| 10.05
Kulude võrreldavus ja läbipaistvus aitab omavalitsust efektiivsemalt juhtida |
|||||
| Ükskõik kui väike ei oleks omavalitsus, on institutsioone, mis on vallas seadusega ette nähtud ja millest ei pääse. Sõltumata sellest, kas vallas on 100 või 10 000 elanikku, kuulub iga valla juurde vallavalitsus ja vallavolikogu. See tähendab suurt erinevust valla juhtimiskulude osakaalus omatuludest, mis kõigub seitsmest protsendist Ülenurme vallas 249 protsendini Piirissaares.
Mida enam elanikke omavalitsuses, seda lihtsam on võimalik saavutada säästlikku majandamist, mida vähem elanikke, seda keerulisem on valda efektiivselt juhtida. Statistika näitab, et alla 3000 elanikuga valdades on juhtimiskulude osakaal omatuludest keskmiselt 24 protsenti, 3000–5000 elanikuga omavalitsustes 20 protsenti ning üle 5000 elanikuga valdades ja linnades keskmiselt 16 protsenti. Ehkki see ei ole nii üksühene – et sääst tuleb, kui elanike arv kasvab –, on vähemalt võimalusi efektiivselt majandada suurema omavalitsuse puhul rohkem. Kõike seda tuleb tähele panna ka aruteludes, kus on üles võetud omavalitsusreformi teema. Ehk tasuks ka meelde tuletada, et Eestis liigitatakse vallad, kus on üle 5000 elaniku, suurteks valdadeks. Soomes on praegu kavandamisel reform, mis seab valla elanike alampiiriks 20 000 elanikku. Isegi kui kõik meie väikesed ja keskmised vallad suudaksid ületada 4000 elaniku piiri, jääksid nad ikka neljakordselt Soome valla piirmäärale alla. Liiga pisikestes omavalitsustes ei ole eales võimalik elanikele konkurentsivõimelist teenust pakkuda. Huvitav on muidugi tähele panna, et Eesti suuremate linnade seas kõigub juhtimiskulude osakaal omatuludest märgatavalt. Näiteks Narvas on see üle kahe korra suurem kui Tartus. See näitab, et rahvaarv üksi ei ole piisav tingimus säästlikuks majandamiseks. Üks oluline eeltingimus efektiivsuse saavutamiseks omavalitsuste juhtimisel on kulude võrreldavus ja läbipaistvus. Omavalitsuse andmed jooksevad rahandusministeeriumi kokku ja neid saab üsna lihtsalt tabelitesse ja graafikutesse panna. On olemas täiesti piisavalt allikmaterjali, et kohalike valimiste eel saaksid valijad need huvitavad andmed välja otsida ja teha valimistel teadmistel põhinev otsus või esitada kandidaatidele küsimusi mitte õhust, vaid arvutist võetud andmetele tuginedes. See aitab kaasa, et volikogudesse ei jõuaks kohalikud poliitikud mitte ainult valimisreklaami mõjul, vaid oma roll oleks valimiskampaanias ka faktidel. Tänases lehes avaldatavad andmed on viide sellele, et omavalitsusi saab palju säästlikumalt juhtida. See võimalus tuleb ära kasutada, sest rahvastik meil teadupärast vananeb ja kahaneb ja pole mõtet kasutada maksumaksja raha ülepaisutatud juhtimiskuludeks. Selle asemel peaks võtma suuna omavalitsuste säästlikuma juhtimise ja haldamise poole, et enam raha saaks kasutada sisulisele tegevusele – elanikele teenuste osutamisele. |
