2000. aastate keskpaigas vuntsiti rahvamaja euroraha ja vabatahtlike abiga paremasse vormi, siis entusiastid väsisid. Koos ühinemisplaanidega paar aastat tagasi algas justkui uus tõus, mobiliseeruti suuresti hirmust, et muidu jäädakse suurvalla tagumise serva peal üksi ja tähelepanuta.
Eelmisel aastal tähistati Ellamaa rahvamaja 100. sünnipäeva. Aastal 1918 alustati Ellamaa rabas tükkturba tootmist ja töölistele rajati kilomeetri kaugusele ka ühiselamu. Viis aastat hiljem kolis turbatootmine pigem Turba aleviku poole ja toonane Sooniste vald ostis tühjaks jääma kippuva ühika hoopis koolimajaks. 1930. kuni 1975. aastani toimetaski majas kohalik Ellamaa kool. Alguspäevil 6-klassiline, siis 7-klassiline, aga viimases otsas anti majas kooliharidust vaid 1.‒3. klassi lastele, keda kokku oli kümmekond.
„Oli kaks klassiruumi ja õpiti liitklassides. Minu üks kummalisemaid mälestusi kooliajast on aknalauale pandud elektripliidi kohal kuumusest tõusev õhuvirvendus. Ju siis köeti ruume sel ajal ka niimoodi,“ meenutab kohalik elanik Marje Suharov oma koolitee algust Ellamaal.
Kuna lapsi jäi väheks, leiti majale uus funktsioon ja see tegutses rahvamajana. 1980-90ndatel elu käis, näidati kino, tantsiti rahvatantsu ja peeti ägedaid külapidusid. Rahvamaja lavalt on läbi käinud nii Silvi Vrait, Henry Laks, Jäääär kui teisedki tolleaegsed kuulsused. Maja hoidis elus palgaline kulturnik ja soojaks küttis palgaline kütja.
Kui tuli uus Eesti aeg, loodi Ellamaa Külaarenduskeskuse nimeline ühing, kes vallalt maja kasutada võttis ja sajad tuhanded kroonid euroraha tõi: vahetati maja aknad, uksed ja katus ning ehitati sisse kaminad. Aga kümmekond aastat tagasi hakkasid eestvedajad natuke väsima. „See on täitsa klassika! Meil on siin külas üks vanaproua, eluaegne kultuuritöötaja, tema on öelnud, et kultuuritegemine maal on eluaeg nii olnud – tõusude ja mõõnadega. Nii et see pole mingi tänapäevane nähtus, vaid nii ongi,“ naerab Marje.
Ühinemiskõhklused tõid uue tulemise
Kui paar aastat tagasi sai selgeks, et Nissi vald koos Ellamaaga läheb Saue suurvalla alla, tekkis kohapeal tunne, et kui tahta, et edaspidi ellamaakaid ka kuulda võetakse, tuleb olla ühtne ja aktiivne. Üsna kohe peale uut ajajärku tehti pöördumine, et Ellamaa rahvamajas on elatud ligi sada aastat ilma veeta, äkki suurvald võtab nüüd midagi ette. Marje sõnul voorisid siis vallamaja asjapulgad mitut tretti läbi vana maja ja kõik see päädiski positiivse tulemusega ‒ 2018. aastal rajas vald rahvamaja tarbeks puurkaevu ja septiku.
See omakorda pani külaaktiivi mõtted tööle, et nüüd saaks ju vanad kemmergud tualettideks ehitada ja maja südameks köögi renoveerida. Marje tõdeb heameelel, et Ellamaal on ka uus põlvkond võtnud küla arendamises aktiivse poosi. Need noored, kes külas kaheksa-üheksakümnendatel sündisid ja siia on jäänud ning ka need, kes tänaseks oma elud mujale on sättinud, on kodukandi arengute suhtes vägagi elevil. Lisaks on keskuse juhatuses uued liikmed, kelle aktiivsele tegutsemisele samuti loodetakse.
Eelmisel aastal kirjutati rahataotlus Pria Leaderi meetmesse ning just nüüd kevadel sai renoveeritud rahvamaja tuulekoda koos esiku ja vetsudega. Põranda alla sai soojendus ja seintele vana aja maiguga savikrohv. Nüüd lõpuks saab majas üritusi korraldada ilma ämbritega kohale tassitud vee ja solgipangedeta.
Juba on sisse antud kaks projektitaotlust maja südameks oleva saali ja köögi renoveerimiseks. Marje kirjeldab hubast suure köögisaarega ruumi, kus 10-15 inimest üheskoos saaks kokkamiskursusi läbi viia, ravimtaimedest tinktuure keeta või vabalt kasvõi seepi valmistada. „Minu meelest meil siinkandis teistes rahva- või kultuurimajades sellist võimalust üldse polegi,“ usub naine, et tulevik on põnev.
Ellamaa vanast koolimajast vaatab ajalugu vastu igast praost ja äärest
Titesammudega edasi
Kui köök valmis, siis tahaks sättida korda vana klassitoa muuseumiks ja loodushariduskeskuseks. On ju kohapeal teinegi aktiivne selts olemas ‒ Ellamaa Loodusselts, mille eesotsas Marje ise on. Unistustes on koos külaarendusseltsiga vähemalt kord nädalas majja tegevus tuua. Olgu selleks mõni tore huvitegevus, kursus või külapidu. Ja kui oleks vaid asjatundjaid, saaks ka vanad kinoaparaadid tööle. Vaat see oleks äge!
Ellamaa vana koolimaja, kus ajalugu igast praost ja äärest vastu vaatab, on ka suurepärane koht, kus just vana aja tegevusi ja töövõtteid meelde tuletama hakata. Näiteks lubikrohviga seina viimistlemise koolitus. Viimane, muide, just aprillikuu lõpul toimuski. Koostöös mittetulundusühinguga Savipere, mida üks ellamaakas ise aktiivselt veab, said inimesed oma käega roomatte seina panna ja lubikrohviga katta. Ja koos sellega said tulevase köögi seinad korda.
Rahvamaja ligi 300 ruutmeetrit pinda peaks teenindama ümbruskonna elanikke, keda on koos paari lähikülaga kokku 200 ringis. On ka palju suvel ellu ärkavaid vanu talukohti, mis soojal ajal rahvaarvu kasvatavad.
Arvestades töömahtu ja kasusaajaid, ei tundu see just kuigi rentaabel olevat?
„Maal ei saa mõõta asju ainult kasumlikkuse võtmes, siin on teised väärtused ja eesmärgid,“ leiab Marje kindlasõnaliselt. Tema hinnangul on Ellamaa 100-aastane rahvamaja väärt hoidmist ja arendamist, seda enam, et suures Saue vallas on ka kultuuritegevusele rohkem raha võimalik saada. „Meie jaoks on valdade ühinemine ses mõttes küll positiivne,“ nendib Marje.
Aastaid ei ole Ellamaal näiteks jaanipidu peetud, aga nüüd korraldatakse. 20. juunil tuleb Audru Jõelaevanduse Punt tantsuks ja meeleoluks mängima ning kõik kohalikud ja suve-ellamaakad on rahvamaja juurde oodatud.
Lugu ilmus vallalehes Saue Valdur nr 9 mai 2019 (https://sauevald.ee/documents/17893729/18388598/SV_mai_I.pdf/5ab3140f-cd2a-42d8-827f-d1c068bc0138), autoriks Anne-Ly Sumre, Saue valla kommunikatsioonijuht