| Kersti Sarapuu
Keskerakonna Järvamaa piirkonna esimees
Üleeelmisel nädalal hoidsid erksalt mõtlevad järvamaalased Järva Teataja veergudel üleval teemat maakonna omavalitsuse tulevikust võimalike liitumiste kaudu.
Korduvalt kõlas etteheiteid Paide poliitikute aadressil, et maakonnakeskus ei küüni tuleviku Järvamaa haldusjaotuse kujundamise eestvedajaks.
Ootasin nimme nädalapäevad, et näha, kas Paides ja Järvamaa pea ülejäänud omavalitsustes võimu raudses haardes hoidvad IRLi või Reformierakonna juhtfiguurid ütlevad sõna sekka. Nende käes on ju võim ka Toompeal ja iseendaga läbi rääkida pole ju ülemäära raske.
Valitsev vaikus paneb Arlet Palmistega nõustuma: Paide praeguste juhtide passiivsus jätab mulje, et on maakonna omavalitsuste liitumise pidur. Või puudub tõesti neis erakondades vaatamata deklaratsioonidele tahe omavalitsusi korrastada ja tugevdada?
Oma loos hoiatas Arlet Palmiste poliitikute valimistega kaasnevate populismipuhangute eest ja manitses hoolikalt sõnu valima. Seda kurvem on, et söekate ütlemistega Ambla vallavolinik kukkus oma arvamusloos vaid paar lõiku hiljem puusalt tulistama ning langedes ise populismi ja pooltõdede lõksu.
Üsna arusaamatud on minu aadressil kirjutatu. Arlet võinuks ju teada, et ma pole juba üle kahe aasta Paide linnapea. Samuti peaks omavalitsuse volikogu liige teadma, et volikogu esimees kirjutab alla dokumentidele, mis väljendavad volinike enamuse seisukohti, mitte ei esita volikogu nimel enda omi.
Ajaloos on sõnumitoojate pea mahalöömine igihaljas teema. Üsna lambist tuletatud oli ka väide, et linnapea hoiab kümne küünega toolist, et mitte olla vallavanem suurvallas. Ma pole mitte kunagi midagi säärast öelnud!
Tegelikkuses allkirjastasin möödunud aasta detsembris, olles siis veel Paide linnavolikogu esimees, Järva-Jaani vallale saadetud vastuse, mis väljendas Paide volinike ühisarvamust, et enne liitumiste arutelu tuleks seadusandlust muuta või täiendada klausliga, et linn säilitaks oma identiteedi.
Muide, Paide linnavolikogu komisjoni, mis veab omavalitsustega peetavaid läbirääkimisi, juhib hoopis Ants Hiiemaa IRList.
Juba mitme aasta eest veensime selles toonast regionaalministrit Vallo Reimaad seadustama maakonnakeskuse staatust ning määratlema, missugused teenused ja struktuurid peavad seal olema. Riigikogus oli toetus isegi olemas, kuni IRL oma ministri maha võttis ja trall hakkas otsast peale. Kaotsi läks hulk aastaid.
Praegune liitumismehhanism muudab tuhandete elanikega linna staatuslikult samaväärseks külaga, kus on kolm elanikku või on see sootuks inimtühi.
Ja kui küladel on liitunud omavalitsustes jätkuvalt kogukonda juhtimas enamasti külavanemad, siis pärast liitumist pole näiteks Türil ega Tapal linnapeast enam keegi midagi kuulnud.
Väikelinnad alla neelanud vallad on seni silma selle koha pealt kinni pigistanud. Aga kujutame ette, et mõni suur linn liitub rõngasvallaga. Kas kujutate ette, et Tallinnal või Tartul pole enam meeri, vaid raekojas on vallavanem? Kisub absurdseks ju.
Mis maakonnakeskusest ja Järvamaa identiteedi hoidjast me rääkida saame, kui maakonnalinnal pole mingit seadustatud seljatagust? Viimati meenub samasugune reform 18. sajandist, kui Paide linn anti Mäo mõisniku meelevalda.
Sellise reformi tulemusel saab Järvamaa kui maakonna asemel olema paar-kolm rivaalitsevat linnriiki. Iidsete Järvamaa osade Lehtse ja Tapa eemaldumine maakonnast on näide juurte hülgamisest kasurehkenduste kasuks. See on taandareng.
Sea selga sadula rakendamisest vaevalt ükski maakond võidab. Keskerakond on kindlal seisukohal, et omavalitsuste koondumine ja tugevnemine on mõistlik.
Ent sama mõistlik on, et uisapäisa liitumise asemel mõeldakse läbi kõik aspektid ja luuakse sobiv seadusandlik raamistik. Muidugi ei saa venitada aega lõputult.
Ma tänan järvalast Priit Roostalu, et ta usub Keskerakonna jõusse kokku kutsuda ümarlaud, kus asjad sirgeks rääkida. Meie hiljutine kogemus ütleb, et iga algatus naeruvääristatakse juba eos. Kardetakse, et keegi lõikab sellest populaarsust, ja kellele on vaja, et konkurendi ettepanek väärib arutelu ja võib osutuda asjalikuks?
Sellise käitumisega süvendavad poliitikud ühiskonnas arvamust, et keegi ei taha oma rahva heaks midagi teha, vaid tähtsam on oma positsiooni tsementeerida.
Kui kogusime järvamaalaste allkirju, et saada selgust siiani segasest kiirabireformist, ütles üsna mitu teistesse erakondadesse kuuluvat omavalitsusjuhti, et nemad ei tule algatusega kaasa just sel põhjusel, et algatus tuli «valest» erakonnast.
Mis maakonnaülestest eesmärkidest me siin erakondade puhul räägime?
Järvamaa tegelikkust arvestades on mõistlik, kui maakonna tulevikusuundi vaagivad ümarlaua kokkukutsumise ettepanek tuleb kodanikualgatuse korras. Siis ei saa valimiste eel reitingute järgi elavad erakonnad enam inimeste ettepanekuid farsiks keerata ja neist mööda vaadata. |
