Sel sügisel toimuvad kohalikud valimised. Maaleht küsis vallavanematelt, mis kujuneb valimiskampaania peateemaks?
Leemet Vaikmaa
Padise vallavanem 21 aastat
Raske öelda. Teemaks on valdade liitumine kindlasti, eks see teema ole ka üles upitatud, kohati tuleb juba viimsepäeva laupäeva tunne.
Regionaalministril on plaan vallad tõmbekeskusesse kokku tõmmata. Meie teeme teiste valdadega koostööd Lääne-Harju koostöökogu raames. Kas koostöö ja liitumine meie valimistel oluliseks teemaks tõuseb…
Padise valla territoorium on juba praegu 50 ruutkilomeetrit suurem kui Malta riik. Ka meie tulubaas on elaniku kohta suurem kui naabritel, hulle laene meil ka ei ole. Seega majanduslikud põhjused meid otseselt liituma ei suru.
Euroraha peale mõeldes on meil plaanid väga suured, alates asulate soojasüsteemide ja teedevõrgu renoveerimistest, mis on pooleli, ning lõpetades Padise kloostriga. Need on kõik mõistlikud asjad, mingit spaad ega ujulat teha me ei plaani.
Oleme kloostri osas aastaid materjale ette valmistanud järgmise rahastamistsükli jaoks, püüame olla konkurentsivõimelised. Padise klooster on ju regionaalse ja üleriigilise tähtsusega turismiobjekt.
Renoveerida on vaja ka lasteaeda ja üht meie koolidest. Kuid nendeks ei ole tarvis naabriga ühte heita.
Mida kaugemale lähevad otsustamise võime ja õigus, seda rohkem kasvab küsimärke siia maakonna äärde. Võib ju puhuda juttu, et kohalikke inimesi kaasatakse otsustamisse ka siis, kui vallavõim asub kusagil kaugel, aga tegelikult see nii ju ei lähe.
Kui me peame Keila linnaga ühinema, siis on ju loogiline, et Keila, kus rohkem rahvast, on volikogus ka rohkem esindatud.
Kalju Kertsmik
Albu vallavanem 20 aastat
Valdadevaheline koostöö toimib ju praegugi. Miks peaks see teema kuidagi kunstlikult valimiste ajaks üles kerkima?
Näiteks sotsiaalalal teeb Albu vald koostööd üheksa omavalitsusega. Veevajadusprojektis oleme seotud nelja Harjumaa omavalitsusega. Prügimajanduses on Väätsa prügila osas ühendatud 11 Järvamaa omavalitsust.
Hariduses on koostöö väga laialdane: gümnaasiumieas lapsi on meil 20, neist 4 käib koolis Aravetel ja 16 mujal Eestis. Või võtta noorsootöö, meil on ju Kesk-Eesti noorsootöökeskus. Iseasi et mõnes valdkonnas võiks koostöö olla tõhusam ja parem.
Me hakkasime eelmisel aastal pihta kergliiklustee ehitamisega, teise otsa sellest võiks ehitada Ambla vald, aga praegu me ei tea veel nende hoiakut. Kui neil raha ei ole, siis nad ei saa tulla meie partneriks.
Euroraha kavatseme taotleda nii kergliiklustee ehitamiseks kui ka Albu valla hooldekodu ehitamiseks. Selles hooldataks nii naaberomavalitsuste kui ka Harjumaa omavalitsuste inimesi, seegi on koostööprojekt.
Teiseks on see väga energiasäästlik projekt: ehitame passiivmaja, mis aitab majanduskulusid neli korda kokku hoida.
Kolmas asi on Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse teise etapi elluviimine.
Sellel aastal avanevad ju ka Norra abimeetmed mõisakoolide arendustegevuse jaoks. Järvamaa mõisakoolide ühingusse on liitunud üksteist mõisakooli ja nüüd on võimalik teha ühiseid turismipakette, mille eesmärk on piirkondlike kogukondade elavdamine. Et mõisakool ei oleks ainult haridusasutus, vaid ka kultuuriasutus ja kogukonnakeskus.
Meie kogemus näitab, et saab asju ajada ka ilma liitumata, vaid koostöö baasil. On tarvis head tahtmist ja head läbisaamist.
Jüri Ellram
Imavere vallavanem 22 aastat
Mõnes piirkonnas liitumine ehk tõuseb teemaks, mõnes teises jälle mitte. Meil ilmselt ei tule.
Esiteks ei ole valdade liitumiseks loodud tingimusi. Kui neid ei ole, siis on raske motivatsiooni näha, teades ka naabrite olukorda.
Tingimuste all pean silmas omavalitsuste tulubaasi teemat. Kui sellest üldse juttugi ei tehta, siis ju olukord ka liitudes paremaks ei lähe.
Mis puutub koostöösse teenuste osutamises, siis seda teeme väga palju. Terve hulga ülesandeid oleme Järvamaal ühiselt ära lahendanud: ühistransport, meditsiin, jäätmemajandus, noortetöö. Saame oma asjadega teistega koostööd tehes hakkama.
Euroopa raha on meil plaanis taotleda noorte üürimaja ehitamiseks, et noored saaksid maale elama tulla ja siia jäädagi.
Eestimaal on lõpmatult palju tühje maju, meil kahjuks aga ei ole enam ühtegi. Tööstus tõmbab meile inimesi, kuid neil pole kusagil elada. Praegu ongi meie rahvastikusaldo negatiivne, sest inimestel pole kuskil elada.