| Lauri Tankler
Regionaalminister Siim Valmar Kiisler loodab, et tõmbekeskustele euroraha suunamine teeb haldusreformi teoks. |
|||||
| Nädal tagasi eestlaste rändeuuringut esitlenud regionaalminister Kiisler nägi üsna rahulolev välja, kui ta vaatas ajakirjanike kaartidesse puuritud pilke. Mobiiliandmetel põhinev pendelrände uuring (juuresoleval kaardil) näitas üsna selgelt pilti, kuidas Kiisleri büroo näeb lähiaja Eesti haldusjaotust. Ja mitte ainult suuremad punktid kaardil on tõenäoliselt just need omavalitsused, mis saavad eurorahast lõviosa aastatel 2014-2020. Hoolimata koalitsioonipartneri Reformierakonna jäigast vastuseisust sundliitumistele on Euroopa Liidu struktuurifondid selgelt kinnitanud, et investeeringute puhul eelistatakse tõmbekeskusi.
Sõna ,,tõmbekeskus” on hakanud oma elu elama. Haridusministeerium on alustanud gümnaasiumireformi, mis keskendub tõmbekeskustele ja paneb sellesse sadu miljoneid eurosid ka järgmisel perioodil. Sotsiaalministeerium annab maakonnakeskustele (aga ka väiksematele tõmbekeskustele) võimaluse üles ehitada kvaliteetsed perearstikeskused. Linnalistesse asulatesse (loe: tõmbekeskustesse) on Eesti lausa kohustatud suunama palju raha juba seetõttu, et nii nõuab Euroopa Komisjon. Kõik see kokku tekitab (või vähemalt peaks tekitama) situatsiooni, kus ühte omavalitsusse tehakse suured investeeringud ja teise tema kõrval mitte, sest see on liiga väike. Kui nüüd väiksemad liituvad ja tekib piisavalt suure rahvahulgaga omavalitsus, siis on neilgi ühel hetkel võimalik mõnest meetmest osa saada. Mitte küll kõigest, aga vähemalt ei jää nad kogu rahast ilma. Kokku 2,3 miljardit Regionaalministri valitsemisalasse planeeritakse tegelikult ,,ainult” 236 miljonit eurot, kuid taoliste regionaalpoliitiliste meetmete jaoks planeeritud raha on kokku 2,3 miljardit. Aga sellest 236 miljonist on näiteks tallinlastele, tartlastele ja pärnakatele ehk kõige käegakatsutavam 2000 uue lasteaiakoha loomine. Taustaks: Tallinna linna kava ,,Lasteaiakoht igale lapsele” planeerib ainuüksi pealinna 4900 lasteaiakoha loomist, mille kogumaksumus oleks 80,9 miljonit eurot. Küllap siis leitakse osa rahast ka tõukefondidest. ,,Meie kava oli selline, et pöördusime kohalike omavalitsuste poole ja küsisime neilt, mis oleks nende piirkonnas kõige olulisem ära teha – nii omavalitsuse tasandil kui ka maakonna tasandil,” rääkis Kiisler. .Tõmbekeskuste puhul on kõige olulisem aidata kaasa sellele, et piirkondadesse tekiks töökohti j uurde,” selgitas Kiisler lähenemisviisi, et erinevates piirkondades pööratakse tähelepanu teemadele, milles maakond või piirkond tugev on. Ta toob näite Saaremaa väikelaevaehitusest, Läänemaa taastusravist, Lääne- ja Ida-Viru seotusest põlevkiviga, Võrumaast ja puidutööstusest. Mida tugevam on tõmbekeskus, seda rohkem saab käsu keskuse tagamaa. Nüüd tuleks sügisestel valimistel kandideerivatel kohalikel poliitikutel üsna täpselt ära kaardistada, mis ajaks võiks kohaliku ettevõtluse toetusmeede pihta hakata, millal hakata perearstikeskuseid ehitama ja kuidas veenda mõne kooliinvesteeringuga mõnda ümberkaudset valda linnaga liituma. |