Valmis haldureformi artiklite kogumik

Täna toimus rahandusministeeriumis esimene suurem haldusreformi kokkuvõttev üritus. Paneeldiskussioonis tõdesid endised riigihalduse ministrid, et reform oli Eestile kahtlemata vajalik ning kokkuvõttes läks kõik hästi. Lisaks tutvustasid erinevad autorid analüütiliste artiklite kogumikku „Haldusreform 2017“.

Riigihalduse minister Janek Mäggi ütles, et tänu haldusreformi loodud raamile on valitsus võtnud kindla suuna omavalitsuste rolli tugevdamisele. „Oleme asunud taastama majanduskriisi ajal kärbitud tulubaasi ning kaalume erinevaid võimalusi, kuidas haldusreformi järgselt tugevnenud valdadele ja linnadele saaks anda senisest veel rohkem otsustusõigust. Põhjamaade eeskujul peab omavalitsuste roll ühiskonna asjade korraldamisel olema tuntav,“ lisas ta.

Aastatel 2008–2014 regionaalministrina haldusreformi ette valmistanud Siim Kiisleri sõnul on tal hea meel, et haldusreformi läbiviimine on kõigist raskustest hoolimata hästi edenenud. „Aga nüüd ei tohi loorberitele puhkama jääda, haldusreformiga tuleb edasi minna,“ sõnas Kiisler. „Kohalikele omavalitsustele tuleb anda märksa vabamad käed oma raha kasutamiseks. Otsustamine tuleb rahvale lähemale viia, siis saab rahvas otsustajaid rohkem mõjutada ja kohalikku elu paremini korraldada. Seni sihtotstarbega rahaeraldiste kasutamist peaks vald edaspidi ise otsustama.“

Aastatel 2015–2016 riigihalduse ministri ametit pidanud Arto Aasa sõnul on haldusreform üks Eesti viimase 15 aasta suurima ühiskondliku mõjuga muudatusi. „Haldusreformi elluviimine on seda suurem ime, et kõik varasemad katsed olid ebaõnnestunud ja see oli tekitanud paljudes asjaosalistes omajagu umbusku,“ lisas Aas. Ta täpsustas, et reform sai küll 2017. aasta kohalike valimistega formaalse lõpu, kuid selle tegelik mõju saadab meid veel aastakümneid.

2017.–2018. aastal ministriks olnud Jaak Aab nõustus eelnevaga, kuid lisas, et seadusesse oleks võinud tugevamalt sisse kirjutada külade ja ääremaade õigused. „Ministrina mööda Eestit käies panin omavalitsusjuhtidele südamele, et nad vaataks oma keskusest kaugemale, sest just seal on nende arengu võti. Kui seda ei tehta, siis inimesed pettuvad ja lähevad minema, aga nad ei tule siis vallakeskusesse, vaid lähevad ära Tallinna, Tartusse või Soome. Kogukond peab tundma, et tema hääl jõuab suuremasse volikogusse.“ 

Rahandusministeeriumi korraldatud üritusel „9 kuud haldusreformist. Mis sellest sündis?“ esitleti erinevate autorite kirjutatud analüütiliste artiklite kogumikku „Haldusreform 2017“. Kogumik talletab reformi läbiviimise põhiliste otsuste sünni, tausta ja elluviimise eri vaatenurgad. Üritusel osales kokku üle saja inimese. 

Kogumiku elektroonilist versiooni saab lugeda siit, ürituse ülekande salvestus on siin.

 

Linn kui haldusüksus ja kui asustusüksus

Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks.

Linnade osas on erinevus linnal kui haldusüksusel (vald/linn) ja linnal kui asustusüksusel (linn, alev, alevik, küla). Sõna linn on antud juhul mitmetähenduslik. Eestis on 15 linna kui haldusüksust (omavalitsust) ja 47 linna kui asustusüksust. Kõik linnad kui asustusüksused jäid reformi järgselt alles (Tapa, Tallinn, Kuressaare, Paide jne).

Asustusüksusena samades piirides on 10 linna kui haldusüksust (nt Keila, Tallinn, Sillamäe, Viljandi). 37 linna asustusüksusena asuvad linna või valla kui haldusüksuse territooriumil (nt Jõhvi linn Jõhvi vallas, Tapa linn Tapa vallas, Valga linn Valga vallas, Pärnu linn asustusüksusena Pärnu linnas haldusüksusena jne). Täpsem loetelu allpool.

Asustusüksusena samades piirides on 10 linna kui haldusüksust:

  • Keila linn
  • Kohtla-Järve linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva linn
  • Rakvere linn
  • Sillamäe linn
  • Tallinna linn
  • Viljandi linn
  • Võru linn

5 linna on nn linnasisesed linnad ehk kuigi omavalitsusüksus ja asustusüksus on samanimelised, siis asustusüksuse piirid ei kattu omavalitsusüksuse piiridega:

  • Haapsalu linn (Haapsalu linna kui omavalitsusüksuse koosseisus)
  • Narva-Jõesuu linn (Narva-Jõesuu linna koosseisus)
  • Paide linn (Paide linna koosseisus)
  • Pärnu linn (Pärnu linna koosseisus)
  • Tartu linn (Tartu linna koosseisus)

Valdade koosseisus on asustusüksusena 32 linna:

  • Abja-Paluoja linn (Mulgi valla koosseisus)
  • Antsla linn (Antsla valla koosseisus)
  • Elva linn (Elva valla koosseisus)
  • Jõgeva linn (Jõgeva valla koosseisus)
  • Jõhvi linn (Jõhvi valla koosseisus)
  • Kallaste linn (Peipsiääre valla koosseisus)
  • Karksi-Nuia linn (Mulgi valla koosseisus)
  • Kehra linn (Anija valla koosseisus)
  • Kilingi-Nõmme linn (Saarde valla koosseisus)
  • Kiviõli linn (Lüganuse valla koosseisus)
  • Kunda linn (Viru-Nigula valla koosseisus)
  • Kuressaare linn (Saaremaa valla koosseisus)
  • Kärdla linn (Hiiumaa valla koosseisus)
  • Lihula linn (Lääneranna valla koosseisus)
  • Mustvee linn (Mustvee valla koosseisus)
  • Mõisaküla linn (Mulgi valla koosseisus)
  • Otepää linn (Otepää valla koosseisus)
  • Paldiski linn (Lääne-Harju valla koosseisus)
  • Põltsamaa linn (Põltsamaa valla koosseisus)
  • Põlva linn (Põlva valla koosseisus)
  • Püssi linn (Lüganuse valla koosseisus)
  • Rapla linn (Rapla valla koosseisus)
  • Räpina linn (Räpina valla koosseisus)
  • Saue linn (Saue valla koosseisus)
  • Sindi linn (Tori valla koosseisus)
  • Suure-Jaani linn (Põhja-Sakala valla koosseisus)
  • Tamsalu linn (Tapa valla koosseisus)
  • Tapa linn (Tapa valla koosseisus)
  • Tõrva linn (Tõrva valla koosseisus)
  • Türi linn (Türi valla koosseisus)
  • Valga linn (Valga valla koosseisus)
  • Võhma linn (Põhja-Sakala valla koosseisus)

Täpsema ülevaate saab riigihalduse ministri määrusest, millega kinnitati asustusüksuste nimistu (vt Lisa 1)

KOV volikogu ja valitsuse liikmete koolituste ettekanded ja salvestused Rapla maakonna koolituse näitel

  • Volikogu roll kohalikus valitsemises (Kersten Kattai, Rahandusministeerium) ettekanne ja video
  • KOV finantsjuhtimine ja eelarve koostamine volikogu vaatest (Sulev Liivik, Rahandusministeerium) ettekanne ja video
  • Maakonna tasandi arendustegevus omavalitsuste koostöös (Urmas Kase, Rahandusministeerium) ettekanne ja video
  • Eesti ruumilise planeerimise tasandid (riik, maakond, KOV) ning KOV planeeringud ja volikogu roll planeerimisel, seosed ehitusõigusega (Merje Muiso, Rahandusministeerium) ettekanne ja video
  • Korruptsiooni ennetus (Tanel Kalmet, Justiitsministeerium) ettekanne ja video
  • Mugav ja tõhus maksukogumine inimestele, ettevõtetele ja Eesti riigile (Aare Lenk ja Airi Lepassar, Maksu- ja Tolliamet) ettekanne

Koolitust rahastati Euroopa Sotsiaalfondist

Nõuanded üldplaneeringu koostamiseks

Valminud on nõuanded üldplaneeringu koostamiseks koos lisadega, mis annavad suuniseid üldplaneeringu koostamise ettevalmistamiseks ja planeeringulahenduse väljatöötamiseks.

Nõustik on abivahendiks eelkõige kohalike omavalitsuste ruumilise planeerimise spetsialistidele planeerimistegevuse korraldamisel. Samuti abistab see nii planeeringu koostamise koostöös osalevaid ametiasutusi, planeerimise ja mõju hindamise konsultante kui ka teisi asjaosalisi.

Nõustik on leitav planeeringute teemalehelt: https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp-noustik/

Lõppesid KOV volikogu liikmete koolitused

Saaremaal toimunud koolituspäevaga sai ring peale kõigile Eesti maakondadele, mille käigus koolitati omavalitsusreformi järgseid volinikke. Koolituse eesmärk oli muutunud olukorras aidata kohalike omavalitsuste volinikel oma tööd hästi alustada.

„Haldusterritoriaalse reformi eesmärk ei olnud pelgalt seniste omavalitsuste suuremaks muutmine. Sellele tuleb anda sisu ning sellega on juba ka algust tehtud, kuid loomulikult peavad uue olukorraga kohanema ka volikogude liikmed,“ ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. „Uutes omavalitsustes on mitmeid valdkondi, mida saame teadmiste, kogemuste ja infoga toetada. Seepärast tänan kõiki koolitajaid ning koolitustest osavõtnuid, sest nii riigi kui ka omavalitsuste ühine huvi on, et kõik ühinemisjärgsed omavalitsused saaksid oma tööga hästi hakkama.”

Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, EASi ning Maksu- ja Tolliameti koostöös toimunud koolituste sari oli haldusterritoriaalse reformi üks oluline jätkutegevus. Jaanuarist maini toimunud koolitustest võttis osa rohkem kui 450 sügisel valitud volinikku ning valla- ja linnavalitsuse liiget kõigist 79st omavalitsusest. Teemadeks olid näiteks volikogu roll ja töökorraldus, omavalitsuse ja maakonna arengu kavandamine, omavalitsuste finantsjuhtimine, Eesti ruumilise planeerimise süsteem ja omavalitsuse planeeringud, ümbrikupalkade vältimine kohalikel hangetel ning sisekontrolli süsteem ja korruptsiooni ennetamine.

Koolitusel toimusid ka arutelud, kus räägiti läbi kõik olulised ja aktuaalsed küsimused, mis ühes või teises maakonnas esile on kerkinud. Samuti oli eesmärk saada tagasisidet, kuidas on omavalitsustel pärast ühinemisi läinud ning millist tuge vajatakse.

Lisaks lõppenud koolitustele on toimumas veel mitmeid omavalitsusi toetavaid ettevõtmisi, mis aitavad neil reformijärgses olukorras võimalikult hästi ja sujuvalt oma ülesandeid täita. Näiteks käivitus aasta alguses omavalitsusjuhtide mentorprogramm. Samuti koolitatakse piirkondade arendustöötajaid ja KOVide planeerimisspetsialiste. Lisaks on ühinenud omavalitsustel aasta lõpuni võimalus kasutada ka riigipoolsete ühinemiskonsultantide abi.

Kõiki koolitusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Haldusreformi järgselt on Eestis 79 omavalitsust, mille tegevust korraldavad kokku 1729 volikogu liiget.

 

 

Korraldatakse omavalitsuste ruumilise planeerimise spetsialistide koolitused

Rahandusministeerium ja EAS koostöös OÜ Avaliku Halduse Arengukeskusega (AHA Keskus) korraldavad KOV ruumilise planeerimisega tegelevatele ametnikele ühepäevasele KOV ruumilise planeerimise spetsialistide koolituse. 

Pärast haldusreformi on uutes ühinenud KOVides kohustus algatada üldplaneeringu koostamine aasta jooksul pärast valimisi ning lõpetada see kolme aasta jooksul alates algatamisest. Suurte ja oluliste muutuste käigus on tähtis, et uued planeerimisdokumendid koostatakse ühtsete põhimõtete järgi. Koolitustel antakse ülevaade ruumilise planeerimise õiguslikust raamistikust, KOV ruumilise arengu kavandamisest, üldplaneeringu koostamise korraldamisest, elluviimise võimaluste suurendamisest, KOV ülesannetest koostöö ja kaasamises osas, vajaminevatest uuringutest, analüüsidest, andmekorjest ning planeeringulahenduste väljatöötamisest. Kõiki teemasid käsitletakse konkreetsete käimasolevate ja värskelt kehtestatud üldplaneeringute näidete põhjal. Tutvustatakse ka uut üldplaneeringute koostamise juhendmaterjali.

Koolitusi viivad läbi Pille Metspalu, Riin Kutsar (Hendrikson & KO) ja Merje Muiso (Rahandusministeerium)

Ootame igast kohaliku omavalitsuse üksusest  üht  osalejat. Kui soovijaid on rohkem, siis vabade kohtade olemasolul võimaldatakse osaleda rohkematel osalejatel. Valida võib kõikide kohtade vahel, kuid eelistatud on osalemine oma regiooni piires

Koolitus toimub neljas kohas üle-Eesti:

14.05 Tallinn

15.05 Pärnu

17.05 Jõhvi

18.05 Tartu

Koolitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja see on osalejatele tasuta.

Info: AHA Keskus, Tel 6150367, 51 84 574 (Terje Schmidt), e-post: ahakeskus@ahakeskus.ee

 

 

Omavalitsuste ülevaade haldusreformi järgselt

Haldusreformi läbiviimisel vähenes omavalitsuste arv Eestis 79-le. Allpool on toodud omavalitsuste jagunemine elanike arvu lõikes enne ja pärast reformi ning elanike arvu ja pindala keskmised näitajad.

Kohalik omavalitsus Enne ühinemist 1.jaan 2017 andmetel Ühinemiste järgselt 1.jaan 2018 andmetel
Arv 213 79
Elanike arv alla 5000 169 17
Elanike arv 5001-11000 28 34
Elanike arv enam kui 11000 16 28
Elanike keskmine arv 6349 17 152
Elanike arvu mediaan 1887 7739
Territooriumi keskmine suurus (km²) 204 550
Territooriumi mediaan (km²) 180 512

 

Algas haldusreformijärgne omavalitsuste koolitussari

 

Rahandusministeerium alustas koolituste sarjaga, et toetada haldusreformijärgsete uute omavalitsuste ja volikogude sujuvat ning tulemuslikku töökorraldust. Eesmärk on jagada kõigis maakondades vajalikku infot uute omavalitsuste tegevuseks ning saada tagasisidet edaspidiseks koostööks ja koolitusteks. Esimene koolitus toimus Põlvas.

„Haldusreformi üks pool oli omavalitsuste ühinemine, mis on läbi viidud. Nüüd on aeg toetada, et reformijärgsed omavalitsused ja nende uued volikogud saaksid võimalikult hästi tööle hakata,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Uutes omavalitsustes on muutunud olukorras mitmeid valdkondi, mida saame siit keskse teadmise ja infoga toetada ning selline omavaheline koostöö tõhustamine aitab tervikuga kaasa piirkonna arengule.“

„Sel poolaastal korraldame kõigis maakondades volikogude liikmetele koolituspäevad, kus eri valdkondade asjatundjad räägivad kohaliku omavalitsuse toimimise ja juhtimise põhialustest, volikogu rollist ja töökorraldusest. Samuti tuleb juttu omavalitsuse sisekontrolli ning korruptsiooni ennetuse tegevusest. Eraldi teemana käsitleme pikemalt ruumilist planeerimist omavalitsuses ja volikogu rolli selles,“ lisas rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Sulev Valner. „Koolituspäevad ei ole mõeldud ainult esinejate esinemise ärakuulamisena, vaid võimalusena koos volikogude liikmetega arutada omavalitsuste töö kõiki aktuaalseid ja olulisi küsimusi, mis just ühes või teises maakonnas on tulnud päevakorda. Eesmärk on saada tagasisidet kohtadelt, kuidas uutes omavalitsustes algus on läinud, mis teemad on üles kerkinud, millist tuge vajatakse ja saab lisaks pakkuda.“

Haldusreformi järgselt on Eestis 79 omavalitsust, mille tegevust korraldavad kokku 1729 volikogu liiget.

Maakondlikud volikogude planeeritud koolitussajad:

Kuupäev ja maakond
23.01 – Põlva maakond
30.01 – Võru maakond
31.01 – Valga maakond
13.02 – Tartu maakond
20.02 – Pärnu maakond
06.03 – Jõgeva maakond
20.03 – Viljandi maakond
21.03 – Järva maakond
28.03 – Lääne-Viru maakond
03.04 – Hiiu maakond
10.04  – Lääne maakond
11.04 – Harju maakond
17.04 – Ida-Viru maakond
02.05 – Rapla maakond
08.05 – Saare maakond

Koolitussarja rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

 

Ülesanded, mis lisanduvad 1. jaanuarist 2018 kohalikele omavalitsustele ja omavalitsuste ühisasutustele seoses maavalitsute tegevuse lõpetamisega

Alates 01.01.2018 kohalikele omavalitsustele lisanduvad ülesanded:

  • Valimiste korraldamine – linna- ja vallasekretäride ülesandeks on valimiste korraldamine valla ja linna tasemel, sh jaoskonnakomisjonide töö korraldamine Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu valimistel.
  • Piirangute seadmine siseveekogudel – avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemise keelamise, liikluskiiruse piirangu ja veekogu jääle mineku keelu kehtestamine.
  • Põllumajandus- ja metsamaad sisaldava kinnisasja omandamine kolmanda riigi isiku poolt – taotleja ja loataotluse nõuetele vastavuse kontrollimine, loa andmise otsustamine.
  • Nakkushaiguste karantiini kehtestamine – nakkushaiguste karantiini kehtestamise ja lõpetamise õigus.
  • Sotsiaalhoolekanne – asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja korraldamine (osa suuremast muudatusest asendushoolduse korraldamisel).
  • Saarevahi ülesanded – saarevahi nimetamise võimalus (kohalikud omavalitsused, mille territooriumil on püsiasustusega väikesaar(ed).

Alates 1. jaanuarist 2018 maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele (lisaks Narva linn) lisanduvad ülesanded:

Rahvastikutoimingud:

  • sünni registreerimine;
  • surma registreerimine;
  • abielu registreerimine;
  • koostöö vaimulikega abielu registreerimisel;
  • lahutuse registreerimine;
  • isikunime muutmine (ülesanne ainult Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Jõhvis);
  • soo muutmine;
  • isikukoodi andmine andmekogusse kandmiseks;
  • isaduse omaksvõtt;
  • tõendi väljastamine (sh abieluvõimetõend);
  • andmete sisestamine rahvastikuregistrisse kohtulahendilt, Eesti ja välisriigi perekonnaseisudokumendilt;
  • andmete väljastamine rahvastikuregistrist õigustatud huvi korral;
  • rahvastikuregistri andmete parandamine ja muutmine.

Alates 1. jaanuarist 2018 kohalike omavalitsuste maakondlikele liitudele või maakondlikele arenduskeskustele ja piirkondlikele ühistranspordikeskustele lisanduvad ülesanded (Hiiumaal ja Saaremaal on erandina ülesannete täitmise võimalus vastavalt Hiiumaa ja Saaremaa vallal):

  • Maakonna/piirkonna ühistranspordi korraldus
  • Maakonna arengu kavandamine
  • Siseriiklikud toetusprogrammid (kohaliku omaalgatuse programmi rakendamine, Venemaa Föderatsiooni viisa menetlemise tasu kompenseerimise toetusskeemi rakendamine (ainult Ida-Virumaal ja Võrumaal), regionaalsete investeeringutoetuste programmi maakonna projektide prioriteetsuse hindamise korraldamine)
  • Rahvatervise ülesanded
  • Maakonna turvalisuse nõukogu töö juhtimine ja korraldamine
  • Kultuurivaldkonna ülesanded
  • Maakonna sümboolika ja teenetemärkide hoidmine