24.04.2013
Andres Pulver
| “Kas sa ise ka kõike usud, mida meile räägid?” küsis Vihula vallavanem Raivo Uukkivi siseministeeriumi tõmbekeskuste põhise haldusreformi projektijuhilt Sulev Valnerilt haldusreformi kava tutvustaval arutelul. | |||||
| Valner kinnitas, et enda meelest valet juttu ta rääkima ei hakkaks, ja selgitas, et tõmbekeskuste põhise haldusreformi eesmärk on omavalitsuste tugevdamine. “Et tugevneksid kohalikud tõmbekeskused ja nende ümber kujuneksid senisest tugevamad omavalitsused,” selgitas ta.
Valneri sõnul suudab suurem ja tugevam omavalitsus tõenäoliselt toetada koolide jätkamist väiksemates kohtades, teha midagi ettevõtluse arenguks ja töökohtade loomiseks. “Ja mõttetult konkureerivate tegevuste ning investeeringute arvelt kokku hoitud raha saab suunata inimestele olulistesse asjadesse,” lisas ta. Raivo Uukkivi, nagu ka teised omavalitsusjuhid, oli päri sellega, et haldusreform on ilmselt vajalik. “Aga enne uue mudeli pealesurumise alustamist oleks vaja selget tõestust, mida üks või teine asi tähendab,” kõneles Vihula vallavanem. “Et ei räägitaks oleks, võiks, saaks, tõenäoliselt, vaid kuuleks kindlaid ja tõestatud väiteid,” ütles ta. Ka Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev toetas oma Vihula kolleegi. “Lootsin, et on tehtud mingi analüüs mõne maakonna näitel omavalitsustele pandud kohustustest ja rahastamisest, praegu kipume ikka kaarte joonistama,” lausus Vassiljev. Sulev Valner vallavanematega päris nõus ei olnud ja kinnitas, et tema küll kaardi joonistamisega ei tegele. “On väga keeruline mõõta, kas mõni asi toimub pärast ühinemist või ühinemise pärast,” sõnas ta. Raivo Uukkivi oli aga jätkuvalt kriitiline. “Kriteeriumides on vaja kokku leppida, praegu läheneme asjale valest otsast paneme omavalitsused kokku ja vaatame, äkki läheb paremaks,” rääkis Vihula vallavanem. Esimest korda hakati taasiseseisvunud Eestis tõsisemalt omavalitsuste arvu vähendamisest rääkima 1997. aastal, kuid seni on omavalitsuste ühinemine toimunud vabatahtlikkuse alusel. Kui 1991. aastal oli Eestis 256 omavalitsust, siis praegu on neid 226 ja pärast sügisesi kohalikke valimisi eeldatavasti kümmekonna võrra vähem. “Võib arvata, et mingi reform tuleb varem või hiljem,” tähendas Sulev Valner ja lisas, et mida hiljem haldusreform teoks saab, seda radikaalsem see on. Omavalitsuste ühinemise poolt kõneleb Valneri sõnul ka see, et kõik senised ühinemiste näited on pigem head ja ühtegi ilmset ebaõnnestumist ei ole. “Tõestuseks on seegi, et mitte kusagil ei ole pärast ühinemist lahkulöömist teemaks võetud,” lausus ta. Maakondade omavalitsusliitudel tuleb 1. juuliks esitada maavanemale loetelu tõmbekeskustest, mis on seotud elanike igapäevaste elukorralduslike areaalidega, nagu kool, töökoht, kaubandus- ja teenindusettevõtted. Maavanem esitab seejärel loetelu regionaalministrile. Kui omavalitsusliit omapoolset ettepanekut ei tee, on maavanemal siiski kohustus tõmbekeskuste nimekiri ministrile esitada. Siseministeeriumi haldusreformi projektijuht Sulev Valner selgitas tõmbekeskustepõhise haldusreformi eeliseid. Vihula vallavanem Raivo Uukkivi on päri haldusreformi vajalikkusega, kuid ootab sellega seoses kindlaid ja tõestatud väiteid. Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami muutis räägitu mõtlikuks ja Tamsalu vallavanema Toomas Uudebergi taevastelt jõududelt abi otsima. |