| Omavalitsuste võimekuse suurendamiseks tuleb riigil senisest suurem osa maksurahast anda omavalitsuste käsutusse, ütlesid omavalitsuste juhid. Näiteks võiks vallajuhtide ja linnapeade arvates osa ettevõtte tulumaksust laekuda omavalitsusele ning samuti võiks olla suurem võimalus kehtestada kohalikke makse. | |||||
| Äripäev küsis enne valimisi kõigilt ametis olevatelt omavalitsusjuhtidelt, mida tuleks riigi tasandil teha, et omavalitsuste tulubaasi suurendada ning kuidas omavalitsused ise saaksid oma tulubaasi kasvatada. Omavalitsusjuhid on seda meelt, et just riigi tasandil tuleb teha muutusi, sest omavalitsuste endi võimalused tulubaasi suurendada on praegu väga piiratud.
Samuti pidasid omavalitsusjuhid mõistlikuks, et osa valdkondi rahastaks riik. Näiteks kohalike teede korrashoid ning lasteaedade ja koolide rahastamine. “Kui riik on loonud teede hoolduses väga hea võimekuse, siis võiks riik hooldada ka kohalikke teid, selle asemel, et killustada raha ja luua paralleelseid struktuure omavalitsustes. Raha selleks tuleb ju nagunii maksumaksja taskust,” ütles Võru linnapea Jüri Kaver. Mitu omavalitsusjuhti oli aga seda meelt, et kütuseaktsiisist kogutud summast peaks rohkem laekuma kohalikule omavalitsusele. “KOV peab saama aktsiisist suurema osa oma tulubaasi ning seda riigimaanteede arvel,” toonitas Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. Abja vallavanem Peeter Rahnel pakkus välja, et kütuseaktsiisist peaks laekuma omavalitsustele 50%. “See aitaks tagada teede normaalse taastava remondi ja hoolduse,” märkis ta. Õru vallavanem Andres Palloson soovitab aga kehtestada suurtele veokitele teemaksu ning kogutud raha tuleks kasutada kohalike teede remondiks. Palloson sõnul võiks Tallinna ja Harjumaa ettevõtetele kehtestada ka tulumaksu. Tasu loodusvaradelt. Lisaks kütuseaktsiisile võiks riik ka osa loodusvaradelt teenitud tulust anda omavalitsustele. Näiteks Helme vallavanem Tarmo Tamm oli seisukohal, et riigile loodusvaradest minevast tulust pool peaks laekuma omavalitsusele. “Riigiettevõte RMK on maapiirkondades paiknevate metsade langetamise ja sealt riigikassa täitmisega üsna järje peal. Pean õigeks, et maakogukonnas olevast loodusvaradest saadav tulu peaks vähemalt 50% minema kohaliku kogukonna hüvanguks,” lausus ta. Mitu omavalitsusjuhti oli aga seda meelt, et riigi ja omavalitsuste vahel kogutud maksutulude jaotamine sarnaneb ühe ja sama teki tirimisega. Mäetaguse vallavanema Aivar Surva hinnangul tuleks omavalitsustele anda suurem finantsautonoomia. “Ma ei räägikski nii palju tulubaasi suurendamisest kui rohkem finantsautonoomiast. Ehk siis näiteks omavalitsusel peaks olema õigus kehtestada ise isiku tulumaks teatud piirides (näiteks 11–13% brutopalgast), kinnisvaramaks ja miks mitte ka tasu kinnisvaratehingutelt ja siis alles muud kohalikud maksud, mis on tegelikult väike osa tulubaasist,” rääkis ta. Osa ettevõtte tulumaksust. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ütles, et omavalitsused peaksid saama osa ettevõtete tulumaksust. Omavalitsustel sisuliselt puuduvad võimalused tulubaasi suurendada, võimalik on vaid maamaksu määra muuta, lisas Umboja. Seda seisukohta toetas mitu omavalitsusjuhti. “Riigil oleks mõistlik kavandada kohalikku eelarvesse osa ettevõtlusest laekuvast tulust. Näiteks praegu laekub ettevõtlusest saadav dividenditulu riigikassasse. Lisarahastust saaksime kasutada kohaliku ettevõtluse elavdamiseks ning töökohtade loomise soodustamiseks,” rääkis Otepää vallavanem Merlin Müür. Kaarma vallavanem Andres Tinno ütles, et omavalitsustel ei ole huvi ettevõtlust toetada, vaid elanikkonda suurendada. Kui osa dividendidelt kogutavast tulumaksust läheks omavalitsusele, siis paneks see muudatus omavalitsused rabelema ka ettevõtete meelitamise pärast, oli ta veendunud. Valga linnapea Kalev Härk seoks ettevõttelt kogutavad maksud selle omavalitsusega, kus ettevõte tegutseb. “Ettevõtluse areng ja kohalik tulubaas on nõrgalt seotud, sest üksikisiku tulumaks laekub elukohapõhiselt, kuid paljud Valga linna ettevõtetes töötavad inimesed elavad Valgast väljaspool. Sadu inimesi käib Valgasse tööl Lätist. Sel puhul laekub üksikisiku tulumaks koguni otse riigieelarvesse, mistõttu, olgugi et omavalitsus pingutab töökohtade loomisele kaasaaitamisega, on saadav tulu eelarvesse ainult väga kaudne,” rääkis Härk. Võhma linnapea Avo Põder lausus, et riigi tasandil peaks regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks rakendama ettevõtte tulumaksu kehtestamist ja diferentseerimist regionaalselt. “See võiks olla samm, mis pidurdaks rahvastiku koondumist Tallinnasse-Tartusse,” lisas ta. Ühe lahendusena nähakse ka seda, kui omavalitsusel oleks võimalik mõjutada tööjõu maksukoormust. Paistu vallavanema Ene Saare sõnul võiks maapiirkondades ettevõtluse soodustamiseks lubada maksuerisusi, mis aitaksid tööjõu maksukoormust piirkonnas vähendada. Kohalikud maksud. Tulubaasi suurendamist kohalike maksude abil pidasid omavalitsusjuhid marginaalseks. “See on teoreetiline võimalus, kuid reaalsuses ei ole see väiksemates omavalitsustes võimalik,” ütles Lasva vallavanem Juris Juhansoo. Sõmerpalu vallavanema Aare Hollo sõnul on põhiline mängumaa maamaksu protsent, aga sellest saadav tulu on väga väike. Mitu omavalitsusjuhti on seisukohal, et omavalitsusel võiksid olla suuremad võimalused kehtestada kohalikke makse. Otepää vallavanem Merlin Müür ütles, et Otepää kui turismipiirkond võiks kehtestada turismimaksu või nn voodikoha maksu. Sellest laekuv tulu läheks sihtotstarbeliselt turismitaristu – matkaradade, spordirajatiste, vaatamisväärsuste – arendamiseks, korrashoiuks ja uuendamiseks, märkis ta. Sarnasel seisukohal oli ka Kihnu vallavanem Ingvar Saare, kelle sõnul võiks väikesaarel olla võimalik kehtestada nn külalise tasu, mille abil saab omavalitsus katta avaliku ruumi haldamisega seotud kulutusi. Maamaks. Mis puudutab aga maamaksu, siis peavad omavalitsusjuhid probleemiks seda, et pole toimunud maa korralist hindamist. Imavere vallavanem Jüri Ellram rääkis, et esialgse kava järgi pidi maa hindamine toimuma iga kolme aasta järel, kuid seda on pidevalt edasi lükatud. “Praegu on maaressurss koondumas üha väiksema inimgrupi (kahjuks ka välismaalaste) kätte,” lisas ta. Ka Maidla vallavanem Hardi Murula pidas ainsaks omavalitsuste tulubaasi suurendamise võimaluseks maade korralist hindamist. “Maapiirkondades on toimumas anomaaliad nii metsa- kui ka põllumaa hindadega, sest maamaks on madal ning maa hoidmine passiivse investorina lihtne,” märkis ta. Üks küsimus Kokkuvõte tehtud ettepanekutest |
