nii suure hulga aadressiandmete muutuse tingib asjaolu, et peale haldusreformi on Eestis 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus saab uue piiri 11 maakonda. Muutuvad ka paljude külade nimed, enamik neist Saare- ja Võrumaal, sest samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.

Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu tõi märkimist vääriva asjaoluna välja selle, et peale haldusreformi on Eestis viis nn linna-linna ehk linnasisest linna. Need on: Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu. Need linnad on haldusreformi järgselt oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates enda alla ka ulatusliku hajaasustusega ala. Seega hakatakse mõne küla aadressis nimetama ka linna. Näiteks küla, mis praegu on Paide vallas, kuid haldusreformi järel Paide linna koosseisus, saab uueks aadressiks Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra. Harjumist vajab ka see, et linnasiseste linnade uutes ametlikes aadressides kordub sõna linn kaks korda. Näiteks Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tn 1. Nii saab olema ka Haapsalu, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnade puhul.

„Kui inimesel tekib soov teada saada, milline on tema aadress pärast haldusreformi, kas see jääb samaks või mitte, saab ta Maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressi teisendaja abil seda järele vaadata. Sisestades aadressi teisendaja otsingusse oma aadressi, näidatakse ekraanil haldusreformijärgset aadressi,“ juhendas Mall Kivisalu.

Maa-amet on konsulteerinud ka Omniva (Eesti Posti) esindajatega. Omniva kinnitab, et posti sihtnumbreid ei ole plaanis sel aastal muuta ning kõik postisaadetised viiakse kindlasti kohale nii uue kui ka vana aadressi puhul. Küll aga rõhutab postifirma, et kirjale korrektse sihtnumbri lisamine on nüüd olulisem kui kunagi varem.

Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse lähtudes ruumiandmete seadusest masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2017. aasta oktoobris.

Aadressi teisendaja » Vaata järele, kas Sinu aadress muutub

Halduspiiride kaardirakendus » Haldusreformi järgsed halduspiirid

Geoportaal » Täpsem teave 2017. aasta haldusreformi muudatustest  aadressiandmete süsteemis

Lisainfo:
Mall Kivisalu, Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhtaja, Mall.Kivisalu@maaamet.ee

Karmen Kaukver, Maa-ameti avalike suhete nõunik, Karmen.Kaukver@maaamet.ee, 5694 5407

Otsustati haldusreformi viimased lahtised otsad

Valitsus otsustas tänasel istungil, et viimast nelja lahtiseks jäänud ühinemisettepanekut senisel kujul lõpuni ei viida. Otsuse järgi ei puuduta valitsuse algatatud ühendamine Keila linna ning erand tehakse kolmele omavalitsusele, kus jääb elanikke alla 5000.

„Viimasel korral jäi valitsuses lahtiseks neli ühinemisettepanekut ning saatsime need piirkondlikele komisjonidele uuesti hindamiseks. Piirkondlikud komisjonid kaalusid ettepanekuid valitsuse seniste otsuste põhjal uuesti ning leiti, et valitsus võiks kaaluda tehtud ühinemisettepanekutest loobumist ning seda me ka tegime,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Riigikohus ütles, detsembris, et valitsusel on haldusreformi otsuseid tehes kaalutlusõigus ning sellest oleme me järjepidevalt ka lähtunud. Kogu protsessi jooksul on valitsus kõikide omavalitsuste puhul analüüsinud erinevaid argumente ja jõudnud pikalt ning põhjalikult kaalutledes tänaste otsusteni.“

Ühinemismenetlus lõpetati:

  • Haljala valla ja Vihula valla (Haljala vald, 4389 elanikku) ühendamiseks Rakvere valla ja Sõmeru vallaga (Rakvere vald, 5583 elanikku)
  • Nõo valla (4170 elanikku) ühendamiseks Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu vallaga (Elva vald, 14 688 elanikku)
  • Keila linna (9861 elanikku) ühendamiseks Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma vallaga (Lääne-Harju vald, 12 950 elanikku)
  • Luunja valla (4251 elanikku) liitmiseks Tartu linna ja Tähtvere vallaga (Tartu linn, 99 503 elanikku).

Ühinemismenetlust jätkati:

  • Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla ühendamiseks. Määrati moodustuva omavalitsuse nimeks Lääne-Harju vald.
  • Tähtvere valla liitmiseks Tartu linnaga. Määrati moodustuva omavalitsuse nimeks Tartu linn.

Otsuse järgi jääb alles 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda.

Kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlused omaalgatuslikeks ühinemisteks tuli esitada maavanemale hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Seejärel tegi valitsus veebruaris ühinemisettepaneku kõikidele omavalitsustele, kes aasta alguseks ei jõudnud ühinemise osas kokkuleppele või ei täitnud haldusreformi 5000 elaniku kriteeriumi. Ettepanek puudutas 104 omavalitsust, kellest ettepanekuga nõustus 39 ja ei nõustunud 65 omavalitsust.

Haldusreformi eesmärk on selliste omavalitsuste moodustamine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Omavalitsuste piiride ja nimede muudatused jõustuvad pärast kohalike valimiste tulemuste väljakuulutamist oktoobris 2017.

Küsitletutest üle 76 protsendi toetab Setomaa valla moodustamist

Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga elanikud toetasid ülekaalukalt Setomaa valla moodustamist. Sellest tulenevalt teeb riigihalduse minister valitsusele ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks.

„Mul on hea meel, et nii suur hulk inimesi tuli kaasa minu algatusega viia Setomaal läbi küsitlus – hääletamas käis lausa üle 57 protsendi inimestest. Küsitluse tulemus näitab selgelt kohalike elanike arvamust ning osavõtjate hulk tegi haldusreformi küsitluste rekordi. Aktiivne osavõtt haldusreformi küsimuses näitab, et elanikud tähtsustavad väga oma kultuurilist eripära. Tänan kõiki neid, kes pidasid küsitlust oluliseks ja võtsid sellest osa,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Nüüd on küsitluse tulemus selge ja teen selle põhjal valitsusele ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks.“ Loe edasi »

Paiklik rahvas saa üldä uma arvamisõ Setomaa vallast

1024px-Setomaa_piiripostSetomaa inemise saasõ teedä anda, kas na tahtva vai ei taha Meremäe, Mikitämäe ja Verska valla ni Luhamaa nulga ütte köütmist Setomaa vallast.

“Ma kutsu õka seo kandi inemist ossa võtma. Õga inemise arvamine om tähtsä: midä inäp om vastajit, tuuvõrra om parõmb tulõmus,” ütel riigihaldusõ ministri Mihhail Korb. “Valitsus taht teedä, midä paiklik rahvas arvas, õt tetä kõgõ parõmb otsus.” Loe edasi »

Kohalik rahvas saab avaldada arvamust Setomaa tuleviku kohta

1024px-Setomaa_piiripostAjaloolise Setomaa elanikud saavad küsitlusel avaldada arvamust, kas nad toetavad või ei toeta Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks.

„Kutsun piirkonna iga elanikku küsitlusel osalema. Iga inimese arvamus on oluline: mida rohkem on küsitlusele vastajaid, seda kaalukam on tulemus,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Valitsus tahab parima otsuse tegemiseks teada, mida kohalik rahvas arvab.“ Loe edasi »

Kuidas valida uue valla või linna nime

Kadri-Teller Sepp, rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik

Käimasolev omavalitsuste reform toob mitmeid muutusi, enamasti seisab ees ka uue valla uue nime omaksvõtt. Praegu on läbirääkimised mitmel pool üsna pingestatud järgus, vaieldakse ka nime ümber. Keerulisi teemasid on väga palju, aga valla nimi on sümbol ning sümbolid on inimeste jaoks olulised. Vallanimesid on muudetud kõigi suurte halduskorralduslike muudatuste käigus, nii suurema ettevalmistusega kui juhuslikumalt. Tõsi, suuri nimemuudatusi toimub harva. Eesti kohanimekorralduse lähtekohaks on  põliste kohanimede kaitse ja seeläbi Eesti keele ja kultuuri hoidmine. Kohanime väärtustamine aitab hoida koha identiteeti ning selle kohaga seotud inimeste identiteeti. Nimede lugu on üldiselt pikk ning nimesid ei või suvaliselt muuta: need mõjutavad meie koha- ja enesetunnetust. Nimi on seega väga tähtis, kuid sellest ei peaks saama võimu taotlemise vahend ega pant. Uute vallanimede valimise suurima probleemina võib välja tuua soovi taktikalistel põhjustel loobuda vanadest väärtuslikest nimedest ning panna uuele vallale uus (kunst)nimi.

Hea vallanime otsingul on hea läbi käia kohanimeuurijate soovitatud valikuteekond:

  1. Kihelkondade ja vanade valdade nimed
  2. Vallakeskuse nimed
  3. Silmapaistev (loodus)nimi ühinevate valdade territooriumilt
  4. Maakonnanimi ilmakaarega
  5. Uudisnimi
  6. Liituvate valdade ühendnimi (sidekriipsuga)

Loe edasi »

Kuula raadiosaadet ootustest haldusreformile Lääne-Nigula näitel

mikrofon

Kes ei sattunud eile õigel ajal raadiot kuulama, saab Vikerraadio veebist järelkuulata saadet, kus palju haldusreformi puutuvaid teemasid on rahulikult lahti räägitud.

Esmaspäevase “Reporteritunni” intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas. Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Saate autor on Arp Müller.

Saade on järelkuulatav veebis aadressil http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritund/saated/16e3deb4-a3af-4f1a-9455-9a1c9eb578bf/reporteritund-ootused-haldusreformile-laane-nigula-naitel