Nõuanded üldplaneeringu koostamiseks

Valminud on nõuanded üldplaneeringu koostamiseks koos lisadega, mis annavad suuniseid üldplaneeringu koostamise ettevalmistamiseks ja planeeringulahenduse väljatöötamiseks.

Nõustik on abivahendiks eelkõige kohalike omavalitsuste ruumilise planeerimise spetsialistidele planeerimistegevuse korraldamisel. Samuti abistab see nii planeeringu koostamise koostöös osalevaid ametiasutusi, planeerimise ja mõju hindamise konsultante kui ka teisi asjaosalisi.

Nõustik on leitav planeeringute teemalehelt: https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp-noustik/

Lõppesid KOV volikogu liikmete koolitused

Saaremaal toimunud koolituspäevaga sai ring peale kõigile Eesti maakondadele, mille käigus koolitati omavalitsusreformi järgseid volinikke. Koolituse eesmärk oli muutunud olukorras aidata kohalike omavalitsuste volinikel oma tööd hästi alustada.

„Haldusterritoriaalse reformi eesmärk ei olnud pelgalt seniste omavalitsuste suuremaks muutmine. Sellele tuleb anda sisu ning sellega on juba ka algust tehtud, kuid loomulikult peavad uue olukorraga kohanema ka volikogude liikmed,“ ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. „Uutes omavalitsustes on mitmeid valdkondi, mida saame teadmiste, kogemuste ja infoga toetada. Seepärast tänan kõiki koolitajaid ning koolitustest osavõtnuid, sest nii riigi kui ka omavalitsuste ühine huvi on, et kõik ühinemisjärgsed omavalitsused saaksid oma tööga hästi hakkama.”

Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, EASi ning Maksu- ja Tolliameti koostöös toimunud koolituste sari oli haldusterritoriaalse reformi üks oluline jätkutegevus. Jaanuarist maini toimunud koolitustest võttis osa rohkem kui 450 sügisel valitud volinikku ning valla- ja linnavalitsuse liiget kõigist 79st omavalitsusest. Teemadeks olid näiteks volikogu roll ja töökorraldus, omavalitsuse ja maakonna arengu kavandamine, omavalitsuste finantsjuhtimine, Eesti ruumilise planeerimise süsteem ja omavalitsuse planeeringud, ümbrikupalkade vältimine kohalikel hangetel ning sisekontrolli süsteem ja korruptsiooni ennetamine.

Koolitusel toimusid ka arutelud, kus räägiti läbi kõik olulised ja aktuaalsed küsimused, mis ühes või teises maakonnas esile on kerkinud. Samuti oli eesmärk saada tagasisidet, kuidas on omavalitsustel pärast ühinemisi läinud ning millist tuge vajatakse.

Lisaks lõppenud koolitustele on toimumas veel mitmeid omavalitsusi toetavaid ettevõtmisi, mis aitavad neil reformijärgses olukorras võimalikult hästi ja sujuvalt oma ülesandeid täita. Näiteks käivitus aasta alguses omavalitsusjuhtide mentorprogramm. Samuti koolitatakse piirkondade arendustöötajaid ja KOVide planeerimisspetsialiste. Lisaks on ühinenud omavalitsustel aasta lõpuni võimalus kasutada ka riigipoolsete ühinemiskonsultantide abi.

Kõiki koolitusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Haldusreformi järgselt on Eestis 79 omavalitsust, mille tegevust korraldavad kokku 1729 volikogu liiget.

 

 

Korraldatakse omavalitsuste ruumilise planeerimise spetsialistide koolitused

Rahandusministeerium ja EAS koostöös OÜ Avaliku Halduse Arengukeskusega (AHA Keskus) korraldavad KOV ruumilise planeerimisega tegelevatele ametnikele ühepäevasele KOV ruumilise planeerimise spetsialistide koolituse. 

Pärast haldusreformi on uutes ühinenud KOVides kohustus algatada üldplaneeringu koostamine aasta jooksul pärast valimisi ning lõpetada see kolme aasta jooksul alates algatamisest. Suurte ja oluliste muutuste käigus on tähtis, et uued planeerimisdokumendid koostatakse ühtsete põhimõtete järgi. Koolitustel antakse ülevaade ruumilise planeerimise õiguslikust raamistikust, KOV ruumilise arengu kavandamisest, üldplaneeringu koostamise korraldamisest, elluviimise võimaluste suurendamisest, KOV ülesannetest koostöö ja kaasamises osas, vajaminevatest uuringutest, analüüsidest, andmekorjest ning planeeringulahenduste väljatöötamisest. Kõiki teemasid käsitletakse konkreetsete käimasolevate ja värskelt kehtestatud üldplaneeringute näidete põhjal. Tutvustatakse ka uut üldplaneeringute koostamise juhendmaterjali.

Koolitusi viivad läbi Pille Metspalu, Riin Kutsar (Hendrikson & KO) ja Merje Muiso (Rahandusministeerium)

Ootame igast kohaliku omavalitsuse üksusest  üht  osalejat. Kui soovijaid on rohkem, siis vabade kohtade olemasolul võimaldatakse osaleda rohkematel osalejatel. Valida võib kõikide kohtade vahel, kuid eelistatud on osalemine oma regiooni piires

Koolitus toimub neljas kohas üle-Eesti:

14.05 Tallinn

15.05 Pärnu

17.05 Jõhvi

18.05 Tartu

Koolitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja see on osalejatele tasuta.

Info: AHA Keskus, Tel 6150367, 51 84 574 (Terje Schmidt), e-post: ahakeskus@ahakeskus.ee

 

 

Omavalitsuste ülevaade haldusreformi järgselt

Haldusreformi läbiviimisel vähenes omavalitsuste arv Eestis 79-le. Allpool on toodud omavalitsuste jagunemine elanike arvu lõikes enne ja pärast reformi ning elanike arvu ja pindala keskmised näitajad.

Kohalik omavalitsus Enne ühinemist 1.jaan 2017 andmetel Ühinemiste järgselt 1.jaan 2018 andmetel
Arv 213 79
Elanike arv alla 5000 169 17
Elanike arv 5001-11000 28 34
Elanike arv enam kui 11000 16 28
Elanike keskmine arv 6349 17 152
Elanike arvu mediaan 1887 7739
Territooriumi keskmine suurus (km²) 204 550
Territooriumi mediaan (km²) 180 512

 

Algas haldusreformijärgne omavalitsuste koolitussari

 

Rahandusministeerium alustas koolituste sarjaga, et toetada haldusreformijärgsete uute omavalitsuste ja volikogude sujuvat ning tulemuslikku töökorraldust. Eesmärk on jagada kõigis maakondades vajalikku infot uute omavalitsuste tegevuseks ning saada tagasisidet edaspidiseks koostööks ja koolitusteks. Esimene koolitus toimus Põlvas.

„Haldusreformi üks pool oli omavalitsuste ühinemine, mis on läbi viidud. Nüüd on aeg toetada, et reformijärgsed omavalitsused ja nende uued volikogud saaksid võimalikult hästi tööle hakata,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Uutes omavalitsustes on muutunud olukorras mitmeid valdkondi, mida saame siit keskse teadmise ja infoga toetada ning selline omavaheline koostöö tõhustamine aitab tervikuga kaasa piirkonna arengule.“

„Sel poolaastal korraldame kõigis maakondades volikogude liikmetele koolituspäevad, kus eri valdkondade asjatundjad räägivad kohaliku omavalitsuse toimimise ja juhtimise põhialustest, volikogu rollist ja töökorraldusest. Samuti tuleb juttu omavalitsuse sisekontrolli ning korruptsiooni ennetuse tegevusest. Eraldi teemana käsitleme pikemalt ruumilist planeerimist omavalitsuses ja volikogu rolli selles,“ lisas rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Sulev Valner. „Koolituspäevad ei ole mõeldud ainult esinejate esinemise ärakuulamisena, vaid võimalusena koos volikogude liikmetega arutada omavalitsuste töö kõiki aktuaalseid ja olulisi küsimusi, mis just ühes või teises maakonnas on tulnud päevakorda. Eesmärk on saada tagasisidet kohtadelt, kuidas uutes omavalitsustes algus on läinud, mis teemad on üles kerkinud, millist tuge vajatakse ja saab lisaks pakkuda.“

Haldusreformi järgselt on Eestis 79 omavalitsust, mille tegevust korraldavad kokku 1729 volikogu liiget.

Maakondlikud volikogude planeeritud koolitussajad:

Kuupäev ja maakond
23.01 – Põlva maakond
30.01 – Võru maakond
31.01 – Valga maakond
13.02 – Tartu maakond
20.02 – Pärnu maakond
06.03 – Jõgeva maakond
20.03 – Viljandi maakond
21.03 – Järva maakond
28.03 – Lääne-Viru maakond
03.04 – Hiiu maakond
10.04  – Lääne maakond
11.04 – Harju maakond
17.04 – Ida-Viru maakond
02.05 – Rapla maakond
08.05 – Saare maakond

Koolitussarja rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

 

Ülesanded, mis lisanduvad 1. jaanuarist 2018 kohalikele omavalitsustele ja omavalitsuste ühisasutustele seoses maavalitsute tegevuse lõpetamisega

Alates 01.01.2018 kohalikele omavalitsustele lisanduvad ülesanded:

  • Valimiste korraldamine – linna- ja vallasekretäride ülesandeks on valimiste korraldamine valla ja linna tasemel, sh jaoskonnakomisjonide töö korraldamine Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu valimistel.
  • Piirangute seadmine siseveekogudel – avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemise keelamise, liikluskiiruse piirangu ja veekogu jääle mineku keelu kehtestamine.
  • Põllumajandus- ja metsamaad sisaldava kinnisasja omandamine kolmanda riigi isiku poolt – taotleja ja loataotluse nõuetele vastavuse kontrollimine, loa andmise otsustamine.
  • Nakkushaiguste karantiini kehtestamine – nakkushaiguste karantiini kehtestamise ja lõpetamise õigus.
  • Sotsiaalhoolekanne – asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja korraldamine (osa suuremast muudatusest asendushoolduse korraldamisel).
  • Saarevahi ülesanded – saarevahi nimetamise võimalus (kohalikud omavalitsused, mille territooriumil on püsiasustusega väikesaar(ed).

Alates 1. jaanuarist 2018 maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele (lisaks Narva linn) lisanduvad ülesanded:

Rahvastikutoimingud:

  • sünni registreerimine;
  • surma registreerimine;
  • abielu registreerimine;
  • koostöö vaimulikega abielu registreerimisel;
  • lahutuse registreerimine;
  • isikunime muutmine (ülesanne ainult Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Jõhvis);
  • soo muutmine;
  • isikukoodi andmine andmekogusse kandmiseks;
  • isaduse omaksvõtt;
  • tõendi väljastamine (sh abieluvõimetõend);
  • andmete sisestamine rahvastikuregistrisse kohtulahendilt, Eesti ja välisriigi perekonnaseisudokumendilt;
  • andmete väljastamine rahvastikuregistrist õigustatud huvi korral;
  • rahvastikuregistri andmete parandamine ja muutmine.

Alates 1. jaanuarist 2018 kohalike omavalitsuste maakondlikele liitudele või maakondlikele arenduskeskustele ja piirkondlikele ühistranspordikeskustele lisanduvad ülesanded (Hiiumaal ja Saaremaal on erandina ülesannete täitmise võimalus vastavalt Hiiumaa ja Saaremaa vallal):

  • Maakonna/piirkonna ühistranspordi korraldus
  • Maakonna arengu kavandamine
  • Siseriiklikud toetusprogrammid (kohaliku omaalgatuse programmi rakendamine, Venemaa Föderatsiooni viisa menetlemise tasu kompenseerimise toetusskeemi rakendamine (ainult Ida-Virumaal ja Võrumaal), regionaalsete investeeringutoetuste programmi maakonna projektide prioriteetsuse hindamise korraldamine)
  • Rahvatervise ülesanded
  • Maakonna turvalisuse nõukogu töö juhtimine ja korraldamine
  • Kultuurivaldkonna ülesanded
  • Maakonna sümboolika ja teenetemärkide hoidmine

Maakondlike esindustega regionaalhalduse osakond

Maavalitsuste tegevuse lõpetamise tõttu alustab 1. jaanuarist 2018 rahandusministeeriumi koosseisus tööd regionaalhalduse osakond, mis võtab üle osa maavalitsuste seniseid ülesandeid.

Osakonda luuakse igas maakonnas talitused, kus hakkab sõltuvalt maakonnast töötama 3–6 töötajat. Kokku alustab osakonna koosseisus 1. jaanuarist 2018 tööd 67 inimest (võrdluseks: maavalitsustes oli 01.01.2017 seisuga kokku 477 töötajat). Uue regionaalhalduse osakonna juhatajaks saab Väino Tõemets.

Igas maakondlikus talituses hakkab tööle talituse juhataja ja enamikus talitustes ka planeerijad ning arhivaarid. Lisaks on osakonnas eri piirkondades 6 kohalike omavalitsuste nõunikku, 2 omandireformi peaspetsialisti kelle tööalaks saab reeglina mitu maakonda ning maakondliku arendustegevuse nõunik (asukohaga Pärnus), kelle tööpiirkond on kogu Eesti.

Maakondliku talituse juhataja ülesandeks hakkab olema talitustes täidetavate ülesannete planeerimine ning osalemine maakondlikul tasandil koostöövõrgustikes. Lisaks on talituse juhatajal eestvedav roll riigimajade projekti elluviimisel maakonnas ja maavalitsuse pooleliolevate tegevuste lõpetamine. Maakondlike talituste juhtide valimine veel käib.

Talitused kuuluvad rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna koosseisu ning maakondlikel talitustel pole oma eraldiseisvat laialdast otsustuspädevust ja eelarvet. Talituse juht ei ole uus maavanem, maavanemate rolli täitmist maakonna tasandil alates 1. jaanuarist 2018 enam ei toimu.

Uue loodava osakonna põhiülesanneteks on:

  • kohalike omavalitsuste nõustamine;
  • haldus- ja asustusüksuse piiride muutmise korraldamine;
  • arvamuste andmine maakonda puudutavates valdkondlikes poliitikates, regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamises osalemine;
  • maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine;
  • järelevalve teostamine kohalike omavalitsuste planeeringute üle ja kohalike omavalitsuste  nõustamine planeeringute küsimustes;
  • riigi teenuste osutamise koordineerimine maakonnas;
  • järelevalve tegemine kohalike omavalitsuste üle vara tagastamise ja kompenseerimise valdkonnas.

Regionaalhalduse osakonna maakondlike talituste kavandatav koosseis maakonniti

Harju – 6 (talituse juhataja, 3 planeeringute peaspetsialisti, KOV nõunik, omandireformi peaspetsialist)
Hiiu – 3 (talituse juhataja, planeeringute peaspetsialist, arhivaar)
Ida-Viru – 5 (talituse juhataja, planeeringute peaspetsialist, 3 arhivaari)
Jõgeva – 4 (talituse juhataja, 2 planeeringute peaspetsialisti, arhivaar)
Järva – 4 (talituse juhataja, KOV nõunik, 2 arhivaari)
Lääne – 4 (talituse juhataja, KOV nõunik, regionaalplaneerimise nõunik, arhivaar)
Lääne-Viru – 5 (talituse juhataja, KOV nõunik, planeeringute peaspetsialist, 2 arhivaari)
Põlva – 3 (talituse juhataja, planeeringute peaspetsialist, arhivaar)
Pärnu – 4 (talituse juhataja, planeeringute järelevalve nõunik, planeeringute peaspetsialist, maakondliku arendustegevuse nõunik)
Rapla – 3 (talituse juhataja, 2 planeeringute peaspetsialisti)
Saare – 4 (talituse juhataja, KOV nõunik, 2 arhivaari)
Tartu – 6 (talituse juhataja, 2 planeeringute peaspetsialisti, 3 arhivaari)
Valga – 3 (talituse juhataja, planeeringute peaspetsialist, arhivaar)
Viljandi – 5 (talituse juhataja, 2 planeeringute peaspetsialisti, 2 arhivaari)
Võru – 5 (talituse juhataja, KOV nõunik, planeeringute peaspetsialist, omandireformi peaspetsialist, arhivaar)

Kõik omavalitsuste ühinemised ja liitumised on jõustunud.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele jõustusid haldusterritoriaalsed muudatused valimistulemuste väljakuulutamise päeval (s.o volikogu liikmete registreerimise otsuse avalikustamisele järgnev päev).

  1. Kehtna vald – 20.10.2017
  2. Anija vald – 21.10.2017
  3. Narva-Jõesuu linn – 21.10.2017
  4. Toila vald – 21.10.2017
  5. Järva vald – 21.10.2017
  6. Rakvere vald – 21.10.2017
  7. Viru-Nigula vald – 21.10.2017
  8. Põhja-Pärnumaa vald – 21.10.2017
  9. Saarde vald – 21.10.2017
  10. Kambja vald – 21.10.2017
  11. Saaremaa vald – 21.10.2017
  12. Otepää vald – 21.10.2017
  13. Tõrva vald – 21.10.2017
  14. Setomaa vald – 21.10.2017
  15. Võru vald – 21.10.2017
  16. Lüganuse vald – 21.10.2017
  17. Põltsamaa vald – 21.10.2017
  18. Lääne-Nigula vald – 21.10.2017
  19. Tapa vald – 21.10.2017
  20. Kanepi vald – 21.10.2017
  21. Märjamaa vald – 21.10.2017
  22. Rapla vald – 21.10.2017
  23. Põhja-Sakala vald – 21.10.2017
  24. Rõuge vald – 21.10.2017
  25. Antsla vald – 21.10.2017
  26. Räpina vald – 22.10.2017
  27. Türi vald – 22.10.2017
  28. Põlva vald – 22.10.2017
  29. Valga vald – 22.10.2017 
  30. Peipsiääre vald – 23.10.2017
  31. Lääne-Harju vald – 24.10.2017
  32. Alutaguse vald – 24.10.2017
  33. Jõgeva vald – 24.10.2017
  34. Lääneranna vald – 24.10.2017
  35. Kastre vald – 24.10.2017
  36. Haapsalu linn – 24.10.2017
  37. Elva vald – 24.10.2017
  38. Saue vald – 24.10.2017
  39. Häädemeeste vald 24.10.207
  40. Mulgi vald 24.10.2017
  41. Paide linn 25.10.2017
  42. Tartu vald 25.10.2017
  43. Hiiumaa vald 25.10.2017
  44. Mustvee vald 25.10.2017
  45. Haljala vald 25.10.2017
  46. Vinni vald 25.10.2017
  47. Viljandi vald 25.10.2017
  48. Pärnu linn 01.11.2017
  49. Tartu linn 01.11.2017
  50. Väike-Maarja vald 03.11.2017
  51. Tori vald 11.11.2017

vt ka detailsemat kaarti uuest haldusterritoriaalsest korraldusest Maa-ameti geoportaalis

 

Muutunud külanimed

Juhul, kui haldusreformi tulemusena muutub küla nimi, hakkab uus nimi kehtima konkreetse valla või linna kohaliku volikogu valimistulemuse väljakuulutamise päeval (s.o volikogu liikmete registreerimise otsuse avalikustamisele järgnev päev). Registrites muudetakse andmeid automaatselt; registriandmete muudatus võib toimuda mõningase viitega paari päeva jooksul.

Uued külanimed (kokkuvõte) (PDF)

Uus Eesti asustusüksuste nimistu (RT I 16.10.2017)

Seletuskiri