Postimees
02.03.2009
Foto: Peeter Langovits
Õiguskantsler Indrek Teder toetab riigikontrolör Mihkel Oviiri seisukohta, et Eestis on vaja kiiremas korras riigi poolt kehtestada uus ja toimiv tugevate omavalitsustega haldusjaotus.
«Olen seisukohal, et olukord, kus suur hulk omavalitsusi ei suuda tagada isikute põhiõigusi, kvaliteetset ja põhiseadusele vastavat korraldust ja menetlust ning õigusloomet, on piisav ja tungiv põhjus riigi kiireks ja otsustavaks sekkumiseks ning uue halduskorralduse kehtestamiseks,» ütles Indrek Teder.
«Eesti peab saama tugevad ja toimivad omavalitsused, kes tagavad oma elanikele põhiseaduspärase kohtlemise, kvaliteetse omavalitsuste õigusloome ning avalike teenuste kättesaadavuse ühtlaselt üle riigi,» lisas ta.
Riigivõimul on Tederi hinnangul põhiseadusest tulenev kohustus luua selline halduskorraldus, mille puhul oleksid isikute põhiõigused kaitstud ja põhiseadus järgitud.
«Otsustava haldusreformiga potentsiaalselt saavutatav üldine põhiõiguste kaitse taseme tõus peaks üles kaaluma kõik võimalikud muud tagajärjed üksikisikutele ja erakondadele, olgu selleks siis mõnede ametnike töökoha kaotus või parteipoliitilise kantsi kaotus kohapeal,» sedastas õiguskantsler.
«See, kas riigivõim suudab läbi viia otsustavat haldusreformi, näitab tegelikult seda, kuivõrd on riigivõim võimeline tagama põhiseadusest tulenevate kohustuste täitmise üle Eesti.»
Omavalitsused ei taga õiguste kaitset
Õiguskantsleri menetlused näitavad, et suur osa väikesi omavalitsusi ei suuda tagada isikute põhiõigusi, omavalitsuste tegevus ja õigusloome ei vasta põhiseadusele ning elanikud on avaliku teenuse kättesaadavuse osas piirkonniti väga ebavõrdselt koheldud.
«Väikeses omavalitsuses on mitmete omavalitsusele seadusega pandud ülesannete täitmine selgelt ebaefektiivne. Väheste töötajate ja ebapiisava õigusliku kompetentsiga omavalitsuste tegevus ja õigusaktid sisaldavad palju vigu ja rikkumisi. Omavalitsuste suutmatuse all kannatab pakutavate avalike teenuste hulk ning tase, mis omakorda tähendab viletsamat põhiõiguste kaitset,» hindas Indrek Teder.
«Õiguskantsleri menetlused on näidanud, et Eestis on väga suur osa kohaliku omavalitsuse üksustest liialt väikesed selleks, et tulemuslikult ja efektiivselt teostada põhiseaduspärast omavalitsuslikku haldamist.»
Omavalitsuste suutlikkusel on õiguskantsleri hinnangul väga tugev põhiõiguslik mõõde, sest omavalitsuse tegevus peab tagama inimesele mitmete põhiõiguste teostumise.
«Otseselt sõltub omavalitsuste tegevusest näiteks lasterikaste perede ja puuetega inimeste toimetulek. Paljuski sõltub kohalike omavalitsuste võimekusest omandireformi lõpuleviimine ja selles omandipõhiõiguse seisukohalt nii olulises valdkonnas lõpuks õigusrahu saavutamine,» tõdes Teder.
Kaebuseid omavalitsuste peale sotsiaalvaldkonnas on üha rohkem
«Faktiliselt on omavalitsuste võimekus ühistranspordi korraldamisel eelduseks paljude põhiõiguste teostamisele. Unustada ei tohi, et põhiseadusest tuleneb põhiõigus korraldusele ja menetlusele ning heale haldusele.»
Viimastel aastatel on õiguskantsleri hinnangul suurenenud näiteks sotsiaalhoolekande valdkonnas kohalike omavalitsuste tegevuse peale esitatud kaebuste ja tuvastatud rikkumiste arv.
«Kohalike omavalitsuste tegevuse peale esitatud kaebused ning aset leidnud rikkumised on puudutanud suures osas võrdse kohtlemise järgimist sotsiaaltoetuste määramisel ja maksmisel, hooldamist vajavatele isikutele inimväärika elu tagamist ning laiemalt hea halduse tava järgimist.»
Õiguskantsleri menetluses on olnud üha rohkem neid kaasusi, kus õiguskantsler on tuvastanud hea halduse tava rikkumise kohalikus omavalitsuses. Õiguskantsleri menetluste põhjal võib järeldada, et hea halduse tava järgimisega on kohalikes omavalitsustes väga suuri probleeme.
Mitmete vallavalitsuste tegevusele hoolekandealaste avalduste lahendamisel sai õiguskantsler teha üldistuse: vallavalitsused ei järgi haldusmenetluse reeglistikku.
«Nende vallavalitsuste kaasuste põhjal võib väita, et isikute sotsiaalsed õigused võivad sageli jääda tagamata. Näiteks ei toimetata isikule kätte teda puudutavat haldusakti või aktist ei nähtu tegelikud põhjendused, miks talle abi ei anta. Või puudub tõene viide otsuse vaidlustamise võimaluse kohta ja isik ei saa kaitsta oma õigusi,» leidis Teder.
Ametnikud peavad olema kompetentsemad
«Isikul on väga raske ennast kaitsta, kui otsus langetatakse tagaselja, selgitus otsuse kohta antakse telefoni teel või arusaamatu sõnastusega kirjaga. Selleks, et kohalikud omavalitsused oleksid haldusmenetluses korrektsed, on vaja tõsta omavalitsuste haldussuutlikkust, ametnikud peavad olema kompetentsemad ning menetluse korralduslik pool peab olema tunduvalt tõhusam.»
Õiguskantsler on oma tegevuse aastaülevaadetes välja toonud, et sagedased on olnud näiteks omavalitsuste eksimused elanikele erinevate tasude kehtestamises või soodustuste tegemises.
«Omavalitsused on kehtestanud erinevaid tasusid või teinud soodustusi volitusnorme ületades või selleks õiguslikku alust omamata. Seadusega vastuollu minnes on mõnes vallas kehtestatud täiendavaid maamaksusoodustusi või antud maamaksuvabastusi.»
Seadusvastaselt on õiguskantsleri hinnangul kehtestatud näiteks raieloatasu; ühes vallavalitsuses sätestati õigusvastaselt koguni tasu raamatukogu lugejakaardi väljastamise eest. Seadusega on vastuollu mindud ühistranspordi piletihindade soodustuste andmisega seoses.
«Need on vaid mõned vähesed näited õiguskantsleri menetlustest, mis annavad alust väita, et inimesed on Eesti erinevates piirkondades väga ebavõrdselt koheldud, avalik teenus ei ole võrdselt kättesaadav, ametnike tegevus ei vasta põhiseadusele ning elanike õigused on kaitseta,» teatas õiguskantsler täna tehtud avalduses.
Toimetas Martti Kass