Palamuse vallavanem Urmas Astel tõi kolmapäeval omavalitsusliidus teoks saanud kohtumisel välja, et haldusreform on vajalik, kuid tundis huvi, kas tõmbekeskustepõhisele reformile on ka alternatiive. Ta nentis, et suurem ei saa alati olla parim ning tõi näiteks Tallinna linna kogu oma probleemipuntraga.
Regionaalministri omavalitsusreformi projektijuht Sulev Valner vastas, et taolisel juhul on õiguskantsler kinnitanud võimalust, et riik võtab osa omavalitsuste ülesandeid üle. “Kui pidada silmas gümnaasiumireformi, siis asi sinnapoole kisubki. Ma ei ütle, et õiguskantsler Indrek Tederi soovitus on haridusminister Jaak Aaviksoole seaduseks, kuid sarnasest loogikast nad lähtuvad. Küsimus ei ole omavalitsuse suuruses, vaid võimekuses. Iseasi on, kuidas seda saavutada.”
Viis vaest ei anna kokku üht suurt ja tugevat
Torma vallavanem Riina Kull tunnistas, et Peipsi piirkonna viis vaest omavalitsust ei anna ühinedes kuidagi kokku üht suurt ja tugevat. Sulev Valner tõi vastupidise näite kahest koos elavast pensionärist, kes saavad elektriarve maksmisega koos paremini hakkama.
Ühe alternatiivina tõi Saare vallavanem Jüri Morozov välja mõtte töötada välja teenuste standardid, mida inimesed peaksid kohalikust omavalitsusest saama. Teenustele peab olema ka rahaline kate. Ei saa nii, et omavalitsus leidku raha kust tahes.
Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik Ave Viks ütles, et kohalike omavalitsuste tulubaasi on kärbitud vaid korra, see juhtus 2008. aastal ja seda tehti tõepoolest kiirustades, sest kriis oli ukse taga. Jüri Morozov nentis, et alates 2008. aastast on valla eelarve igal aastal päris korralikult vähenenud. Ave Viks väitis, et põhjuseks on tasandusfondi maksete kahanemine, sest elanikke on lihtsalt vähemaks jäänud. Jüri Morozov tõi välja, et kui valla elanikud arendaksid ettevõtlust ja üksikisiku tulumaksu laekumine suureneks, kärbitaks kohe tasandusmaksete proportsiooni. Tema hinnangul pärsib taoline olukord igasugust arengut. Ave Viks tõi välja, et tegemist on tasandusmehhanismi põhimõtetega. Jüri Morozov märkis, et kohalikud omavalitsused peaksid olema jätkusuutlikud ning nende arendustegevus peaks põhinema normaalsetel alustel.
Teenuseid pakutakse kohalikele elanikele. Saare vallavolikogu liige Rita Kivisaar tõi välja, et Kääpalt saab hommikul bussiga maakonnakeskusse ja alles õhtul tagasi. Graafik peaks tihedam olema, inimene tahaks juba lõunaks koju saada.
Sihiks tõmbekeskustepõhine Eesti
Maakonna omavalitsusliitu jõudis neljapäeval regionaalministri kiri, kus kutsutakse tänavu 1. juuliks välja valima maakonna tõmbekeskusi. Nimelt käis regionaalminister Siim Kiisler 2012. aasta sügisel välja kuus võimalikku mudelit ning soovis teada, millises suunas peaks edasi liikuma. 45 protsenti ministrile sügisel vastanud omavalitsusliite, maavalitsusi ja ka omavalitsusi tunnistas, et reforme on vaja, kuid ei eelistanud ühtegi konkreetset väljapakutud mudelit. 37 protsenti vastanutest eelistas tookord tõmbekeskuste-Eesti mudelit ning praeguse olukorra säilitamist pooldas neli protsenti. Minister on välja valinud tõmbekeskuste-mudeli ning soovib sellega edasi töötada. Sügiseks peaks valmima haldusreformi raamseadus. Kõik selleks, et 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimised toimuksid juba suuremates ja tugevamates omavalitsustes.
Regionaalministri omavalitsusreformi projektijuht Sulev Valner ning nõunikud Taavi Linnamäe ja Ave Viks selgitasid ministri reformiplaane kolmapäeval Kasepääl.
Tõmbekeskusteks peab omavalitsusreformi projektijuht niisuguseid kohti, kus inimesed oma igapäevaelus liiguvad, poes, tööl, koolis, kultuuriüritustel käivad. Enamasti on need maakonnakeskused, kuid mõnes kohas on neid mitu. Jõgevamaal on eri uuringutest välja tulnud kolm keskust. Lisaks keskustele selgitatakse välja ka nn tugi-toimepiirkonnad.
Projektijuht usub, et tõmbekeskus suudab ka töökohtade looja ja ettevõtluse soodustamise seisukohalt võimekam olla.
Jaanipäevaks tuleb kokku leppida
Valner peab reformi eesmärgiks kvalitatiivselt uut taset omavalitsuste võimekuses just inimeste poolt vaadates ning et toimepiirkond oleks loogiline ning kattuks omavalitsuse territooriumiga. Kui praegu täidavad omavalitsused neile seadusega pandud kohustusi kohati väga valikuliselt, vastavalt võimalustele ning võimetele ja kohapealsele pädevusele. “Võimekus peab tõusma uuele tasemele, et kõik omavalitsused suudaksid neile pandud kohustusi hästi täita,” rõhutas Valner.
Veel annaks projektijuhi hinnangul vallamajade pidamise, konkureerivate tegevuste ja investeeringute pealt kokku hoida eeldusel, et see raha jääb piirkonda.
Ta kinnitas, et ministeerium ei tule Jõgevamaa Omavalitsuste Liidule ütlema, millised tõmbekeskused peavad olema, vaid loodab, et meie omavalitsusjuhid suudavad selle jaanipäevaks kokku leppida.
Juba 1997. aastal tegid tolleaegse valitsuse ministrid Jaak Leimann, Mart Opmann ja Raivo Vare ettepaneku vähendada omavalitsusüksusi kahe kolmandiku võrra. 1999. aastal pakkus siseminister Tarmo Loodus välja 70-130 omavalitsuse allesjäämise. Pidurit tõmbas sellele protsessile 2001. aastal Reformierakond.
Kuu aja jooksul sõidab regionaalministri meeskond läbi kogu riigi. Kohtumine Jõgevamaa omavalitsustega oli järjekorras kolmas, varem on käidud Rapla- ja Tartumaa omavalitsusjuhtide ees.
HELVE LAASIK