| Kirjutajad väidavad, et valitsuse eelnõude infosüsteemis omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu kooskõlastamise lisast jääb arusaam, nagu oleks novembri maakogul leidnud kinnitust visioon üks maakond = üks omavalitsus, kuigi kirjalikule küsitlusele tuginedes oli valdav tõmbekeskuste Eesti mudeli pooldamine.
“Küsiti omavalitsusliitude ja maavalitsuse seisukohta omavalitsusreformi mudelite kohta, meie puhul on tõsine reformikava läbi mängitud aastal 2000 ja selle radikaalseim variant oli 1+1 ehk linn ja maakond väljaspool Pärnut,” põhjendas maavanem Andres Metsoja kui pöördumise üks adressaate arusaamade lahknevust.
Neli tõmbajat
Riigikogu Pärnumaa saadikurühma, regionaalministri, omavalitsusreformi projektijuhi, maavanema ja omavalitsuste liidu poole pöördujad on seisukohal, et maakonnas on peale Pärnu veel vähemalt neli toimivat tõmbekeskust. Need on Kilingi-Nõmme, Pärnu-Jaagupi, Tõstamaa ja Vändra.
Viidatud on lähiminevikule, 2010. aasta 29. oktoobri kolmandal maakogul kiideti kirjaliku kokkuleppega heaks “Arengustrateegia Pärnumaa 2030+”, mille järgi on otstarbekas omavalitsuste ühinemine suuremate keskuste ümber neljaks kuni kuueksomavalitsusüksuseks. “Ei ole teavet ega toimunud arutelusid selle kohta, et arengustrateegia osas kavandatakse muudatusi,” seisab kirjas.
Pöördujad lähtuvad sellest, et nimetatud asulad on tõmbekeskused rohkem kui 20 kilomeetri raadiuses asuvale tagamaale. Kilingi-Nõmmes, Pärnu-Jaagupis, Tõstamaal ja Vändras annavad tööd koolid ja lasteaiad, kultuuri- ja spordiasutused, hoolekande- ja meditsiiniasutused, päästekomandod.
Nii leitaksegi, et maavalitsuse pakutud ühe omavalitsuse idee ei ole kooskõlas varasema kokkuleppega, suurendab ääremaastumist, ei arvesta ajalooliselt kujunenud elukorraldusega, halvendab elanike teenuste kättesaadavust.
“Ajendas kirjutama see, et kui eelmise aasta 2. novembril oli maakogul arutusel haldusreform, jäi sõelale kaks joont, üks oliomavalitsusliitude reform, Jaanus Männiku aktiivne sõnavõtt ja samal ajal Halinga vallavolikogu esimehe ja minu sõnavõtt tõmbekeskuste osast,” selgitas Saarde vallavolikogu esimees, parteitu Erli Aasamets. “Ja kui me nüüd regionaalministri dokumendipaketist – kokku 130 lehekülge ja 60 sellest arvamusi – saime lugeda suure üllatusega, et maakogu seisukohtadele tuginedes näeb Pärnu maavanem Pärnumaal ühte omavalitsust, siis see oli meile üllatus ja jääb küsimus, kas nüüd maakogu kujundab seisukoha maavanema seisukoha järgi või võiks teistpidi olla.”
Pind kannas
Regionaalministri väljapakutud kuue mudeli (minivaldade, omavalitsusliitude, kahetasandiline, kihelkondade, tõmbekeskuste, maakondade Eesti) oktoobrist detsembrini toimunud piirkondlikud arutelud tõid Kiisleri lauale vaid 67 kirjalikku vastust ja ettepanekut. Valdav enamus toetas tõmbekeskuste Eesti mudelit.
“Oleme jõudnud astuda samme väga väikeste omavalitsuste osas, need on Kaisma, Tali, Lavassaare – kõik alla tuhande elanikuga vallad,” rääkis maavanem.
Maavanem kinnitas, et maavalitsuse visioon omavalitsusreformi küsimusele vastates tugines suures osas gümnaasiumivõrgu korrastamisel kogutud arvamustele.
“Häädemeestel oli meie esimene küsimus, kuidas on selle piirkonnaga, et Kilingi-Nõmme on huvitatud, seal on gümnaasium, ja Häädemeeste vastus oli ühene: nende tõmbekeskus on Pärnu, nende lapsed liiguvad Pärnusse, kuigi ajaliselt ei ole vahet, kas Pärnusse või Kilingi-Nõmme sõita,” rääkis Metsoja.
Maavalitsuse nüüd omavalitsuste silmis pinnuks saanud arvamus tugines tõsiasjal, et mobiilpositsioneerimise andmetel on maakonnas ainult üks tõmbekeskus – Pärnu, täpsemalt Pärnu linn koos vahetult ümbritseva piirkonnaga ehk Suur-Pärnuga.
Küsimus on näiteks selles, kas Koonga, Varbla ja Tõstamaa valla ühtne uus omavalitsus võiks olla Tõstamaa ja mida see tähendab Koonga valla elanikele (2000. aasta reformikava järgi jäid Koonga ja Kihnu vald oma eraldatuse tõttu eristaatusesse). Või kas Pärnu-Jaagupi kui Halinga valla keskus tõmbab Are valla elanikke? Aastast 2000 ei ole suutnud ühineda maakonda jäänud ainus rõngasvald Vändra ja meil on eraldi nii samanimeline alev-vald kui vald. On see tahte või isikute küsimus? Vändra vald liitus Kaisma vallaga 2009. aasta oktoobrivalimistega.
“Võime ju laua taga kokku leppida, et pöördumises mainitud neli ongi tõmbekeskused, aga kas see vastab reaalselt inimeste käitumisele,” arutles maavanem. “Kui elanike arv langeb, ei lahenda see probleeme ja lõpuks oleme olukorras, kus ei ole millegi üle valitseda, ei ole raha ega ressurssi, pigem tuleks võtta see hoiak, et Pärnumaa ongi üks tugev omavalitsus, ja need hirmud tuleb maha saada, et Pärnu ja selle lähiümbrus võtab kõik raha ära ja tagamaa jääb tühjaks.”
Maavanem tõrjus süüdistuse, nagu ajaks ta regionaalministriga samasse erakonda, IRLi kuuludes maakonnas reformist rääkides parteijoont.
“Praegu on ideede kaardistamise aeg, pakume lahendused välja, püüame milleski kokku leppida,” kinnitas Metsoja. “Pall on ikkaomavalitsuste, mitte maavanema väravas.”
Augustiks peavad olema regionaalministri kui järjekordse omavalitsusreformi dirigendi laual maakondade ettepanekud tõmbekeskuste kohta. Ja kui ümberkorralduste ajakava läheb nagu lepase reega, võtab riigikogu aasta lõpus vastu omavalitsusreformi seaduse, et finišeerida 2017. aasta oktoobrivalimistega. |
