•• Mis olid Läti haldusreformi suurimad vead, mida Eesti ei tohiks korrata?
Venimine läbi kogu iseseisvusaja. Eesti peaks mõistma seda, millest meie saime aru alles reformi lõpul. Nimelt: igal juhul on parem reform korraldada ja ka vigu teha kui venitada. Sest vigu saab parandada, aga reformiga viivitamine on ühiskonnale ohtlik kas või seetõttu, et varsti keegi enam ei usugi haldusreformi võimalikkusse. Soovitan seega uskuda ja usaldada oma ministrit ning lasta tal minna oma plaanidega parlamenti ja valitsusse ning viia reform lõpule. Seejärel parandage vead. Venitamine on kõige hullem, eriti veel kriisiajal, kui iga sent on arvel.
•• Kui palju raha Läti reform siis kokku hoiab?
Reformi ideoloogia polnud raha kokkuhoid, vaid inimestele praeguse tasemega või veelgi paremate teenuste võimaldamine sama või isegi väiksema rahasumma eest. Kui kõikjal vähendatakse eelarveid, peaksime olema efektiivsemad. Ja selleks peaksid omavalitsused olema optimaalse suurusega ja spetsialistid haritumad.
•• Paljud kardavad, et suured omavalitsused viivad valitsemise rahvast veelgi kaugemale.
Ka meil väideti nii. Aga me ei kontsentreerinud haldusaparaati ainult poliitilist võimu, valitavaid inimesi. Igasse senisesse vallakeskusse jääb teeninduspunkt. Enne reformi ühines meil vabatahtlikult 39 omavalitsust ja nende kogemused kinnitavad, et ükski teenus ei kaugenenud inimestest. Pigem vastupidi. Juurutasime n-ö mobiiliteenindused, mis tähendab, et mitte inimene ei pea minema teenusepakkuja juurde, vaid tema kutse peale tullakse koju.
•• Ometigi leidus protestijaid kuni viimase parlamendi otsuseni mullu detsembris. Siis möödus istung akna tagant kostvate protestirahvalaulude saatel.
See oli viimane püüe protestida. Olime paika pannud sellise ajagraafiku, et uue haldusjaotuse seadus võetakse vastu detsembris, märtsis kinnitatakse uued valimisringkonnad ja juunis on uute volikogude valimised. Selline graafik ei võimalda enam taganeda. Soovitan ka Eestile panna paika kiire ajagraafik, et reformi ei saaks enam tagasi pöörata.
•• Läti parlament kinnitas mullu 18. detsembril administratiiv-territoriaalse reformi korraldamise, mille tulemusel moodustatakse Lätis praeguse 512 asemel 118 kohalikku omavalitsust, sealhulgas üheksa linna ja 109 valda.
•• Senise umbes 3000 kohaliku rahvaasemiku asemel valitakse juunis umbes 1000.
Rein Sikk, EPL
05. märts 2009