Eleri Lõhmus
| Siseministeeriumi omavalitsusreformi projektijuht Sulev Valner sõnas, et reformiprotsessis on oluline vabatahtlikkus. Sestap pole ka Puka valla otsus alustada ühinemisläbirääkimisi Rõnguga reformi mõttega vastuolus. | |||||
| Missugused on olnud omavalitsusreformi viimased arengud?«Liigume juba kevadel väljaöeldud taktis sammsammult edasi. Praegu on peaaegu kõigi maakondade omavalitsusliitude seisukohad käes. Järgmiseks on augusti keskel tähtaeg, kui maavanemad peaksid ütlema oma seisukohad tõmbekeskuste osas oma piirkonnas.
Oleme liikunud edasi kokkuleppe poole mõistlikus tempos. Arvan, et kiiremini ei tohigi, sest kohalikele inimestele peab ju jätma ka aega teatud asjadeni jõuda ja teatud mõtetega harjuda.» Missugused on olnud omavalitsusliitude põhilised seisukohad? «Eks siin ole päris erinevaid hoiakuid. Valgamaa on üks eesrindlikumaid, ma julgeks öelda. Valgamaa Omavalitsuste Liit väärib kindlasti tõsist kütust. Juba varem on nende aruteludega jõutud teatud arusaamadeni maakonna kolme põhilise keskuse osas. Nagu ma aru saan, ei olnudki sellele küsimusele vastamine Valgamaal kõige keerulisem. Vastus oli tasapisi aja jooksul välja kujunenud. Saan aru, et see on ka juba maakonna arengustrateegiasse sisse kujutatud. Selles mõttes ei ole tegu uue avastusega.» Kuidas mõjutavad kogu protsessi Puka ja Rõngu valla liitumisläbirääkimised, mis eeldatavasti sügisel algama peaksid? «Tegelikult on reform niiviisi püstitatud, et praegu nende tõmbekeskuste kokku leppimise juures ei teki veel seda jaotust, milline omavalitsus täpselt mis suunas peab ühinema. Selles osas on kogu protsessis tugev vabatahtlikkuse ja iga piirkonna enda otsustamise element sees. Seetõttu ei ole need protsessid kuidagi vastuolus. Kõigi võimaluste läbikatsumine ja selgeksrääkimine on pigem ikkagi positiivne. Seal ei saa midagi ette heita. Igasuguseid läbirääkimisi selguse saavutamiseks, kas niiviisi tasub või ei tasu, tuleb kindlasti tervitada. Võrreldes olukorraga, et igaüks omaette kuskil põrnitseb ja mõtleb, et mida ta küll ei taha või tahab.» Maavanem tõi välja, et kui Puka otsustaks liituda Rõnguga, kaoks maakonnas ühtsus ja kolm tõmbekeskust satuksid kahtluse alla. Mida teie arvate? «Seda on raske praegu nii täpselt öelda. Arvan, et maavanema mure on täiesti arusaadav. Teisest küljest, kui vaatame reformi just nimelt inimese, mitte valdade ega maakondade kui moodustiste seisukohast, siis ennekõike vaatame, millises suunas on inimestel loogiline liikuda ja kuhu nad tegelikult liiguvad. See peaks olema tähtsam kui see, et kuhu on seni mingisugused piirid tõmmatud. Ükskõik, kas siis maakonna või valdade piirid. Samas ei ole otseselt põhjust arvata, et senised piirid oleksid kuidagi valesti tõmmatud. Ilmselt enamikus kohtades peegeldavad piirid seda, mis ajalooliselt välja kujunenud. Ei saa aga kindlasti välistada maakondade servadel ka situatsioone, kus inimeste tegelik liikumine on natuke teistsugune. Siis tuleb leida võimalikult mõistlik kompromiss. Nii maakonna piiride seisukohalt kui mõne omavalitsuse puhul sellelt seisukohalt, et üht poolt omavalitsusest tõmbab ühele ja teist teisele poole. Üle Eesti neid olukordi kindlasti tekib. Kindlasti on aga igas mõttes lihtsam, kui need liitumised toimuvad praeguseks välja kujunenud üksustena. Sel juhul on lisaprotseduure tarvis võimalikult vähe.» Nii et maakondade piiriülene liitumine ei olekski välistatud? «Ei, välistatud see kindlasti ei ole. Ma ei saa öelda, et see oleks soovitatud, aga see ei ole välistatud.» Erinevad mudelid, mis seni Eesti haldusjaotuse kohta välja pakutud, ei ole maakondade piiriülest liitumist välja toodud. «Eks jah, aga üle Eesti võib tõepoolest neid situatsioone näha, kus tundub täiesti võimalikuna, et võib niimoodi minna. See ei ole kindlasti mingi soovitus, et üle piiri ühinemine peaks tingimata kuidagi hea olema. Kindlasti on aja jooksul välja kujunenud teatud ühtsus, mille puhul inimestel, kes osutuvad hiljem teises maakonnas olevaks, võib tekkida küsimus, kas see on nüüd õige. Kui aga inimese igapäevane liikumissuund on teistpidi ja ta ületab maakonna piiri nii, et ta seda ei märkagi, võib küll küsida: miks see piir peab seal vahepeal olema? Maakonna ja valla piiridesse reform kinni ei jää. Kuidas see täpselt seadustes formuleerub, eks see selgub. Kuna aga protsess on keeruline, siis mida vähem lisamuutujaid sisse tuua, seda sujuvamalt läheb. Kui piire muuta pole vaja, siis iga hinna eest neid muutma hakata toob ainult lisatüli.» Võtame Valgamaa näite: ajalooliselt on üks osa maakonnast seotud Mulgi-, teine Võru-, kolmas Tartumaaga. Kas Valgamaa kui struktuuriüksus võiks kaduda? «Arvan, et praegu ei ole päevakorral teema, et praegused maakonnad ära kaoksid. Iseküsimus, milline on maakonna roll tulevikus. Praegune maavalitsuste ja maakondade staatus pole lõpuni selgeks räägitud. Igal juhul tegeletakse selle teemaga tulevikus edasi. Samas arvan, et Valgamaal riigi kohalolek kuhugi ära kaduda ei saa.» Seega Valgamaa valdade liitumine Viljandi-, Võru- ja Tartumaaga pole tõenäoline? «Ma ei hakkaks sel teemal spekuleerima, sest see pole praegu päevakorras. Eks mingil ajal tuleb maakondade teema ka päevakorda. Asjad liiguvad nii, kuidas kohapeal kokkulepped kujunevad. Nimetada kogu reformi jõuga tehtavaks – see ei oleks õige. Sõltub sellest, kellel on kõige rohkem jõudu läbi rääkida. See jõud on suuresti läbirääkimiste jõud, millega need kokkulepped tegelikkuses kujunevad. Väga vähe tõenäoline on, et kellelgi kusagil Tallinnas on väga suur huvi hakata murdma mõistlikuna tunduvaid kohalikke kokkuleppeid, mis sünnivad kohalike inimeste, omavalitsuste ja piirkondade vahel.» Selles suhtes saaks ju Puka valda esile tõsta, et maakonnas väga pikka aega kõne all olnud võimalikele liitumistele kaalutakse ka alternatiivi. «Kindlasti. See ei ole midagi halba. Alternatiivid on mõistlik just praegu läbi kaaluda, et pärast ei öeldaks: aga oleks võinud ka seda kaaluda. Muidugi tasub liitumist arutada, kui piirkonna elanikele tundub, et liikumine Tartumaa suunas ja ühinemine sinnapoole on kuidagi mõistlikum ja parem. Mina kõrvalt ei ole see inimene ütlema, kuidas Pukale hea on. Oluline on, et kohapeal inimesed tunneksid: nad on ise tahtnud, et asjad just nii läheks.» Mainisite, et mujalgi Eestis võib tekkida sarnaseid olukordi. Saate tuua mõne näite? «Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit pakkus ühe oma tõmbekeskusena välja Mustvee Jõgevamaal. Juba see näitab, et mingi osa Ida-Virumaa inimestest peab oma keskuseks Mustveed. Ilmselt on sellesama Ida-Virumaa puhul võimalik, et mingid selle piirkonna läänepoolsed osad vaatavad pigem Lääne-Virumaa eestikeelsete omavalitsuste poole. Üks arutelu on veel huvitav: Setumaa ühine omavalitsus. Vaatame, mis sellest välja tuleb. See tähendaks ilmselgelt Põlva- ja Võrumaa piiriülest asja.» Kuivõrd reaalne see Setumaa puhul oleks? «Raske praegu öelda. Sõltub sellest, kui suur üksmeel leitakse. Kõlab väga hästi, aga kui praktilisse ellu jõuda, tekib küsimus: millistes piirides praegused omavalitsused kokkuleppe moodustama peaksid? Tundub, et see otsus pole nii lihtne sündima.» Ilmselt kujunevad läbirääkimised keerukaks kõikide omavalitsuste puhul. «Eks ikka, aga paljudes kohtades on elu läinud nii palju edasi, et ka omavalitsusjuhid ja kohalikud aktiivsed inimesed saavad aru: kaasajal toimib elu natuke suuremas piirkonnas. Vähemalt teema ei ole enam tabu, nagu see võib-olla paljudes piirkondades varem on olnud. Koostöö naabritega kuni ühinemiseni võib olla täiesti mõistlik mõte.» |