Risto Berendson
| Pikisilmi oodatud väikevaldade liitumised võivad peita ohtlikke karisid. Pärnu maavanem Andres Metsoja otsib lepitust piirkondlikule tülile – Vändra ja Kaisma valla 2009. aasta liitumislepingusse kirjutati väiksema Kaisma huvides mitmeid tingimusi, mis pidanuks kehtima kuni 2017. aastani. Neli aastat hiljem ei soovi suurem osapool neist midagi kuulda. | |||||||||||||||||
| Kaisma viimase volikogu esimees ja Vändra volikogu praegune liige Ingrid Sillaste istub Kaisma põllumajandusliku osaühingu vanas kontoris nõutu näoga. «Me panime sinna liitumislepingusse kaheksa-aastase tähtajaga mõned punktid selleks, et väikese koha identiteet mõneks ajaks säiliks, ja me tahame selle eest ka seista,» ütleb ta. «Vändra on meilt sisuliselt kõik asjad sealt ära võtnud.»Pärnu maavanem Andres Metsoja teab Kaisma ja Vändra liitumisele järgnenud tüli vägagi hästi. Tema vanemad elavad Kaismal ja lepingu sõlmimise ajal oli ta ise üks valla juhte. «Liitumislepingus sõlmitud punktidest taganemisega on olukord seal jah veidi käest läinud,» tunnistab Metsoja.
Ta küsib, kas liitumisleping on ülimuslik või võib uus võim öelda, et see on jama, sest lepingu teine osapool on liitumise järel kadunud. «Tegemist on justkui kogukondliku kokkuleppega ja seda võiks austada,» ütleb ta. Ühine liitumissoov Teoreetiliselt on probleem muidugi laiem kui Kaisma ja Vändra vägikaikavedu. Tulevikus ootab ühinemine ees kümneid väikevaldu ja sealgi võib tekkida olukord, kus suurem osapool liitumislepingus sätestatule hiljem tugevama õigusega lihtsalt vilistab. Naaskem siiski riiu algusesse. Vändra vallaga liitumine oli pigem Kaisma initsiatiiv. Näha 500 elanikuga vallas elujõulisust pole mitte optimism, vaid rumalus. Olukord, kus vallas on ligi 300 töövõimelist inimest ja suur osa meestest käib tööl välismaal, on kõike muud kui kindlust lisav. Et Vändra on Kaismast viis korda suurem, oli loomulik, et liitumisel tekkiva valla nimeks sai Vändra. Vale oleks samas väita, et soov «abieluks» oli ühepoolne. Vastupidi. Vändra oli kasvamisest vägagi huvitatud. Vändra vallavanem Peeter Reimann nimetas toona ajakirjanduses ühinemist väikese naabri aitamiseks. «Kaisma valla inimestele ütleme, et elu ikka maal jätkuks samaväärsena, mitte ei muutuks halvemaks. Kaisma vald ei suuda üksinda investeeringuid teha. Aga suure valla koosseisus on see võimalik,» rääkis Reimann toona. 2009. aasta kevadel kiitis kummagi valla volikogu liitumislepingu heaks. Oli krooniaeg ja riik maksis kahele vallale ühinemise puhul toetust neli miljonit krooni. Selle eest lõpetati Kaismal koolimaja ja külakeskuse euroremont ja maksti vallaametnikele koondamisraha. Leping ei kohusta millekski Kaismalt Vändrasse on umbes 25 kilomeetrit ja bussiühendus hõre. Seetõttu pandi liitumislepingusse punkt, et elanike paremaks teenindamiseks hakkab Kaismal külakeskuses tööle teeninduspunkt. Selle palgale võeti kohalike inimeste probleemidega tegelev juhataja ja ümbruskonna kommunaalprobleemidega tegelev majandusmees. Läks veidi aega ja 2011. aasta septembris koondati teeninduspunkti juhataja Selma Ustav. Nüüd töötab ta Kaismalt kümne minuti sõidutee kaugusel Järvakandis vallasekretärina. Pool aastat hiljem kaotas töö ka majandusmees. «Ma ei saa öelda, et tööd oli seal hullu moodi,» ütleb teeninduspunkti juhatajana 10 000-kroonist palka saanud Ustav. «Aga see oli koht, kuhu kohalikud inimesed said murega tulla ja tulidki. Ning iga kord ei pannud me neid külaskäike ametlikult kirja. Teeninduspunkti sulgemisest kaotas kõige rohkem vana ja väeti inimene.» Alguses käis Vändrast kohal näiteks valla sotsiaaltöötaja. Et kohalikud inimesed pole võõrale mure kurtmises kuigi agarad, polnud järjekord sotsiaaltöötaja ukse taga just üleliia pikk. Nii lõppesid ka need visiidid. «Mina kohaliku inimesena tean, et see inimene on pime ja tal on talveks puid vaja. Ning et ta põhimõtte pärast ei lähe seda abi kaugele vallamajja paluma,» räägib Ustav pikalt ja emotsionaalselt kohapealse asjaajamise eelistest. Teeninduspunkti sulgemise puhul kutsuti valla esindajaid Vändrast Kaisma rahvale koosolekul otsust selgitama. «Ei tulnud sealt kedagi kohale, sest neil polevat midagi selgitada,» räägib Ustav. Tema arvates pole Vändra liitumislepinguga seoses käitunud Kaismaga häid tavasid järgides. On veel teinegi tüliõun. Liitumislepingu kohaselt pidanuks Kaisma piirkond olema kuni 2017. aastani kohalikel omavalitsuste valimistel eraldi ringkond, kust pääseb volikogusse vähemalt kolm inimest. «Mõte oli kindlustada Kaismale suures vallas mõneks ajaks sõnaõigus,» ütleb liitumislepingu üks sõlmijaid, Kaisma viimase volikogu esimees Ingrid Sillaste. Nüüd on päevakorras sellegi lepingupunkti lõpetamine. Ametliku põhjendusena tuuakse, et see olevat valimisseaduse vastane. «Sisuliselt vilistati kõikidele meie tingimustele juba esimese valimisperioodi jooksul,» ütleb Sillaste. Sillaste ütleb teadvat, kuidas Vändra esindajad nende kurtmistele reageerivad – et jälle see Kaisma, mis nad jälle kurdavad, neil ju niigi hästi. «Jah, ega me ei nurise, et meil võimalusi poleks. Kuid me ei saa ju vaikselt pealt vaadata, kuidas meilt lepinguga lubatud asjad ükshaaval kõik ära võetakse,» ütleb ta. Pärnu maavanema teeb selline sõnapidamatus murelikuks. «Minu mõte on, et selliste lepingute puhul tuleks alguses asjades ikka ausalt kokku leppida ja siis kirjapandut ka hiljem austada,» ütleb maavanem Metsoja. «See on justkui kogukondlik kokkulepe ja seda peaks austama.» Metsoja ütleb, et otsuseid võiks mingilgi moel mõista, kui neil oleks materiaalsed põhjused. Aga näiteks viimane tüliõun – Kaisma valimisringkonna kaotamine – ei nõua vallalt mingit ressurssi. «Minu mõte on, et suurema võimu nimel ei peaks lepinguid muutma hakkama. Nelja aasta pärast muutub praegune olukord niigi ja selle ajani võiks ära kannatada. Pärast oleks kõigil parem tunne,» ütlebmaavanem. Valdade ühinemine • Alates 1996. aastast on Eestis toimunud 51 valla või linna ühinemist, mille käigus moodustus 22 uut kohaliku omavalitsuse üksust. • 2009. aasta 27. oktoobril liitusid Pärnumaal Vändra ja Kaisma vald. • Vändra vallas oli sel hetkel 2552 elanikku, pindala 458 km2. • Kaisma vallas 574 elanikku, pindala 184 km2.
Valimisseadus lubab väikevaldadest üle sõita Kaspar Jõgeva
|