| Regionaalminister Siim Kiisler (IRL) ütles ETV saates “Foorum”, et ta on väga optimistlik, et haldusreform saab tehtud. Ta selgitas, et maakondades toimuvad täna selles osas asjalikud arutelud.
Kiisleri sõnul on küsimus selles, et omavalitsused ei taha teha koostööd, vaid igaüks tahab oma tüki asja ajada. Tema kinnitusel on aga haldusreform maakondade inimeste huvides.
“See on maakonna inimeste huvides, et igas maakonnas oleksid tugevad keskused ja kui kohapeal on tugev keskus, siis me ju näeme – nagu Pärnus, Tartus – kui keskus on tugev, on ka selle ümber maapiirkondades inimestel rohkem võimalusi. Kui keskus on nõrk ja me ei pööra sellele tähelepanu, siis inimesed ei langeta lahkumisotsust külapoe või postkontori pealt, vaid selle pealt, kas mõistlikus kauguses on töökoht ja ka midagi muud teha. See kõik taandub keskuste küsimusele,” rääkis ta.
Urmas Kruuse sõnul peaksid omavalitsused ühinema, kui kohalikud inimesed tunnevad, et selleks on õige aeg.
“Me ei saa päris kahe käega niimoodi teha, et ühe käega ütleme, et tahame demokraatiat ja kohalikku otsustustasandit ning siis teise käega ütleme ja otsustame ära, et need ja need vallad lähevad kokku. Arvan, et õige otsus saab tekkida alles siis, kui kohalikud inimesed ise tunnetavad selle ära,” selgitas ta.
Kruuse hinnangul peaks vaatama iga omavalitsust eraldi. “Peab ära hindama, milline on personaalselt erinevate omavalitsuste võimekus ja võib-olla need kohustused, mis täna kohalikele omavalitsustele on peale laotud, ei olegi sellises määras igaühele mõistlikud. Siin tuleks öelda näiteks seda, et ka Tartu osad teenused teeb kaude omavalitsuste eest ära, kuna nad ei saa sellega hakkama,” rääkis Kruuse.
Kruuse märkis saates, et läbi tuleks arutada, millised teenused peaksid olema omavalitsustes universaalsed.
“Kui räägime inimesest, kelle nimel me kõik töötame, siis tegelikult peaksime rääkima tõsiselt läbi, millised teenused peaksid olema universaalsed, sõltumata selllest, milline on kohaliku omavalitsuse võimekus ühes või teises piirkonnas. See peaks olema tagatud inimõigusena, et see teenus peab olema kättesaadav igas Eesti punktis. Kui räägime, et tööjõud peab olema paindlik ja liikuv, siis kõik abiteenused, ka emapalk, lastetoetused, sõidukompensatsioonid, peavad looma võimaluse, et inimene ei taha sealt ära kolida,” selgitas Kruuse. |
