| Kolmapäeval jõuti küsitluse osas põhimõttelisele konsensusele. Kas see tähendab, et lõplikku otsust siiski veel pole?
Saare maakonna arenduse nõukoja liige, Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson: “Siin on mitmeid põhimõttelisi (nt kas teha seda KOV-i valimistega ühel päeval või mitte, kas ainult paberkandjal või ka elektrooniliselt jne) ja ka tehnilisi küsimusi (nt milliseid õigusakte peab küsitluse läbiviimiseks vastu võtma ja kes peab neid vastu võtma).
Päeva lõpuks jõuti komisjoni loomiseni, kes valmistab ette selle küsitluse määruse eelnõu (koos küsimusega) ja sealt edasi sõltub juba meie volikogudest, kas küsitlus viiakse läbi või mitte. Et tegu on ülesaaremaalise algatusega, siis loodetavasti tulevad sellega siiski kõik omavalitsused kaasa.”
Milline küsimus või küsimused esitatakse?
Kõik volikogud peaksid tegema teatud kuupäevaks sügisel ühtemoodi otsuse, millal, mida ja kuidas rahvalt küsida.
Kui küsitlus toimub koos valimistega, siis on suur lootus, et inimesed tulevad kodust välja ja avaldavad aktiivsemalt oma meelt, samuti saab kaks hääletamist korraga tehtud, nii et inimene ei pea mitu korda hääletamas käima.
Tahame kindlasti võimaldada ka elektroonilist hääletamist, mis praegu on meie e-riigis takerdunud tehniliste probleemide otsa ja vajab veel tööd.
Kui tuleb “jah” ühele ülemaakonnalisele omavalitsusele, milline on edasine ajagraafik ja millal siis leivad ühte kappi pannakse?
Ühinemise teema on selline, kus praeguste volikogude ja vallajuhtide ülesanne on teha ära eeltöö, et järgmised koosseisud saaksid kiiremini jõuda otsusteni.
On tunda, et osas KOV-ides ollakse ühinemise suhtes endiselt pigem skeptilised ning kindlasti on vaja ka seni tehtu kohta rohkem infot jagada. Sest tegelikult on meil kõigil probleemid siin Saaremaal ühesugused, killustatud juhtimine tekitab KOV-ide vahel koostöö asemel pigem ebamõistlikku konkurentsi.
Mõistlik oleks kõigepealt rahva arvamuse kuulamiseks viia läbi rahvaküsitlus – kui sealt tuleb üle Saaremaa positiivne signaal, siis järgmiseks tuleks volikogudel võtta vastu ühinemisotsused.
Algaks üleminekuperiood, mis Eesti varasema kogemuse kohaselt võib kesta paarist kuust mitme aastani. Eeltöö on meil küll tehtud, samas ei ole Eestis kunagi varem ühinenud nii palju KOV-e, mis võib tuua protsessi ootamatusi.
Arenduse nõukoja soov on, et see töö saaks tehtud normaalses tempos ja piisava põhjalikkusega – erilist kiiret meil pole, kuid aega viita ei ole ka mõtet.
Milliseid väljaminekuid nõuab rahvaküsitluse korraldamine ja kust tuleb raha?
Väljaminekute kohta arvasid vallajuhid, et see ei tohiks probleem olla, kõik kohalikud omavalitsused suudavad katta oma küsitluse läbiviimise kulud. |
