10.05.2013
Argo Ideon
| Kui jagada Eesti omavalitsused elanike arvu järgi kolme rühma, siis väiksemates, alla 3000 elanikuga valdades oli aastail 2008–2012 juhtimiskulude osakaal omatuludest (sissetulekud miinus toetused) keskmiselt 24 protsenti, 3000–5000 elanikuga omavalitsustes 20 protsenti ning üle 5000 elanikuga valdades ja linnades keskmiselt 16 protsenti. | |||||
| Seejuures on selgelt ka näha, et väga väikese elanike arvuga valdu on keeruline efektiivselt juhtida. Suurte juhtimiskuludega paistavad tabeli tipuosas silma nii 53 elanikuga Piirissaare, 55 elanikuga Ruhnu, 320 elanikuga Alajõe kui ka 487 elanikuga Kihnu vald (rahvaarv siin rahvaloenduse andmete põhjal – A. I.).
Näiteid sellest, kuidas mõnesaja elanikuga omavalitsust õnnestuks hallata väikeste kuludega, tegelikult tuua ei olegi. Pisivaldade puhul on näha, kuidas nii sissetulek kui ka kulud võivad aastati üsna palju erineda. Tabeli teises otsas, kus juhtimiskulud koormavad omavalitsuse maksumaksjat suhteliselt vähe, on Eesti mõistes suured omavalitsused. Parima tulemusega Ülenurme vallas Tartumaal on rahvaloenduse järgi 7751 elanikku, järgmistel kohtadel Tartu vallas 6991, Harjumaal Rae vallas 15 721 elanikku ning ka edasi on pilt suhteliselt samasugune. Suurlinn Tallinn ei ole oma juhtimiskuludega küll kõige odavamate seas, kuid paremuselt 36. koht näitab, et mastaabiefekt ei kao ka küllaltki suure ja kuluka haldusaparaadi puhul. Pealinna juhtimiskulud on viimase viie aasta jooksul kõikunud 50–60 miljoni euro ümber aastas, olles näiteks 2012. aastal 54 861 000 eurot. See oli umbes üks kolmandik kõigist Eesti omavalitsuste juhtimiskuludest. Teistest suurematest on Tartu linn viie aasta andmete järgi olnud juhtimiskulude ja omatulude võrdluse poolest Eesti omavalitsustest paremuselt 13. kohal, Pärnu linn 92. ja Narva linn alles 157. kohal. Narva on kulutanud linnajuhtimiseks 27 protsenti omatuludest, Pärnu 21, Tallinn 16 ja Tartu 13 protsenti. Suhteliselt odavamalt juhitute seas on linnadest ka Keila, Viljandi, Haapsalu, Kuressaare ja Kohtla-Järve. Nagu oodata võib, on juhtimine linnades keskmiselt suhteliselt odavam kui valdades, viie aasta jooksul oli linnades keskmine kulu 17 ja valdades ümmarguselt 20 protsenti omatuludest. Juhtimiskulude alla käivad nii valla-/linnavalitsuse kui ka valla-/linnavolikogu kulud, rahanduspoliitika ja välissuhtluse kulud, personaliteenuste, planeerimise ning statistika, uuringute tellimise jt sellised kulud. Samuti arvestatakse sinna omavalitsuses avaliku korra, keskkonnakaitse, vaba aja korraldamise, hariduse, tervishoiu, sotsiaalse kaitse jt valdkondade haldamiseks tehtud kulutused. Siinses ülevaates täheldatud mastaabiefekti on varem kirjeldanud ka rahandusministeeriumi ülevaated kohalike omavalitsuste eelarvete puhul. Viimane avaldatud ülevaade, mis käib 2011. aasta kohta, nimetab muu hulgas ka olulise põhjuse – et väikevaldades on võrreldes keskmise suurusega valdadega valitsemiskulude osatähtsus suurem. «See on tingitud peamiselt sellest, et tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest peavad igal omavalitsusüksusel olema volikogu ning valla- või linnavalitsus,» märgib rahandusministeerium. «Kohustuslike institutsioonide olemasolu määratleb kõigi kohalike omavalitsuste jaoks minimaalsete vajalike baaskulude taseme, mis moodustab väiksematel omavalitsustel eelarves suurema osa.» Kohalike omavalitsuste finantsandmeid kajastavas pilveteenuses riigipilv.ee toodud andmetest on ka lihtne näha, et juhtimiskulude osakaal ei seostu üksnes omavalitsuse elanike arvuga, vaid ka ääremaastumise riskiga. Ääremaaliste valdade puhul on kulunud viie aasta jooksul juhtimiseks neljandik omatuludest, ääremaastumise riskiga valdadel 24 protsenti, sellal kui omavalitsustel, kus ääremaaks jäämise ohtu pole, on see olnud 17–19 protsenti. Tööjõuareaali järgi on kõige säästlikumalt suutnud end juhtida Tartu lähitagamaa vallad, kuhu kuulub selgelt ka parima tulemusega Ülenurme ja tabeli järgmine, Tartu vald. Võrdluse koostamiseks on kasutatud riigipilv.ee-s olevaid omavalitsuste majandusandmeid ja sealset rakendust Läbipaistev Eesti Omavalitsus (LEO). Ülenurme haldab odavaimalt Kõige säästlikumalt juhitud Eesti omavalitsus on juhtimiskulude võrdluses Ülenurme vald Tartumaal, kus praegu on ametis 14 töötajat. Viie aasta jooksul on Ülenurme juhtimiskulud moodustanud vaid seitse protsenti omatuludest – see tähendab kõvasti kokkuhoidlikumat haldust kui paljudes suurtes Eesti linnades. Vallavanem Aivar Aleksejev tõdeb, et omavalitsuse juhtimiskulusid aitab väiksena hoida haldusaparaadi viimine miinimumini, samal ajal kui elanike arv on pidevalt kasvanud. «Oleme Tartu linna magala või magamistuba, aga ma ei pea seda mõistet negatiivseks – magamistuba on ju kodus üks hea tuba,» sõnab Aleksejev. See tähendab, et valla elanikeks on end rahvastikuregistrisse kandnud umbes 6300 inimest, ja kuna rahvaloenduse arv (kus inimestelt küsiti tegelikku, mitte registreeritud elukohta) oli 7751, on ruumi ka ametlikku elanike arvu veel märgatavalt kasvatada. Vallavanem nendib, et on kaks asja, mis Ülenurme elanike ametlikku arvu seni kahandavad. Esiteks Külitse suvilapiirkond, kus hulk suvilaid on kohandatud aastaringseks kasutuseks, kuid valla elanikuks end neisse ei registreerita (kuigi näiteks lumelükkamist talvel vallalt oodatakse). Teiseks on hulk noori peresid, kus vähemalt üks lapsevanemaist on jäänud vähemalt teatud ajaks puhtmajanduslikul kaalutlusel ametlikult Tartu linna elanikuks, et saada seal makstavat lapsetoetust. «Oleme üritanud olla konservatiivsed ja kokkuhoidlikud,» märkis Aleksejev. Vallal on 14 ametnikku, neist sotsiaaltöötaja poole kohaga, nii et töökohti on praegu 13,5. |