Poole tunni tee kaugusel (Sakala)

16.05.2013

Autor: Kaia Iva
Nii nagu süda on mootor, mis tagab, et kogu organism toimib ja on elujõuline, on tõmbekeskused maakondades kohaliku arengu mootor. Järgmise seitsme aasta euroraha lähebki eelkõige selliste keskuste, nende nii-öelda kohalike südamete turgutamiseks ja elujõulisena hoidmiseks. Selleks, et keskused suudaksid kogu oma toimeala ulatuses tegelda koordineeritult kohaliku elu küsimustega.
Kui me tahame teha tarku otsuseid, peame oskama ja ka julgema vaadata ettepoole. Meie rahvaarv väheneb ning inimesed kolivad üha enam keskustesse ja nende ümbrusesse. Viljandimaa elanike arv kahanes registri andmetel eelmisel aastal rohkem kui 800 inimese võrra.

Riigi ja omavalitsuste ühine kohustus on mõelda, mida saab ette võtta, et inimestel oleks võimalik elada, kõdu rajada, lapsi kasvatada ning sobivat ja ka tasuvat tööd teha just selles Eesti paigas, kus neile meeldib. Selleks peame vaatama, kuidas nad praegu elavad, kuidas on ajas muutunud nende harjumused ja vajadused.

UURINGUD NÄITAVAD, et suur osa inimesi peab Eestis mõistlikuks poole tunni pikkust tööteekonda. Paljudel see nii ongi: 73 protsenti maapiirkondade inimestest käib tööl mõnes teises omavalitsuses.

Võtmeküsimuseks ongi kujunenud, kuidas tagada, et hea töökoht, kvaliteetne haridus ja muu igapäevaseks eluks vajalik asuks kuni poole tunni tee kaugusel.

Lahendusi on kaks. Ühest küljest tuleb panustada infrastruktuuri arengusse ehk parandada teede seisukorda ja ajakohastada ühistranspordivõrku, et liikumine oleks võimalikult kiire, mugav ja ohutu. Teisalt on tarvis tugevdada keskusi, kuhu paljud tööle, kooli, poodi või miks mitte ka kinno, kontserdile ja kohvikusse sõidavad.

KUI VAADATA rahvastiku ümberpaiknemist viimasel kümnendil, tuleb tõdeda, et peamine jõud, mis inimesi liikuma paneb, ongi töökohad. Linnastumine käib kogu Euroopas ning tähtis on leida lahendusi, mille tulemusena uusi võimalusi otsivad inimesed ei liiguks otsejoones pealinna või suisa välismaale, vaid oleksid rahul piirkonna tõmbekeskuses.

Neid eesmärke — tõmbekeskuste tugevdamist, töökohtade loomist ja liikumisvõimaluste parandamist — teenivad ka järgmise perioodi eurotoetused, et panna pidurit inimeste koondumisele paari suuremasse linna ja nende ümbrusesse.

Järgmise perioodi summadest on 2,3 miljardit eurot otsese regionaalse arengu mõjuga. Tööstusalade ja kompetentsikeskuste loomine tõmbekeskustesse, tänapäevase koolivõrgu väljaarendamine, investeeringud tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonda — need on konkreetsed sammud, mis muudavad keskused tugevamaks. Millised on need tõmbekeskused, tuleb igas maakonnas kohalikke olusid arvestades selgeks teha.

El OLE VÕIMALIK üles ehitada riiki, kus igas külas ja alevikus oleks moodne koolimaja, tööstuspark, kaubanduskeskus, ujula ja spordihall. Aga meie ülesanne on luua ja tugevdada piirkonna keskusi.

Tugevast keskusest ei võidagi nii palju see keskus ise, kuivõrd just tema tagamaa ja seal elavad inimesed, kes pole sunnitud paremate võimaluste otsimiseks kolima suurtesse linnadesse. Nii nagu tugevast ja tervest südamest on käsu kõigil organeil, kuhu süda verd pumpab ja mida nõnda elujõulisena hoiab.