| Kui vaadata valimisjärgset aega, siis on olukord täpselt sama nagu 2009. aastal – veidi enam kui kaks kolmandikku endistest juhtidest jätkab tööd.
Pärast mullusügisesi valimisi jätkab ametis 151 senist omavalitsusjuhti ja 64 KOVis on etteotsa valitud uus inimene. 2009. aasta valimiste järel jätkas 154 juhti ja välja vahetati 72. Täpsustagem, et kui tookord toimusid valimised 226 KOVis, siis tänavu 215 KOVis.
“See näitab, et inimesed grupeeruvad juhtide ümber ehk et juhid suudavad ühendada inimesi,” kommenteerib Eesti Omavalitsuste Liidu esimees, Kunda värske linnapea Jüri Landberg omavalitsusjuhtide massilist tagasivalimist. “See on hinnang neile juhtidele, kes suutsid omavalitsusüksuse masust läbi tuua.”
Samas ei eita ta, et mõnes kohas võib tagasivalimine näidata ka võimu tsementeerumist.
Tagasivalimine kinnitab usaldust. Eesti staažikaim tegutsev omavalitsusjuht, Põlvamaal asuva Laheda vallavanem Sirje Tobreluts hindab stabiilsust. “Kohalikud valijad on üldjuhul seda meelt, et kui mingi suur projekt on pooleli, siis kindlam on, kui selle lõpetab ära see, kes alustas. Tagasivalimine annab juhile kindluse, et teda usaldatakse,” sõnab ta.
Tobreluts on Laheda valla eesotsas 1985. aastast. “Minu arvamine on, et vallavanem peaks olema amet, mitte poliitika käepikendus,” rõhutab ta. “Vallavanem ei tohiks olla mõjutatud poliitilistest käikudest riigis ja ka vallas. Maal on poliitika hoopis teisem kui suurlinnades ja linnades. Inimesed mõtlevad ja käituvad teisiti.”
Omavalitsuste liidu tegevjuhi Ott Kasuri hinnangul on valijad üldiselt konservatiivsed ja näitavad valimisotsust tehes usaldust juhi vastu. “Eestis on poliitiline kultuur tasapisi muutumas selles suunas, et järjest enam aktsepteeritakse valijate antud hääli,” seletab ta. “Paljudes omavalitsustes eelistatakse seda inimest, kes saab kõige rohkem valijate hääli. Sellega on talle antud kohalikelt elanikelt kõige tugevam mandaat,” lisab Kasuri.
Hääled panevad moraalse kohustuse peale. Ilmekas näide on Saaremaal Pöide vallas 30,2 protsenti valijahäältest kogunud sotsiaaldemokraat Andres Hanso. “Loomulikult oli mul nüüd moraalne kohustus võtta vallavanema tool,” räägib Hanso. “Väikeses vallas üldiselt erakondliku poliitikaga palju pistmist pole. Elame peost suhu kogu aeg ja katsume hakkama saada, nii et sellel ei ole suurt tähtsust, mis erakonna inimene eesotsas on.”
Kui Andres Hanso on varasematel valimistel osalenud ja olnud pikka aega volikogu liige, siis tema poja Hannes Hanso debüüt kohalikel valimistel päädis Kuressaare linnapea kohaga. “Protsentuaalselt sain mina pojast suurema häältesaagi,” muigab Andres Hanso. “Aga muidugi ei saa me omavalitsuste suurust võrrelda, üks on ikkagi linn ja teine väikevald.”
Senistest volikogu esimeestest sai suurima häältesaagi Õru vallavolikogu juht, Urvaste kooli direktor Kalmer Sarv – tema poolt andis oma hääle 34,2 protsenti valimas käinutest. Sarv jätkab volikogu esimehena, Õru uueks vallavanemaks sai aga Tõrva senine linnapea Agu Kabrits.
“Ajalehe Valgamaalane ühes numbris oli kaks artiklit: ühes kirjutati, et endine Tõrva linnapea valmistub minema opositsiooni, ja teises sellest, et Õru senine vallavanem Andres Palloson ei jätka enam. Kõik järgnev oli nagu väikese pusle kokkupanek,” räägib Kabrits.
Ta ei pelga kohalike omavalitsuste võimekuse edetabelis viimasel kohal asuva valla etteotsa asumist. “Võimalus on ainult tõusta, langeda ei ole enam kuhugi,” ütleb ta.
Õru vallajuhina saab Kabrits palka 960 eurot ehk 664 eurot vähem, kui sai linnapeana.
Valla moodustamise eest anti auto
Meie vald taheti järjekorras üheteistkümnendaks panna ja see oleks tähendanud lubatud sõiduautost ilma jäämist, meenutab Laheda vallavanem Sirje Tobreluts nõukogude aja lõppu.
Valdade moodustamise kampaania ajal 1990. aastal lubas valitsus, et kümnele kõige kiiremini moodustatud vallale eraldatakse sõiduauto.
“Võitlesin selle eest ja tõestasin, et meie vald oli ikka kümnes,” räägib Tobreluts. “Tuletasin neile meelde ametlikku stenogrammi, et olin kohal, kui valdade moodustamise aruandeid kaitsti.”
Laheda valla omavalitsuslik staatus kinnitati 6. detsembril 1990. Esimese kümne vastasutatud vallajuhi seas oli kaks naist –Sirje Tobreluts ja Vastse-Kuuste tollane vallavanem Hele Oidermaa. “Meile kahele eraldati sõiduauto Žiguli, teised kaheksa valda said Moskvitši,” täpsustab Tobreluts ja lisab, et sõitis tolle autoga 2000. aastani.
“See valdade moodustamise aeg oli pööraselt kiire, aga huvitav aeg,” meenutab ta. “Istusin päevade kaupa arhiivis, lappasin vanu dokumente ning öösiti valmistasin asutamisdokumente ette. Arvuteid tollal polnud, kõik tuli käsitsi trükkida. Kui mu mälu ei peta, siis kõiki dokumente pidi olema kokku 15 eksemplari.”
Sirje Tobreluts on Laheda valda juhtinud 28 aastat, esimesed viis aastat oli ta külanõukogu täitevkomitee esimees. Tegutsevatest omavalitsusjuhtidest on tema käes praegu kõige pikema staaži rekord.
Taust
Kohalikke omavalitsusi on valitud kaheksa korda
10. detsember 1989 (nn üleminekuvalimised)*
17. oktoober 1993
20. oktoober 1996
17. oktoober 1999
20. oktoober 2002
16. oktoober 2005
18. oktoober 2009
20. oktoober 2013
* enne seda juhtis kohalikku omavalitsust külanõukogu täitevkomitee esimees
Tasub teada
Vallajuhtide seast leiab 30 naist ja kolm Karu
Eestis on 215 kohalikku omavalitsust (30 linna ja 185 valda), tänavu moodustati 18 omavalitsusest 7 ühisvalda.
Ametis jätkab 151 endist juhti ja 64 KOVi juhib uus inimene.
Konkursi korraldas vallavanema leidmiseks 11 valda: Aegviidu, Anija, Kose (ühisvald), Kohtla-Nõmme, Mäksa, Lääne-Nigula (ühisvald), Lüganuse (ühisvald), Noarootsi, Nõva, Raasiku ja Saku vald.
Seitsmest ühisvallast neljas valiti vallavanemaks inimene, kes seni oli ühe ühinenud KOVi eesotsas. Kolmes ühisvallas leiti juht konkursi teel.
Staažikatest omavalitsusjuhtidest ei jätka enam Antsla endine vallavanem Tiit Tõnts (staaž 30 aastat), Peipsiääre endine vallavanem Niina Baranina (staaž 27 aastat), Maardu endine linnapea Georgi Bõstrov (staaž 24 aastat).
Saare senine vallavanem Jüri Morozov on alates 13. novembrist 2013 riigikogu asendusliige ja Väätsa senine vallavanem Janno Laur on alates 11. novembrist 2013 Tartu abilinnapea.
Eelmisel aastal ehk suhteliselt vahetult enne valimisi KOVi juhiks saanud 18 inimesest jätkab 9 samas ametis.
Naisi on KOVi juhtide seas 30. Varem oli KOVide eesotsas 29 naist, neist 14 jätkab KOVi juhina.
Kunagi varem pole Eestis, seda enam ühes maakonnas, olnud, et isa ja poeg on samal ajal omavalitsusjuhiks valitud: isa Andres Hanso on Pöide vallavanem ja poeg Hannes Hanso on Kuressaare linnapea.
Praegustest vallajuhtidest kannab ühesugust perekonnanime – Karu – lausa kolm meest, ent nad ei ole omavahel sugulased. Enn Karu jätkab Kernu ja Alar Karu Tarvastu vallavanemana ning Villu Karu juhib Märjamaa valda.
Kahel toolil korraga istub Tabivere vallavanem Kalmer Lain, kes on ühtlasi Jõgeva linnavolikogu esimees. Varem on sellises olukorras olnud Arno Rossman – ta oli Lüganuse vallavanem ja Kohtla vallavolikogu esimees. Uues Lüganuse ühisvallas jätkab Rossman abivallavanemana ja on jätkuvalt Kohtla volikogu esimees.
Volikogu esimehe kohale on maandunud mitu endist omavalitsusjuhti: Tarmo Tammiste (Narva linn), Georgi Bõstrov (Maardu linn), Jelena Koršunova (Sillamäe linn) ja Andres Rõigas (Halliste vald). Võhma endine linnapea Avo Põder on Kõo vallavolikogu esimees.
Volikogude senistest esimeestest asus tegevjuhi tüüri juurde Mihkel Juhkami – ta on nüüd Rakvere linnapea.
Endistest KOV-i juhtidest 41 tegutseb oma valla volikogu liikmena ja 2 endist juhti kuulub muu omavalitsusüksuse volikokku.
Viis endist omavalitsusjuhti on samas ametis, ent uues omavalitsusüksuses: senine Nõva vallavanem Aldo Tamm juhib nüüd Koeru valda, Puhja eksvallavanem Peeter Sibul juhib Ahja valda, Tõrva ekslinnapea Agu Kabrits juhib Õru valda. Vihula eksvallavanem Raivo Uukkivi võitis konkursi Raasiku vallavanema kohale ja Kunda ekslinnapea Riina Sooäär võitis konkursi Kohtla-Nõmme vallavanema kohale.
Teisest mehest esimeseks. Tõrva linna juhib senine abilinnapea Maido Ruusmann, Maardu linna juhib senine abilinnapea Nikolai Vojeikin, Sillamäe linna juhib senine aselinnapea Tõnis Kalberg ja Jõgeva linna juhib senine abilinnapea Aare Olgo. Rakvere senine abilinnapea Allar Aron võitis Lüganuse ühisvalla konkursi vallavanema kohale. Rapla senisest abivallavanemast Indrek Kullamist on saanud Kohtla vallavanem ja Saue senine abivallavanem Mikk Lõhmus võitis Lääne-Nigula ühisvalla konkursi vallavanema kohale.
Kaks endist maavalitsuse ametnikku proovivad KOVi juhina kätt: Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna senine juhataja Anti Allas on Võru linnapea ning Jõgeva maavalitsuse arengu ja planeeringute osakonna senine nõunik Triin Pärsim on Torma vallavanem.
Allikad: KOVide kodulehed, Äripäev
Mis on mis
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on volikogu valitud ja ametisse nimetatud isikutele kehtestatud sotsiaalsed garantiid.
volikogu otsusega võib maksta vallavanemale või linnapeale volituste tähtajalise lõppemise korral hüvitust:
– kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on ametikohal töötanud 2–8 aastat;
– kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on ametikohal töötanud üle 8 aasta.
Kui vallavanem või linnapea vabastatakse ametist volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu, makstakse neile hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.
Taust
Omavalitsusjuht ei pea hüvitist saama
Omab staaži üle 8 aasta ja sai hüvitist maksimaalselt kuue kuu ametipalga ulatuses – 9
Omab staaži üle 8 aasta ja sai hüvitist vähem kui kuue kuu ametipalga ulatuses – 10
Omab staaži enam kui 8 aastat ja ei saanud hüvitist – 3
Omab staaži 2–8 aastat ja sai hüvitist maksimaalselt kolme kuu ametipalga ulatuses – 6
Omab staaži 2–8 aastat ja sai hüvitist vähem kui kolme kuu ametipalga ulatuses – 14
Omab staaži 2–8 aastat ja ei saanud hüvitist – 5
Ei oma vajalikku staaži, ent sai siiski hüvitist – 4
Ei oma vajalikku staaži ega saanud hüvitist – 7
Ühinenud valdade eksjuhid, said seadusega määratud hüvitise kuue kuu ametipalga ulatuses – 14
Volikogu pole veel otsustanud – 3 |
