| Eesti pendelrände uuringu ühe koostaja Rein Ahase sõnul on Valga ja Otepää Eestis tõmbekeskustena omapärased, kuna nende mõju ulatub üle piiride. | |||||
| Uuringust selgus, et maakonna kaks tõmbekeskust ongi Otepää ja Valga. «Valga puhul on sees rahvusvaheline mõõde, kuna tegu on kaksiklinnaga,» rääkis Ahas. «Otepää on aga kohalikest keskustest üks väheseid, millel on mõju üle maakonna piiride,» tõi ta välja maakonna kahe linna eripära.
«See, et Valga on rahvusvaheline tõmbekeskus, näitab tegelikult piirkonna potentsiaali,» rääkis Ahas. Valga kasuks räägib ka, et see on maakonnas töö- ja elukoha vahel pendeldajate peamine sihtkoht ja sellel on maakonna inimestele suuremat mõju kui näiteks lähimal regioonikeskusel Tartul. Mõju ebatavaliselt kaugele Ahase sõnul pole Eestis tavapärane, et väiksema linna mõju nii kaugele ulatub. Küll võib piire ületavat loomulikuks pidada Tallinna, Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Kohtla-Järve puhul. «Valgamaa keskused on siiski ühed vähesed, millel on üle piiri ulatuv mõju – kas siis väljaspool oma maakonda või üle riigi piiri. See annab võimaluse teha seal asju teistmoodi, kui muu Eesti teeb,» rääkis Ahas. Valga maavanema Margus Lepiku sõnul on mitu põhjust, mis lätlased Valka toovad ja linna piiriüleseks tõmbekeskuseks muudavad. «Meditsiin ja haridus on kindlasti need, mis lätlasi meie poole vaatama panevad. Kuna Riia pole meie maakonnast väga kaugel, on aastaringselt sealtpoolt meil ka palju turiste,» rääkis Lepik. Uurimusest selgus, et suur mõju on Tartulgi. «See on nähtava mõjuga ja Valgalgi on mitme Tartumaa piirkonnaga selged ühendused olemas. Samas jäävad peamised sihtkohad ikkagi eelkõige Valka, mis näitab, et tegu on asutusalaga, kus ei joonistu välja ülitugevat pendeldamist väljaspoole,» rääkis Ahas. Asukohal nii plusse kui miinuseid Valgamaa piiriäärne asukoht võib olla linnale nii õnnistus kui ka õnnetus. «Piirilinnaks olemisel on palju potentsiaali, teisalt tähendab asend Tallinna ja Tartu suhtes, et Valga on suurematest tõmbekeskustest kaugel. Kaugus on aga väga oluline tegur, mis paljudele saab elukohavalikul määravaks,» rääkis Ahas. «Pendeldamine on seotud arengu ja eduga. Liikumine näitab, et rahvastik on aktiivne ja inimesed tahavad leida parimat töökohta, elukeskkonda, tingimusi.» Samas on tema sõnul linnadel, mis asuvad suurte tõmbekeskuste külje all, oht ennast kaotada ja jäädagi teistest linnadest sõltuma. «Kohad, mis asuvad tugeva tõmbega keskustest kaugemal, leiavad ehk kiiremini oma arengu ja vaimu,» ütles Ahas. Tema sõnul on kohalikud keskused enamasti olulised maakonnasiseselt, kuid ainulaadne näide on tema sõnul Otepää, millel on olulised ühendused ka teiste maakondade ja linnadega – Tallinnani välja. «Mõjuala ulatub ka Põlva ja Tartu maakonda ning ka Tallinnaga on tal otsene seos, mistõttu on Otepää multikeskus ja laiema tähendusega kui lihtsalt mõni kohalik linn,» rääkis Ahas. Otepää vallavanema Merlin Müüri sõnul elavdab tõmbekeskuseks olemine linna elu. «Otepää on juba minevikust tuntud kui atraktiivne koht sportimiseks. See on ka turismipiirkond ning ligi 80% ettevõtjatest tegutsevad teeninduse sfääris, mistõttu toob pendelränne ning sellega kaasnev teenuste tarbimine meie ettevõtjatele pitlikult öeldes leiva lauale,» rääkis Müür. Linn vajaks rohkem kultuurisündmusi Müüri sõnul linna areng jätkub vaatamata aeg-ajalt üles kerkinud kriitikale, et lahkunud suurüritused potentsiaali vähendavad. «Asemele on tulnud uued üritused. Lisaks rahvusvahelistele spordiüritustele vajaks Otepää ka rahvusvahelisi kultuuriüritusi,» sõnas Müür. Tartu lähedus tuleb Müüri sõnul Otepääle kindlasti kasuks. «Otepääl on teise kodu soetanud paljud Tartus töötavad arstid, teadlased ja juristid. Need on inimesed, kes linna väiksuse tõttu ei saa küll oma potentsiaali kohapeal rakendada, kuid tänu kellele on meie elanikkond keskmisest haritum,» rääkis Müür. Tema sõnul elavdab Tartu lähedus ka otepäälaste võimalusi nii meelelahutuse kui ostlemise osas. Uuringu tulemustes toovad autorid Rein Ahas ja Siiri Silm välja, et Eesti asustussüsteem on maakonnakeskne – 15 maakonda joonistuvad selgelt välja koos oma keskustega. Maakonnakeskus võib olla suur või väike, aga ta on Eesti mastaabis oluline tõmbekeskus Uurimuse eesmärk oli anda taustamaterjali kavandatava haldusreformi koostajatele. Pendelrände uuringus on arvestatud mobiilseid andmeid, mis koosnevad EMT võrgus tehtud kõnetoimingute asukohtadest. Mobiilside andmete põhjal on võrreldud inimeste liikumisi töö ja elukoha, aga ka elukoha ja vaba aja veetmise koha vahel. |
